← Eesti

3-21-1389/11

Obsah (5)§ 1§ 55§ 49§ 42§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1389 Haldusasi AS Kiirkandur kaebus Kohila

) § 48 kohaselt annab keskkonnaloa maavara kaevandamiseks KeA. Samas on vastustaja arvamus loa andjale kohaliku elu küsimuste osas siduv (Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10). Vastustaja seatud tingimus välistab sisuliselt KeA lõpliku otsuse langetamise selle kohta, kas ja millistel tingimustel on kaevandamine lubatud. Olulises osas jääb keskkonnaloa realiseerimine ning riiklikult vajaliku maavaravaru kasutusele võtmine sõltuvusse füüsilistest isikutest, kelle otsused ei ole kontrollitavad, vaidlustatavad ega läbipaistvad. Viiendaks on valla arvamus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning kaalutlusõiguse teostamise piiridega. Kaebaja pannakse valla arvamuse tulemusena olukorda, kus ta peaks õiguspärase ja täielikult õigusaktide nõudeid järgivas majandustegevuses sõlmima majandustegevuse jätkamiseks kirjalikke kokkuleppeid halduseväliste kolmandate osapooltega. Selline tingimus ei tulene seadusest ja ei ole kontrollitav. Sisult avalik-õiguslike kitsenduste seadmise pädevuse edasivolitamine kohalikele elanikele on õigusvastane ja välistab kaebaja jaoks õiguskaitsevahendite kasutamise ka meelevaldse keeldumise või meelevaldsete tingimuste seadmise korral. 5) Vaidlustatud otsuse p 1.4 sätestab tingimuse, mis vaideotsuse p-s 3.4 jäeti tingimus muutmata. Valla arvamus on üldsõnaline, ei sisalda mis tahes kriteeriume ning ei ole kontrollitav. Kaevandamise ja toodangu väljaveo aja oluline piiramine pikendab mäeeraldise maavaravaru ammendamise perioodi ning lükkab edasi karjäärialuse maa korrastamist. Kaebaja esitas 22.04.2021 ärakuulamisel selgitused selle kohta, et valla arvamusega esitatud tingimuse täitmine ei ole kaebaja pädevuses. Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaa piiril ning jätkub sealt alates riigiteena. Tegemist ei ole kohaliku teega, mille suhtes piirangute kehtestamine kuuluks vastustaja pädevusse. Piiranguid ja tingimusi avaliku tee kasutamisele saab seada Transpordiamet. Avalik tee on avatud kõigile ning ainult kaebajale tee haldamise õigust mitteomava KOV poolt keskkonnaloa kaudu piirangute seadmine on ebaproportsionaalne ning põhjendamatu. Vaideotsuse p-st 3.4 nähtuvalt ei olnud vastustaja eesmärgiks seada kaebaja jaoks siduvat tingimust – tegemist „võimalusel“ hea tahte ja tava kohaselt rakendatava tingimusega. Seatud tingimus ei ole vajalik, väljub KOV pädevusest ning on sisuliselt põhjendamata. Samas toob see kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive, kuna tingimuse ebamäärasusest tulenevalt on võimatu prognoosida seda, millist olukorda käsitletakse tulevikus loa tingimusi rikkuvana. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 9 möönab vastustaja, et vaidlustatud otsuse p-s 1.4 esitatud tingimus oli mõeldud tähelepanu juhtimisena. Tingimusel puudub legitiimne eesmärk. 6) Vaidlustatud otsuse p-s 1.8 esitatud tingimus on vaideotsuse p-s 3.8 sõnastatud ümber järgmisena: „Hinnata keskkonnamõjude eelhinnangu raames veelkord kaevandustegevuse võimalikku mõju lähimatele joogiveekaevudele arvestades mh käesoleva dokumenti punkti 3.6 ning lisada vajadusel seirekavasse joogivee kvaliteedi ja veetaseme seire lisaks Pärniku ja Tammetõru kinnistutele, ka teistel lähikinnistutel.“ Vaideotsuse p-s 3.8.1 selgitatakse, et kaevandamistegevuse oluliseks negatiivseks mõjuks võib olla ümberkaudsete joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteedi muutus. Vaideotsuse kohaselt on seatud tingimuse näol tegemist 8

(19)ennetava meetmega. Vaideotsuse p 3.8.2 kohaselt tuleb seirekavasse jätta vähemalt Pärniku ja Tammetõru kinnistute joogiveekaevude seire, kui keskkonnamõjude eelhinnangu kohaselt ei ole eeldust arvata, et kaevandamise mõju kaugemate kinnistuteni ulatub. Esiteks on Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel lubjakivi kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang. Ekspertarvamuses selgitatakse, et Sutlema mäeeraldise sügavuse on määranud põhjavee tase. Põhjavee kaitseks on kavandatavate karjääride põhja jäetud ligikaudu meetripaksune paekiht. Kuna lõhkamine toimub põhjavee tasemest kõrgemal, siis lõhkegaasid vette ei satu ja vee reostumist ei toimu (lk 7). Teiseks on Sutlema III lubjakivikarjääri osas läbi viidud KMH, mis käsitleb ka Sutlema II lubjakivikarjääri mõju ning kolme karjääri kumulatiivset mõju. KMH aruande p-s 9 nenditakse hindamistulemuste kokkuvõttena, et Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja tehtud seired (seismoseire, kaevuvee kvaliteedi seire) on näidanud, et senise kaevandamisega ei ole kaasnenud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohaselt on eelhinnang KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö. Eelhinnangu sisendiks saavad olla olemasolev eksperthinnang ja olemasoleva KMH aruande materjalid. Korduv eelhinnang ei saa anda kavandatud tegevuse mõju kohta uut teavet. Esitatud tingimus on põhjendamata ning selgitatud ei ole, millist olemasoleva keskkonnamõju kajastava teabe alusel võimalikku õigusvastast negatiivset tagajärge soovitakse ära hoida. Puuduvad andmed ja analüüsid Sutlema lubjakivikarjääridest 1 km raadiuse määramiseks. Tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega, mis toob kaebajale kaasa täiendavad kulud ja riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ja kaalumata kaebaja poolt 22.04.2021 ärakuulamisel esitatud selgitused. Kaebaja selgitas, et Sutlema II karjääris ei kaevandata allpool põhjaveetaset. Taolise seirenõude seadmine oleks põhjendatud ja joogivee kvaliteeti võiks mõjutada see, kui kavandataks kaevandamist allpool põhjaveetaset. Põhjavee kaitseks säilib ka pärast kaevandamist 1 meetrine puhverkiht. Keskkonnamõjude eelhinnangu andmise üle otsustamine kuulub KeA pädevusse. Riigikohus on leidnud, et keskkonnakaitselistes küsimustes peaksid kohalikud omavalitsused eelduslikult lähtuma KeA seisukohast või näitama, miks oli viimane puudulik (haldusasi nr 3-3-1-31-16). Seda vastustaja teinud ei ole. 7) Vastustaja ei ole ka vastuses kaebusele piiritlenud ega põhjendanud, milles väidetav õiguspärane avalik huvi ja mõju KOV ülesande täitmisele seisneb. Kuna väidetava avalik huvi on piiritlemata, ei ole võimalik hinnata kaebaja ettevõtlusvabaduse ja huvide piiramise proportsionaalsust ja tasakaalu (PS § 11 kommentaarid, RKPJKo 21.06.2004, nr 3-4-1-9-04, p 16). Vastustaja 23.08.2021 vastus kinnitab, et tegelikult on vastustaja kaebaja majandustegevusele ja ettevõtlusvabadusele piirangud seadnud üksikute isikute erahuvi kaitseks. Käsitledes kohalike elanike väidetavaid ja konkretiseerimata huvisid kohaliku elu küsimusena on vastustaja täielikult loobunud selgitustest ja põhjendustest selle kohta, milles seisneb väidetav ülemäärane mõju, keda see mõjutab, kuhu mõjutused levivad ning miks valiti arvamuses esitatud kitsendused. Vastustaja ei ole kaalunud piirangute ja tingimuste proportsionaalsust. Vastustaja kordab väidetavat kohalike elanike protesti ilma selle põhjendatust ratsionaalselt kaalumata ja motiveerimata. Vastustaja tõrjub väiteid ebaproportsionaalsete piirangute kohta viitega Riigikohtu 09.10.2019 lahendi nr 3-17-796 p-s 16 toodud seisukohale, mille kohaselt ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides. Viidatud turba tootmist käsitlev lahend ei ole siin asjakohane. Vastustaja andis arvamuse taotlusele, mis käsitles juba antud kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist. 9
(19)

§ 1

lg 1 seab eesmärgi tagada lisaks maapõue kasutamise majanduslikule otstarbekusele ka selle keskkonnasäästlikkus. Sama põhimõtet väljendavad

kaevandamisloa andmisest keeldumise sätted, millest tuleneb, et kui mõne maavaravaru kaevandamist alustatakse, tuleks see ammendada (RKHK 21.02.2017 nr 3-3-1-26-16). 8) Vastustaja esitas 23.08.2021 menetlusdokumendiga vahetult enne vaidlustatud otsuse andmist peetud kirjavahetuse A.T.ega, mida vastustaja käsitleb kohalike elanike seisukohtadena. Teisi kaebaja tegevusest väidetavalt mõjutatud isikuid ei ole vastustaja avaldanud. A.T.e erahuvi ei ole samastatav kogukonna huviga. A.T.e kinnistule ei ulatu ülenormatiivsed mõjutused. Vaidlustatud otsuse aluseks on A.T.e ja E.T.e vastumeelsus Sutlema II lubjakivikarjääris majandustegevuse jätkamise vastu, mis ei saa olla piirangute seadmisel legitiimseks eesmärgiks. Kaebaja on esitanud väljavõtte 09.05.2018 kinnistu müügilepingust, milles Kõrgemaa kinnistu omanikud E.T. ja A.T. võtsid kohustuse taluda Sutlema II lubjakivikarjääris kaevandamistööde teostamist, maavara ammendamist, maavara kaevandamise loa muutmist ja loa kehtivusaja pikendamist, samuti kohustuse mitte teha ise või kolmandate isikute kaudu mistahes takistusi lepingu esemel toimuvate kaevandamistööde teostamisel, et kaebaja saaks Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara ammendada. A.T. on esitanud kaebajale ka kirjaliku kinnituse, et ei tee mingisuguseid takistusi töötada Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel tihendatud graafiku alusel aastaringselt. Ühtlasi on E.T. kaebajale kirjalikult kinnitanud, et Kõrgemaa kinnistul ei ületa Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise müra tase lubatud piire. 9) Vastustaja ei ole tõendanud ega käsitlenud kaebaja tegevusest lähtuvat keskkonnaohtu, mõju kohalike elanike elukeskkonnale või muid rikkumisi. Pädevate haldusorganite seisukohad kinnitavad, et kaebaja tegevusega Sutlema II lubjakivikarjääris ning piirnevatel mäeeraldistel ei ole kaasnenud keskkonnaohtu, keskkonnakahju või kahjulikku mõju kohalike elanike elukeskkonnale. Kaebaja tõendab seda järgmiste dokumentaalsete tõenditega:

  1. a)Terviseamet kinnitas 05.10.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-4, et Sutlema II lubjakivikarjääri müra kohta ei ole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud;
  2. b)Terviseamet kinnitas 22.09.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-2, et Sutlema I või Sutlema III lubjakivikarjääride müra kohta pole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud;
  3. c)KeA kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-4, et KeA-le (varasemalt Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema II lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil 01.09.2016– 22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema II lubjakivikarjääris;
  4. d)KeA kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-3, et KeA-le (varasemalt Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema I või Sutlema III lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil 01.09.2016–22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema I ega Sutlema III lubjakivikarjääris. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja senine majandustegevus on õiguspärane ega ole toonud kaasa mis tahes tõendatud ülenormatiivset mõju. Puudub alus eeldada, et selline mõju tekiks Sutlema II lubjakivikarjääris keskkonnaloa nr Rapm-062 alusel kaebaja tegevuse jätkamisel. 10) Vastustaja põhjendab kaebaja majandustegevusele seatud piiranguid vastuses kaebusele väitega, et kaevandamisega tegeletakse väga lähedal eluhoonetele ja esitab väite, nagu oleks lähim elumaja ca 270 m kaugusel. Esitatud väide on eksitav, sest vastustaja on esitanud vahemaa Kõrgemaa kinnistul asuvast kõrvalhoonest mäeeraldise teenindusmaa piirini. Ka jääb arusaamatuks, milliseid mõjutusi milliste konkreetsete piirangutega vastustaja soovib vältida – pelgalt kahe objekti omavaheline kaugus seda ei selgita. Vahemaa Sutlema II lubjakivikarjääri 10

(19)mäeeraldise piirist lähima Kõrgemaa kinnistu asuva eluhooneni on 365 m. Mäeeraldise teenindusmaa asub eluhoonest 305 m kaugusel, kuid sellel alal maavara ei kaevandata. Teenindusmaal tehtavad tööd seonduvad ainult katendi (sh mulla) ja sõelmete ladustamisega kaitsevallidesse, s.o tööd, mis on otseselt suunatud mäeeraldiselt lähtuvate mõjutuste leviku vältimisele. Kõrgemaa kinnistul asuvat eluhoonet lahutab mäeeraldisest mets ja kõrge kaitsevall. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 7.4 möönab vastustaja, et mürahäiringut aitavad leevendada kaitsevallid. Müratõkkevallid välistavad ebasoodsate mõjutuste leviku ja eraldavad mäeeraldise visuaalselt ümbritsevast keskkonnast. Sutlema II lubjakivikarjääri teenindusmaal asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 8 m Kõrgemaa kinnistu maapinna kõrguse suhtes. Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 2,5-7 m Ääsmäe – Hageri kõrvalmaantee nr 11247 kõrguse suhtes, tõustes põhja suunas. 9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 14.02.2022) ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kohila vald on andnud Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsusega nr 7 ning Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsusega nr 13, mis moodustavad terviku, nõusoleku AS Kiirkandur taotlusele Sutlema II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-062 kehtivusaja pikendamiseks ning keskkonnaloale jäätmete käitlemise osas ning välisõhu osa liitmiseks.

§ 55lg 2 p 11 kohaselt keeldub Ke

A kaevandamisloa andmisest ainult juhul, kui KOV ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Kuivõrd KOV ei ole keeldunud nõusolekust loa andmiseks, on loa andjal võimalik teha diskretsiooniotsus ja luba väljastada (RKHK 10.06.2010 nr 3-3-1-38-10, p 17). 2) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja ettevõtlusvabadust on piiratud ebaproportsionaalselt. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides (RKHK 09.10.2019 nr 3-17-796, p 16). Maavara kaevandamine, on keskkonda, sh inimeste elukeskkonda, oluliselt mõjutav tegevus. Tegeledes kaevandamisega väga lähedal eluhoonetele, kusjuures lähim elumaja on ca 270 m kaugusel, tuleb kaebajal arvestada kohalike elanike elukeskkonna tagamiseks vajalike mõistlike piirangutega. Kohaliku elu küsimusena on kohalike elanike huvide kaitsmine KOV pädevuses. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 3 punktile 1 otsustab ja korraldab omavalitsusüksus lisaks neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega, näiteks

§ 49lg 6.

Keskkonnakaitselised kaalutlused võivad põimuda KOV pädevusvaldkonda kuuluva kohaliku huviga. Kaevandamine võib mõjutada KOV ülesande täitmist. Kuigi ka KeA peab loamenetluses kontrollima kaevandamisest tulenevat mõju keskkonnale, on KOV-il oma ülesannete täitmise raames õigus anda sellistele küsimustele oma hinnang (RKHK 09.10.2019 nr 3-17-796, p 11). 3) Vastustaja nõustub, et kaebaja aktsepteeris Sutlema II keskkonnaloale lisatavaid ajalisti piiranguid, kuid ei nõustu väitega, et kaebaja pakkus kompromissettepanekuna 13.01.2021 toimunud kohtumisel kaevandamise ja väljaveo ajalise piirangu osas just kaebuses väljatoodud kellaaegasid, kuna kohtumise kohta puudub mõlemapoolselt allkirjastatud protokoll. Ühtlasi kohtumisel pakkus kaebaja välja, et ajalise piirangu osas on nad nõus tegema kohalike elanikega ka eraldi kokkuleppeid. Kuigi kaebuses viidatud veebikohtumisel (22.04.2021) selgitas kaebaja, et eraldi kokkuleppe sõlmimiseks eeldas kaebaja kohtumist teiste huvitatud osapooltega (kohalike elanikega), ei täpsustatud seda jaanuarikuu kohtumisel ning seetõttu andis KOV esindaja soovi kohtumise osas küll kohalikele elanikele (esindajale A.T.ele) edasi, kuid ei saanud neid kohtumise olulisuses veenda, kuna kaebaja poolt polnud kohtumise olulisust selgelt ja üheselt väljendatud. 11

(19)Vastustajal ei ole Sutlema II keskkonnaloa menetlusprotsessis edastatud teavet, justkui oleks loa andja teadlikult ja kaebaja taotluste alusel kujundanud lähestikku asetsevates karjäärides töökorralduse, millega on kujundatud ettevõtte jaoks võimalus vähemalt ühes karjääris töö vajaliku paindlikkuse tagamiseks jätkuda ka väljaspool piirangute aega. Seega vastustaja ei nõustu, justkui oleks eeltoodu pidanud olema KOV arvamuse andmisel alusinfo. HMS ja

tulenevalt saab käsitletava keskkonnaloaga tingimusi ja piiranguid seada vaid konkreetse loa suhtes, mis tähendab, et ka KeA peaks loa väljastamisel lähtuma vaid konkreetse karjääri tegevuse kujundamisest. Väide loa andja teadliku töökorraldamise kujundamise kohta on tõendamata, kuna Sutlema III lubjakivikarjääri kehtiv keskkonnaluba (Rapm-104) on väljastatud KeA poolt 03.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/21921, kuid viimati oli KeA menetluses Sutlema II keskkonnaluba (Rapm-062) 2016. a, mil loa kehtivust pikendati kuni 01.12.2021 (15.11.2016 korraldus 13/16/28002). Keskkonnaloale nr Rapm-104 (Sutlema III) on mh lisatud järgmised tingimused:

  1. a)Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud;
  2. b)Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute omanike kirjalikul nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on mai ja september. 2018. a pikendati ka maardlal asuva kolmanda, Sutlema I lubjakivikarjääri, keskkonnaluba (Rapm-059) (KeA 29.11.2018 korraldus nr 1-3/18/28573), kuhu on samuti lisatud eeltoodud tingimused. Seega on kaevandamise ja väljaveoga seotud kellaaegade piirangu soov ning vajadus kohalike elanike poolt ilmnenud pärast viimast Sutlema II keskkonnaloa menetlusprotsessi. KeA vastuses kohaliku elaniku teabepäringule (18.03.2019 kiri nr 12-1/19/3859-2) väljendatakse selgesti, et „Kuna Sutlema II lubjakivikarjäär on praktiliselt ümbritsetud kahe eelneva karjääri poolt ning sealse toodangu väljavedu saab toimuda läbi Sutlema I lubjakivikarjääri, siis ei saa ka sealsed tööajad erineda“, mis tõendab, et esitatud kaebaja väide pole tõene. Kaebuses viidatud vallavalitsuse esindaja selgitusega 23.02.2021 istungil sooviti edasi anda kohalike esindajalt saadud tagasisidet, et kohalike elanike jaoks on aktsepteeritav, et kaevandustegevus- ja väljavedu tööpäeviti kella 8.00-17.00 toimub ning nimetatud kellaaegadel on mürahäiring nende jaoks vastuvõetav, kuna ettevõtte tegevus eeldab kaevandamistegevust ning väljavedu ning tegevus ei ole siiani toimunud karjäärides ka suvisel perioodil igapäevaselt. Samuti aitavad mürahäiringut osaliselt leevendada rajatud kaitsevallid. Ajalise piirangu erikokkuleppe sõlmimisel on piirkonna kinnistute omanikel võimalik kokkuleppest keelduda, kuid kohalike elanike esindaja on vastustajale kinnitanud, et kohalikud on kaevandajale nõus vastu tulema, kui kaevandaja peab kinni esitatud tingimustest, mis on täpsustusena välja toodud Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsuse nr 13 punktis 3.3.2. 4) Vastustaja nõustub, et Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 punktis 1.3 ning 25.05.21 otsuse nr 13 punkti 3.3 sõnastus on erinevad. Erinevus on tekkinud ekslikult sõnastatud tingimuste osas ning seetõttu on seda otsuses nr 13 korrigeeritud. Otsuses nr 7 on tingimus sõnastatud „Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute (Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Vindi, Metsaveere ja Kuivakünka) omanike kirjalikul nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel, kuid mitte üle 10 järjestikuse päeva aastas.“ Vastavalt eesmärgiga seada keskkonnaloale võimalikult täpsed tingimused, millega kaevandaja peab arvestama, on üheseks mõistmiseks parandatud esialgset sõnastust ja vormistatud see järgnevas sõnastuses „Mäeeraldisel võib töötada väljaspool p. 3.2 ettenähtud kellaaegu ja tihendatud graafiku alusel kirjalikul kokkuleppel kinnistuomanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse. Nendeks kinnistuteks on Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud 12

(19)graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale.“ Parandatud sõnastuses on kokkulepe vajalik varasemalt märgitud kuue kinnistuomaniku asemel viie kinnistuomanikuga. Vastustajale ei ole esitatud Sutlema II keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis kirjalikku materjali tõendamaks Kõrgemaa kinnistu ja kaebaja vahelist kehtivat kokkuleppet. Vastustaja hinnangul ei mõjuta kaebaja tegevus Sutlema lubjakivikarjäärides vaid Kõrgemaa kinnistut, mistõttu ei sekku vastustaja naaberkinnistu omanike või valdaja vahelistesse suhetesse, kui see ei puuduta kolmandaid osapooli. Kui kokkulepe on olemas ja kehtiv, ei pea kaevandaja (ja loa andja) arvestama Kõrgemaa kinnistuomaniku arvamusega seoses kaevandamise kellaaegade erikokkuleppe alusel pikendamisega. 5) Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 92 lõikele 5 on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Käesolevas menetluses vaidlustatud otsuse punktis 1.4 ja vaideotsuse punktis 3.4 toodud selgituses on tingimus selgelt sõnastatud võimalusena, st kaebajale ei esitata konkreetset keeldu. Riigitee kasutamise tingimustele on viidatud tähelepanu juhtimisena. Kaebaja poolt vaidlustatud tingimused tulenevad EhS § 97 lõigetest 1 ja 2 ning on kaebajale kohustuslikud seadusest tulenevalt. 6) Kaebuses viidatud keskkonnamõjude eksperthinnang on koostatud mh järgmistel eeldustel (väljavõte seletuskirjast Kohila Vallavolikogu otsuse eelnõu „Arvamus Sutlema II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise kohta“ juurde): Eksperthinnang on koostatud arvestades mõlemalt mäeeraldiselt kokku aastaseks keskmiseks kaevandatavaks mahuks kuni 200 tuh m3 ning loa kehtivusajaks 4 aastat. Eksperthinnangu ettepanek oli määrata kaevandamislubadele mitte keskmine vaid maksimaalne aastane kaevandamismäär ning määrata see mõlemal mäeeraldisel eraldi 100 tuh m3 aastas. KeA 09.09.2009 kirjaga nr 105/09/15880-3 jäeti Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise KMH algatamata. Kehtival kaevandamisloal Sutlema I lubjakivikarjääris on arvestatud keskmiseks tootmismahuks aastas 100 tuh m
  1. Seega on kehtivatel kaevandamislubade (Sutlema I ja Sutlema II) keskmiseks tootmismahuks enam kui 200 tuh m3 aastas. Eeltoodust johtuvalt ei saa kõiki eksperthinnangus toodud mõjusid pidada praeguses olukorras ajakohaseks. Sutlema III lubjakivikarjääri osas läbiviidud KMH on
  2. a hinnanud küll Sutlema I ja Sutlema II lubjakivikarjääri kumulatiivset mõju, kuid puudub põhjalik mõjuhinnang kõigi kolme karjääri kumulatiivse keskkonnamõjude kohta. Vastustaja nõustub, et keskkonnamõjude eelhinnang on KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö, kuid on eelduseks loa väljastamisel ning otsuse langetamisel keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis KMH algatamiseks. Vastu tulles kaevandaja soovidele, on tingimuse seadmisega antud võimalus esialgselt määratud tingimusega (otsuse nr 7 p 1.8) seotud pikaajalise kohustuse mitte realiseerimiseks, kui selleks puudub alus. Kohila Vallavolikogu 25.05.21 otsuses nr 13 on loobutud esialgselt määratud 1 km raadiuses olevate joogiveekaevude seirest ning täpsustatud tingimuses ei ole välja toodud võimalikku piirkonda, millises ulatuses peaks tegevuse mõju joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteedile hindama. 7) Kaebaja on soovinud vastavalt tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse punktid 1.6 ja 3.6, kuid ei ole taotlust põhistanud ning on kaebuse punktis 1.8.
  3. sätestanud, et ei vaidlusta otsuse ja vaideotsuse punktides 1.6 ja 3.6 toodud tingimusi. Seetõttu arvestab vastustaja, et kaebaja ei vaidlusta nimetatud punkte ning vastustaja jätab nende tingimuste osas vastamata. 13
(19)8) Vastustaja esitab (14.02.2022 menetlusdokumendiga) täiendavalt kohalike elanike pöördumise. Selle esitajate hulka kuuluvad keskkonnaloa kohta antud arvamuse tingimustes nimetatud Kohila valla, Lümandu küla, Pärniku ning Sutlema küla Tammetõru ja Kuivakünka kinnistute omanikud. Lisaks on pöördumisega liitunud teised keskkonnaloa alusel läbiviidavast tegevusest otseselt mõjutatud Kohila valla Sutlema küla Vindi, Metsaveere, ja Kivimäe; Lümandu küla Tallenovi ja Saueaugu ning Hageri küla Nõmme ja Nõmmela kinnistute omanikud. Nagu nähtub pöördumisest ning vastustaja 23.08.2021 vastusest, ei ole elanikud kaebaja keskkonnaloaga taotletava tegevuse vastu, mh ka mitte tihendatud graafiku alusel töötamisel. Kinnistute omanikud soovivad nende elukeskkonna ja kodu puutumatusega arvestamist, tihendatud graafiku kooskõlastamist ning konkreetsemat joogivee kvaliteedi seiret. Eelnevast tulenevalt on kohalike elanike ettepanek ühtlustada kõigi kolme kaebaja poolt kasutusel oleva Sutlema I lubjakivikarjääri ja Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnalubade kõrvaltingimused. Kuivõrd erinevate keskkonnalubade alusel toimuva tegevuse eristamine on tulenevalt karjääride asukohast sisuliselt võimatu, muudaks erinevate tingimusete sätestamise kehtivate Sutlema I ja Sutlema III piirangud sisutühjaks. 9) Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lõike 1 kohaselt edastab keskkonnaloa andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele KOV üksusele temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43 lõike 2 järgi esitab KOV üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Seega ei ole KOV arvamus keskkonnaloa andjale siduv ning loa andjal on õigus teha loa tingimuste osas kaalutlusotsus. KOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 42

lg 1 kohaselt on kaevandamiseks vaja keskkonnaluba ning taotleja peab selle saamiseks esitama loa andjale taotluse (

§ 49

lg 1).

§ 49

lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates (alates 01.01.2020 kehtiv redaktsioon). Kui KOV ei ole kaevandamisega nõus keeldub KeA loa andmisest, v.a juhul, kui Vabariigi Valitsus annab nõusoleku väljastada luba riigi ülekaaluka huvi tõttu (

§ 55lg 4).

Kohaliku omavalitsuse seisukoht on loa andjale siduv selles, et Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata KOV seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt kaaluda üksnes riiklikku huvi (Riigikohtu 10.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18). Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i otsus peab olema proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kooskõlastuse andmisel on KOV-il lai kaalumisruum, saab kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest (Riigikohtu 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Kohtu hinnangul ei välista kehtiv õigus tingimusliku nõusoleku andmist, eriti arvestades, et alates 01.01.2020 kehtiv

§ 42

lg 1 näeb ette taotluse, mitte menetluse hilisemas etapis valmiva kaevandamisloa eelnõu kohta, arvamuse andmise. KOV-i poolt nõusoleku andmise sidumine tingimustega ei saa aga olla meelevaldne.

§ 56

lg 1 p 9 sätestab meetmed, mida on võimalik kaevandamisloas märkida (mh meetmed inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks).

§ 56lg 2 võimaldab täiendavalt lisada 14

(19)keskkonnaseire nõudeid (p 4) ja muid kaevandamisloa kõrvaltingimusi (p 5). Need määrab viidatud sätete alusel keskkonnaloas loa andja. KOV ei saa nõuda meetmete määramist ja kõrvaltingimuste seadmist, mida seadus loa andjal määrata ei võimalda. KOV-i nõusoleku andmine tingimuslikult peab tuginema KOV-i ja/või kohaliku kogukonna huvidest lähtuvale vajadusele ja olema põhistatud, vaatamata sellele, et meetmete ja kõrvaltingimuste üle lõplik otsustaja on KeA. KOV ei saa nõusoleku andmise tingimustes seada loa taotleja ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiravaid tingimusi (vt ka Riigikohtu 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14). Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu 03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud menetlustoimingu põhjendusi (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13). Viimatine ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV-i arvamuses (otsus nr 7) jätta täielikult põhjendamata. Praegusel juhul on KOV otsusest nr 7 nähtuvalt menetlustoimingut huvide kaalumise osas põhjendanud üksnes lausejupiga „võttes arvesse mäeeraldise mõjualasse jäävate kinnistuomanike soove“ (kolmanda lehekülje esimese lõigu viimane lause). Puudub haldusmenetluse dokument, millest nähtuks vastav soov ja selle sisu ning seejärel KOV-i poolt asjaolude selgitamine, tõendite kogumine, sisuline hindamine koos erinevate huvide kaalumisega. Olukorras, kus KOV ega kaevandamisest mõjutatud kinnistuomanikud pole kaevandamise vastu, vaid erimeelsusi võib olla tegevuse läbiviimise tingimuste osas, tuleks kohalikul omavalitsusel haldusmenetluses püüda erinevaid pooli kokku viia ja vajadusel vahendada läbirääkimisi ning aidata kõigi huve arvestava lahenduse leidmisel. Kohalike elanike vastuseisule tuginemise osas on Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-181298 leidnud järgmist: „Kohalike elanike vastuseis peab olema sisuliselt põhjendatud. Õigeks ei saa pidada vastustaja seisukohta, et volikogu liikmed ei saa rahva esindajatena otsustada rahva tahte vastaselt. Volikogu peab tegutsema kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldiste põhimõtetega. Ka rahva tahet tuleb ellu viia nendes raamides.“ Eeltoodut on kohus vastustajale selgitanud juba Kohila valla vastu esitatud kaebuse kohta tehtud otsuses haldusasjas nr 3-
  2. KOV-i mittenõustumine kaevandamisloa taotlusega on menetlustoiming ja oma siduva iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Kuigi vastustaja ei ole kaebusele vastates taotlenud kaebuse läbivaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu, palus kohus istungil selgitada, kas vastustaja on oma 23.08.2021 vastuse punktis 4 soovinud seda väita, kui on märkinud, et KOV ei ole keeldunud nõusoleku andmisest ning loa andjal (KeA) on võimalik teha diskretsiooniotsus (vt ka 14.02.2022 täiendus, p 6). Kohtuistungil kohtuniku poolt üle küsitu kohaselt ning nähtuvalt ka otsuste nr 7 ja 13 sõnastusest on KOV nõustunud AS Kiirkandur esitatud keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise ja keskkonnaloale jäätmete käitlemise ja välisõhu osa liitmise taotlusega üksnes eeldusel, et KOV-i esitatud tingimused täidetakse. Seega ilma neid tingimusi täitmata ei saa lugeda KOVi loa andmisega nõustunuks. Kaebuse rahuldamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu (pärast seda, kui see on sisuliselt läbi vaadatud istungil) alust ei ole.
  3. Tingimused (eeldused), milliste täitmisel on KOV nõus keskkonnaloa andmisega ning milliste osas on praeguses asjas vaidlus, sisalduvad otsuse nr 7 p-s 1.2 (kaevise kaevandamise ja toodangu väljaveo aega puudutav); p-s 1.3 (tihendatud töögraafiku rakendamise võimalus kokkuleppel kinnistu omanikega); p-s 1.4 (toodangu väljaveo perioodi määramine ning avaliku tee korrashoiu ja läbipääsu tagamise kohustus); p-s 1.8 (veeproovide võtmise ja seire nõuded). Neile vastavad vaideotsuse p 3.2; p 3.3 (mida täpsustati raadiuse osas teenindusmaast ja väljaveoteest lähtudes); p 3.4; p 3.8 (mida muudeti seirekava osas). Punkti 1.6 (Rail Balticu ehitamise perspektiiviga arvestamine), vaatamata kaebuse nõuetes märkimisele, kaebaja ei 15
(19)vaidlusta ega ole esitanud selles osas põhjendusi. Vastustaja kinnitas istungil, et tegemist pole tingimusega, mida soovitaks seada loa andmise eelduseks, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimisega. Kohtuistungil võttis vastustaja kaebuse õigeks otsuse nr 7 punkti 1.8 ja otsuse nr 13 punkti 3.8 osas, millises osas tuleb kaebus ilma põhjendusi esitamata rahuldada (HKMS § 159 lg 1). Järgnevalt käsitleb kohus kaebust osas, milles jäi poolte vahel vaidlus.
  1. Kokkuvõtvalt peab kaebaja KOV-i nõusoleku tingimusi enda majandustegevust ebaproportsionaalselt piiravaks ning kulusid suurendavaks. KOV pole oma tingimuslikku nõusolekut põhjendanud, seisukohad ei tugine tõenditele ning on asutud seadma kõrvaltingimusi, mis ei tulene kohalikest, vaid riiklikest huvidest. Kaebaja 22.04.2021 ärakuulamisel (vaidemenetluses) esitatud kaebaja seisukohad on jätnud vald tähelepanuta. Kohus nõustub kaebajaga.
  2. Kaevatava vaideotsusega (p 3.2) jättis KOV muutmata otsuse nr 7 p-s 1.2 sisalduva ettepaneku lisada kaevandamisloa kõrvaltingimusena nõue, et mäeeraldiselt on lubatud kaevist kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kella 8.00-17.
  3. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu üldjuhul (eraldi kokkuleppeta) keelatud. Otsuses nr 7 puuduvad täielikult sellise kaebaja majandustegevust piirava tingimuse põhjendused. 14.1 Puudub vaidlus, et kaevandamisloas nr Rapm-062 Sutlema II lubakivikarjääris (mille alusel on kaevandatud alates 2009) ei sisaldunud ajalist piirangut maavara kaevandamisele ning kaevandamine oli lubatud ööpäevaringselt. Kaebaja viitab sellele, et veel ka 15.11.2016 loa pikendamisel KeA poolt säilis kaebajal õigus kaevandada ja kaevist välja vedada Sutlema II karjäärist ööpäevaringselt. Kaebaja väidab, et nõustus külgnevate karjääride osas väljastatud lubade tingimuste muutmisega eeldusel, et Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalised piirangud ei kohaldu. 22.04.2021 veebikohtumise transkriptsioonist (kaebuse lisa 5, tl 35 pöördel) nähtub sellise töökorralduse kaebajapoolne vajadus (materjali ette ei toodeta ning ajuti võib tekkida suurem vajadus tootmiseks; kättesaadavus tuleb tagada klientidele ka tavapärase tööaja väliselt jm), mida on KOV-ile selgitatud (vt ka kaebuse p 2.2.4, 2.2.5). Kaebaja märkis istungil, et pole kehtivas loas ajalise piirangu puudumist kurjasti kasutanud ehk põhjus loa tingimuste karmistamiseks jääb talle arusaamatuks. 14.2 Vaideotsusest selgub, mis on KOV-i kõnealuse piirangu eesmärk, s.o ühtlustada väljakujunenud tava järgi kõigi kolme karjääri lubade tingimused, arvestades, et maavara, mida kaevandatakse on sama, kaevandaja on sama ning selle mõjualasse jäävad kinnistud on samad, mille omanike huvides on piirangud esialgselt seatud. Samuti, kuna väljavedu toimub Sutlema I mäeeraldise kaudu ei saaks Sutlema II karjäärist nagunii väljavedu toimuda väljaspool loas määratud tööpäevi ja kellaaegu. KOV viitab ka sellele, et kaebaja võib sõlmida eraldi kokkuleppeid häiringutest mõjutatud maaomanikega. Kõrvaltingimuse vajadus seisneb vaideotsuse p 3.2.4 kohaselt mürahäiringu vähendamises ja ennetamises. KOV möönab mh kohtumenetluses, et müratõkkevallid on olemas ning neil on leevendav mõju (vastus kaebusele, p 7.4). 14.3 Kohtu arvates on kohatu tähtajalise ja konkreetset objekti (karjääri) puudutava keskkonnaloa puhul rääkida väljakujunenud tavast. Küll saab hinnata, millistel tingimustel on antud samas karjääris varem keskkonnaluba ning kas KOV-i arvamuse andmise ajal esinevad asjaolud, mis annavad põhjendatud aluse loa kehtivuse pikendamisel selle tingimuste muutmiseks (praegusel juhul karmistamiseks) ning milline oleks KOV-i taotletavate piirangute mõju taotleja tegevusele, kelle tegevuse lõpetamist KOV samas ei soovi. Kohus nõustub kaebajaga, et vaideotsuses toodud põhjendused on meelevaldsed. 16
(19)Sutlema II karjääri hõlmav eksperthinnang (lk 9-10, kaebuse lisa 8) ja Sutlema lubjakivikarjääride kumulatiivset mõju käsitlev keskkonnamõju hindamise aruanne (lk 34, kaebuse lisa 9) kinnitavad, et väljaspool karjääri ei levi lubatud piirnorme ületav müra. Vastustaja pole ka kohtumenetluses ümber lükanud kaebaja väidet, mis tugineb Terviseameti 08.02.2022 müra mõõtmise aruandele, et esitatud väärtused jäävad oluliselt allapoole lubatud piirtasemeid ning Kõrgemaa kinnistu omanik (karjäärile lähimate eluhoonetega kinnistuomanik (tl 67), kes keeldus müra mõõtmise seadmete oma kinnistule paigaldamisest) on kinnitanud, et müra tase nende koduaias lubatud piire ei ületa (kaebuse 14.02.2022 täienduse lisa 2). Vastustaja on seega esitanud piiravad tingimused, mis on ulatuslikumad ka korrakaitseseaduse §-s 56 toodust; ei tugine konkreetsetele kinnistuomanike pöördumistele (v.a A.T. pöördumine (vastuse lisa 2), kelle seisukohta on põhjendamatult peetud kohaliku kogukonna seisukohaks ning kes ise on sõlminud varasemalt kokkuleppe kaevandajaga tegevusse mittesekkumisest) ega kaevandaja toimepandud rikkumistele, mis oleks tuvastatud pädeva isiku või järelevalveasutuse poolt. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud 14.02.2022 menetlusdokumendi lisana Terviseameti vastused päringule, millest nähtuvalt pole viimase 10 aasta jooksul olnud kaebusi Sutlema II karjäärist lähtuva müraga seoses. Ka pole KeA vastustest nähtuvalt perioodil 01.09.2016-22.09.2021 tuvastatud järelevalve käigus rikkumisi nimetatud karjääris. Kaebaja on esitanud ka müra mõõdistamise aruande (08.02.2022), mis tõendab kaebaja väidet ülenormatiivse müra puudumisest. Vastustaja 14.02.2022 täiendavale vastusele lisatud kohalike elanike pöördumine ei tõenda müranormide ületamist ning sellest ei nähtu isegi sellise väite esitamist. Pöördumisest nähtub, et elanikud pole kaevandamise vastu, kuid soovivad enda huve enam arvestavaid tingimusi kaevude seire, väljaveo graafiku osas ning karjääride töötamise kellaaegade ühtlustamist, mis aitaks rikkumise korral paremini tuvastada, millises karjääris rikkumine toimus. Kohus leiab, et riikliku järelevalveasutuse töö hõlbustamine pole eesmärk, mida peaks tagama KOV ning pole ka arusaadav, kuidas seda hõlbustaks kaevandamislubade tingimuste ühtlustamine kõigis karjäärides. Lisaks on kohalike elanike pöördumine KOV-le esitatud alles kohtumenetluse ajal ning tugineb hüpoteetilistele probleemidele. Asja materjalidest ei nähtu nende varasemaid pöördumisi, millega oleks reageeritud tegelikele rikkumistele. Seega pole tõendatud probleemi (ülenormatiivse müra esinemine) olemasolu, mida oleks vaja reguleerida tingimata selliste tingimustega, milliste seadmist vastustaja loa andjalt soovib ja mis on KOV-i nõusoleku eelduseks. Kohus märgib, et seejuures ei pea KOV arvestama üksnes mürale kehtestatud piirväärtuste ületamist (millisel juhul eeldatakse keskkonnahäiringu olemasolu - KeÜS § 7 lg 3), vaid võib arvestada ka normeerimata häiringute võimalikku kahjulikku mõju (KeÜS § 3 lg 1), s.h kumulatiivselt muude kahjulike mõjudega. Need tuleb aga välja tuua ning põhistada, kuidas soovitud piirangud neid leevendada aitavad. Vastustaja on koos 23.08.2021 vastusega esitanud KeA vastuse valla teabepäringule, milles väljendatakse arvamust, et Sutlema II ja Sutlema I lubjakivikarjääride tööajad (väljaveo osas) ei saa erineda. KeA selle arvamuse koostamisel loa omajat menetlusse ei kaasanud, samas on veidi üle kahe aasta enne nimetatud kirja koostamist otsustanud mitte kohaldada Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalisi piiranguid. Seetõttu ei saa nimetatud KeA kirjast lähtuda ning sellise loa tingimuse muutmise üle, peaks KeA otsustama loa muutmise menetluses. Või osalema KOV-i korraldatud osapoolte läbirääkimisel vaidlusaluse tingimuse üle. KeA vastusest teabepäringule ei saa seega järeldada, et kaebajale oleks võimalik väljastada keskkonnaluba üksnes ajalise piiranguga (nii väljaveole kui kaevise kaevandamisele), mis kattub Sutlema I või ka Sutlema III loa tingimustega ning sellest lähtuvalt tuleks KOV-i seatud tingimust pidada õiguspäraseks. Toodangu väljavedu karjäärist ja kaevise kaevandamine ei pea toimuma paralleelsete tegevustena, mistõttu jääb arusaamatuks seos KOV-i seatud tingimustes Sutlema II karjääris kaevandamise aja ja Sutlema I kaudu väljaveo toimumise vahel. Samuti ei peaks 17
(19)KOV seadma tingimuseks kokkulepete sõlmimist puudutatud kohalike elanikega, kui haldusmenetluses on ilmnenud nende soovimatus loa taotlejaga kokku saada ja läbi rääkida. Sellisel juhul peaks KOV kaasa aitama osapoolte kokku viimisele või valima tingimused, mis ei sea proportsionaalse ja õiglase tulemuse saavutamisele võimatuid tingimusi. Praegusel juhul on kõigi osapoolte kommunikatsioon kohtuasja materjalidest nähtuvalt olnud selgelt puudulik.
  1. Kaevatava vaideotsusega (p 3.3) täpsustas KOV otsuse nr 7 p-s 1.3 sisalduvat tingimust, järgmiselt: Mäeeraldisel võib töötada väljaspool p 3.2 ettenähtud kellaaegu ja tihendatud graafiku alusel kirjalikul kokkuleppel kinnistu omanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse. Nendeks kinnistuteks on Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale. See punkt on seotud eelnevalt käsitletud punktiga, mille osas kohus juba leidis, et eesmärk jääb ebaselgeks ning piirang on põhjendamata ja meelevaldne. Otsuses nr 7 puuduvad ka selle punkti osas põhjendused, millist viga on püütud kõrvaldada vaideotsuse alapunktides 3.3.1-3.3.
  2. Kaebaja on põhjendatult märkinud, et vaideotsuses on nn kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute ringi laiendatud (väljaveotee äärest 600 m raadiuses kinnistute kaasamise osas). Karjääride Sutlema I, II ja III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal ja jätkub sealt riigiteena, milles vaidlus puudub. Sellist muudatust ei ole aga vaideotsuses põhjendatud. Väljaveotee kulgeb läbi mäeeraldiste otse riigiteele ning see ei lähe läbi majade vahelt (vt Maaameti kaart, vastustaja 23.08.2021 vastuse lisa 1). Seega jääb selgusetuks piirangu eesmärk. Eesmärgiks ei saa olla KOV-i vabanemine otsustamisest ja kaevandamistingimuste reguleerimise jätmine huvitatud pooltele kokkuleppega olukorras, kus puudutatud kohalikud elanikud pole sellise kokkuleppe sõlmimiseks soovinud kaevandajaga kohtuda. Õige on ka kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud, et karjäärile lähima ehk kaevandamisest enim mõjutatud Kõrgema kinnistu omanik on varasema kokkuleppega võtnud kohustuse taluda Sutlema II lubakivikarjäärist tingitud õiguspäraseid mõjutusi (kaebuse 14.02.2022 täienduse lisa 1; kaebuse lisa 7). Vastustaja pole põhistanud vaidlusaluses punktis määratletud kinnistutele ülenormatiivsete mõjutuste levimist. Küll on aga seadnud kaebaja majandustegevuse jätkamise eelduseks piiravad tingimused, mis sõltuvad füüsiliste isikute suvast ja võivad kaasa tuua meelevaldse keeldumise, mille puhul kaebajal puuduvad mõistlikud õiguskaitsevahendid.
  3. Kaevatava vaideotsusega (p 3.4) jättis KOV muutmata otsuse nr 7 p-s 1.4 sisalduva tingimuse, et toodangu väljavedamisel vältida võimalusel sademerohkeid perioode ning tagada kaevandust teenindavate avalike teede korrashoid ja läbipääsuvõimalused. Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaa piiril ning jätkub sealt alates riigiteena. Piiranguid ja tingimusi sellise avaliku tee kasutamisele saab seada Transpordiamet. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates vastustaja esindaja möönis, et väljaveotee näol on tegemist riigile kuuluva teega; vaidlusalune tingimus ei puuduta karjäärisiseseid teid; KOV ei finantseeri selle avaliku tee korrahoidu; KOV-le pole teada, et oleks esinenud mingisuguseid kaebajast tingitud probleeme, mis oleks takistanud tee kasutamist kohalike elanike poolt. Esindaja seisukohast kohtuistungil võis ka järeldada, et KOV-il polnud soovi reguleerida tee kasutamist. Ometi on vastav tingimus seatud, vaatamata sellele, et puudus probleem, mida oleks KOV-il vaja reguleerida. Puudub ka vaidlus, et teeliikluse korraldamine riigi teel pole KOV-i pädevuses. Seega KOV-i arvamus on ka selles osas põhjendamata ja meelevaldne. 18
(19)17. Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik pole. Kuna eelkäsitletud tingimuste seadmine KOV-i poolt toob kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive ning arvestades, et nende asjakohaselt põhjendamata tingimuste täitmata jätmisel võidakse lugeda KOV-i nõusolek mitteantuks, on tegemist kaebaja õigusi (eelkõige ettevõtlusvabadust) rikkuvate õigusvastaste piirangutega. Vastustaja arutlus selle üle, et ettevõtlusvabadus ei võrdu kaevandamisõigusega on kohatu selles mõttes, et kaevandamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik (

§ 1

lg 1), mis üldjuhul tähendab maavaravaru lõpuni kaevandamist seal, kus sellega on juba alustatud. Kaebaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu 21.02.2017 otsusele asjas nr 3-3-1-26-16 (p 38). Rahvusliku rikkuse (maavara) kasutamise otstarbekuse küsimus väljub lisaks ka KOV-i pädevusest. Nõusoleku andmine või mitteandmine otsustatakse KOV-i kaalutlusõiguse alusel, mistõttu ei saa kohus teha KOV-i eest uut otsustust ning kohaselt põhjendamata menetlustoiming tuleb tunnistada vaidlustatud osas õigusvastaseks ja vaideotsus tühistada ning saata KOV-le uuesti otsustamiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 1, 2, 6; lg 4). Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega. Menetluskulud 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Enne istungit tekkinud kulude osas on õigusabikulu taotluses märgitud õigusabi kulu suuruseks 3879 eurot (koos käibemaksuga) ning kohtuistungil osalemise eest lisandub õigusabikulu summas 252 eurot. Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved. Kohus ei näe alust õigusabikulude vähendamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel. Õigusabikulude suurus tervikuna ei ole asja iseloomu ja mahtu arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Küll on kaebaja taotluses ekslikult arvestanud riigilõivu kahekordselt. Nähtuvalt arvest nr 2112054 on sellel toodud summa (1737 eurot) sees juba riigilõiv. Seega on vastustajalt väljamõistatav menetluskulu kokku 4131 (3879+252) eurot. Kohus ei pea ka põhjendatuks kohaldada HKMS § 108 lg-t 5 (pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid vastustaja ei kanna), kuna kaebuse osaline õigeksvõtt tehti alles kohtuistungil ning see ei mõjutanud istungi pikkust ning kaebaja on istungi pikkuseks kuluarvestuses aluseks võtnud 1,5 tundi (protokolli järgi 1 tund 36 minutit). /allkirjastatud digitaalselt/ 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.