← Eesti

2-21-4889/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-4889 Tsiviilasi R.R.i hagi A.A.i vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 450 eurot Kaebuse esitaja ja liik R.R.i apellatsioonkaebus Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine Istungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): R.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja (vastustaja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), eestkostja J.R., lepinguline esindaja Õnneli Matt RESOLUTSIOON I. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
  4. Elatis perioodil
  5. oktoober 2020 kuni
  6. august 2022 on 100 eurot kuus. Sellega muudetakse poolte kokkuleppel Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsust tsiviilasjas nr 2-18-7550 perioodi
  9. oktoober
  10. a kuni
  11. märts
  12. a osas.
  13. Elatis alates
  14. septembrist 2022, mil laps läheb kooli, kuni lapse täisealiseks saamiseni on 150 eurot kuus.
  15. Seoses punktis 1 kokkulepituga väheneb elatise võlgnevus perioodi
  16. oktoober 2018 kuni
  17. aprill 2022 eest summani 4400 eurot 90 senti ning see tasutakse 7 aasta jooksul võrdsetes osades igakuiselt lisaks punktis 1 ja 2 nimetatud elatisele. R.R.il on õigus tasuda elatist ka suuremates summades ja lühema ajaperioodi jooksul.
  18. Punktis 1–3 nimetatud summad tasub R.R. iga kuu
  19. kuupäevaks jooksva kuu eest A.A.i kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
  20. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ning kohtumenetluse lõpetamist.
  21. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates puuduvad neil üksteise vastu mistahes nõuded või pretensioonid seoses elatise tasumisega kuni kompromissi kinnitamiseni. II. Tühistada Tartu Maakohtu
  22. oktoobri
  23. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-
  24. III. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-4889 menetlus. IV. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  25. R.R. (hageja) esitas
  26. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi A.A.i (kostja) vastu, milles palus vähendada Tartu Maakohtu
  27. aprilli
  28. a otsusega tsiviilasjas 2-18-7550 (varasem tsiviilasi) hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuist 240 euro suurust elatist 100 euroni kuus. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud ja paigutatud asendushooldusteenusele. Hageja ja kostja ema I.P. hooldusõigust on kostja suhtes piiratud. Hageja majanduslik olukord ja tervislik seisund ei võimalda tasuda kostjale igakuiselt elatist 240 eurot. Hageja oli töötuna Eesti Töötukassas (töötukassa) arvel ligi aasta. Hageja elukohas sobiva töö puudumise tõttu puudusid tal ka sissetulekud ja tekkisid võlad. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlusi kokku ligi 12 000 euro sissenõudmiseks. Hageja on küll menetluse kestel asunud tööle tootmishoonete valvuri ja mehhatroonikuna, kuid töötasu konkreetset suurust ei tea. Tegemist on tunnitasupõhise tööga. Lisaks on 2 hagejale terviseprobleemide tõttu määratud töötukassa
  29. aprilli
  30. a otsusega osaline töövõime. Kohtupraktikas on leitud, et ülalpidamine peab katma lapse reaalsed vajadused. Hageja arvates kehtiv õiguskord ei lähtu elatise suuruse määramisel enam ammu lapse tegelikest vajadustest. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PWC koostöös valminud aruandes lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta leiti, et lapse kulu ühe vanema kohta keskmiselt on 194 eurot. X on analüüsi kohaselt keskmise lapse ülalpidamiskulu (mõlema vanema kohta kokku) 309 eurot, st ühe vanema panus on eelduslikult 154 eurot 50 senti. Seda arvestades palub hageja kohtul vähendada kostjale makstavat igakuist elatist 100 euroni. Suuremas ulatuses elatise väljamõistmine üksnes suurendaks hageja võlgasid ning vähendaks tema võimalust kostjale elatist tasuda. Lisaks palub hageja võtta elatise suuruse hindamisel arvesse perehüvitisi.
  31. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
  32. Maakohus rahuldas
  33. oktoobri
  34. a otsusega hagi osaliselt ning muutis varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks alates
  35. oktoobrist 2021 välja igakuise elatise 150 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni
  36. septembril
  37. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus määras riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks asjas osutatud õigusabi eest 1054 eurot 80 senti (käibemaksuga).
  38. Hageja palub
  39. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vähendada varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuist elatist 100 euroni kuus alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
  40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  42. aprillil 2022 saabus ringkonnakohtule poolte allkirjastatud kompromiss, mida pooled täpsustasid
  43. aprillil
  44. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  46. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine, mh ei ole tegemist kokkuleppega, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult (perekonnaseaduse § 109). Seega ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. 3
  47. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 430 ja § 432 järgi.
  48. Seoses kompromissi kinnitamisega tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel
  49. oktoobri
  50. a otsuse käesolevas tsiviilasjas ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
  51. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani, arvates määruse kättesaamisest.
  52. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 kohaselt poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.