KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-959 Tsiviilasi S.T. hagi E.T. vastu abielu la

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused ning kostja seisukohad

1. S.T. esitas 20.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse E.T. XX.XX.XXXX sõlmitud abielu lahutamiseks. Asi on kohtualluvusel edastatud Tartu Maakohtule. Hagi kohaselt abielulised suhted lõppesid XXX. Abikaasa on psühhiaatri poolt tunnistatud XXX, diagnoos XXX.
2. Kohus pidas asjas istungi 15.03.
3. Hageja jäi oma taotluse juurde ning selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud XXX, mingeid suhteid pärast olnud ei ole. Varalised suhted puuduvad. Kostja avaldas, et ta teab, et on abielus ning on nõus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
5. Kohus analüüsib esmalt kostja teovõimega seonduvat. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi alusel, et E.T. üle on seatud alates XXX aastast eestkoste, mida on viimati pikendatud Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX kuni XX.XX.XXX. Eestkoste on seatud E.T. kõigi asjade ajamiseks ning eestkostjaks on määratud Kambja Vallavalitsus. Kohus on mh leidnud, et E.T. ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on XX.XX.XXXX kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX selgitanud, et abielu lahutamine on abikaasade isiklik õigus ja seda ei ole võimalik realiseerida eestkostja tahte alusel. Kohtu hinnangul asjaolu, et XX.XX.XXXX määruse kohaselt ei või E.T. iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid, ei tähenda seda, et eestkostjal oleks õigus esitada kostja nimel seisukohti abielu lahutamise või mittelahutamise osas. Seetõttu ei ole kohus pidanud asjas vajalikuks eestkostjat tsiviilasja menetlusse kaasata. Asja lahendamisel saavad määravaks olla kohtu tuvastused selle kohta, kas on täidetud PKS § 67 lg 1 tingimused abielu lahutamiseks.
6. Hagiavalduse kohaselt ning rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXX Põlva rajooni XXX XX perekonnaseisuosakonnas. Hageja on kohtule avaldanud, et abielulised suhted on lõppenud XXX aastal. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. 6.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 2