2-20-6200/69 | Europaius

2-20-6200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht

märts 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6200 Tsiviilasi S Ku hagi R P vastu hüvitise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind 200 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: S K (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ, e-post: tiinamare.hiob@gmail.com), Diana Rints Kostja: R P (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, Tallinn 10140, epost: siiri@schneider.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2022 Hageja: S K Kohtuistungil osalesid Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, Diana Rints Kostja: R P Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider RESOLUTSIOON Jätta hagi 200 000 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Mõista hagejalt S Kult (isikukood xxx) kostja R P (isikukood xxx) Ks menetluskuludena välja 11 334 (üksteist tuhat kolmsada kolmkümmend neli) eurot.
Mõista hagejalt S Kult (isikukood xxx) kostja R P (isikukood xxx) Ks välja viivis menetluskuludelt 11 334 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE
Hageja palus kostjalt hüvitisena välja mõista 200 000 eurot. Hageja ja kostja tutvusid oktoobris 2006 ja sama aasta novembrist asusid nad koos elama vabaabielupaarina. Poolte kooselust sündis xxx tütar L P. Suhte alguses elas hageja temale kuuluvas korteris Tallinnas xxx, kuhu asus elama kostja. Hageja müüs xxx korteri ja ostis asemele korteri xxx, mida pere sissetulekuks ühiselt välja üüriti. Selle korteri hageja müüs ja ostis
a 1-toalise korteri Tallinnas, aadressil xxx. Korterit üüriti pere sissetulekuks välja kuni aprillini 2020, mil hageja müüs selle korteri võlgade katteks oma emale I Kule. Hageja ema oli andnud laene elamu ehitamiseks.
Enne lapse sündi elasid pooled xxx kinnistul olevas elamus, mis kuulus alates 04.10.2003 kostja emale Õ Pile. Õ P seal ei elanud. Enne xxx majja asumist ehitasid pooled elamu lõpuni valmis hageja emalt I Kult laenatud rahadega, kuna kinnistul asus algselt vaid majakarp. Füüsilise tööjõuna panustasid maja ehitusse hageja ja kostja võrdselt, hageja haljastas kinnistu üksinda. 26.07.2010 vormistas kostja ema Õ P kinnistu enda nimelt ümber kostjale. Kostja müüs hageja emalt laenuks saadud rahaga hoonestatud kinnistu 09.06.2015 ning saadud summa 263 000 eurot laekus kostja arveldusarvele. Müügi eesmärgiks oli soetada perele uus elukoht. Kostja kinnitas hagejale, et tegemist on ühise kodu soetamisega ja pole tähtis, kelle pangakontole laekub xxx müügist saadud raha.
23.05.2016 omandas kostja xxx müügist saadud rahaga enda ainuomandisse hoonestamata tühja kinnistu xxx Selle kinnistule ehitasid pooled aastatel 2017-2020 koos kahekorruselise elamu ja sauna. Mõlemad panustasid võrdselt ka ajaliselt ja füüsilise tööga. Kinnistu oli ostmise ajal võssa kasvanud, see puhastati võsast ning kinnistule ehitati elamu ja saun. Ehitusluba saadi 08.12.2016 ning
a alustati ehitustöödega. xxx kinnistu suurusega 2693 m² maksis 100 000 eurot. Käesoleval ajal on kinnistu väärtuseks sama piirkonna hinnavõrdluste põhjal 500 000 eurot. Arvestades kinnistu algset maksumust 100 000 eurot, oli hageja ja kostja panus kinnistusse mõlemal 200 000 eurot.
Poolte kooselu lõppes
a märtsi lõpus, kui kostja tõstis hageja koos lapsega xxx kinnistult välja. Hageja leidis, et xxx kinnistut ei saa lugeda ainult kostja varaks. Hageja soovib hüvitist enda panuse eest. xxx kinnistul tegid kõik tööd hageja ja kostja ise, võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt. Kui
a elamumaa soetati, puhastati kogu krunt võsast. Suures mahus toodi täitemulda, pinnas tasandati traktoriga ja istutati elupuu hekid. 2
a kevadel kaevati saunamaja ja elumaja vundamendi augud, valati vundament, paigaldati maakütte torud, paigaldati krundile aed. Esmalt sai püsti ja katuse alla saunamaja. 01.07.2017 kolis pere saunamajja elama. Järgnevalt saunamaja soojustati väljast ja krohviti, suvel laoti elumaja seinad ning paigaldati laepaneelid. Järgnesid vööde valamised ning elektritööd.
a jõuti paigaldada katuse sarikad ning katus soojustati villaga, kütteruumi paigaldati maasoojuspump. Talveks sai elumaja katuse peale, uks ja aknad ette ning toimus välistreppide valamine.
a tasandati krunt mullaga ning rajati aed, külvati muru, istutati isikud jne. Saunamajale tehti fassaad, laoti väravapostid, viimistleti ning laoti siseseinad. Elumaja teisele korrusele paigaldati küttetorud, valati ja lihviti põrandad. Krohviti siseseinad, pahteldati, lihviti ja värviti. Esimesele korrusele pandi põrandaplaadid, teisele korrusele paigaldati ja õlitati parkett.
a ehitati välja vannituba, plaaditi, tehti vajalikud torutööd. Ehitati trepp ja kamin. Õuele laoti tänavakivid.
a kaeti seinad osaliselt dekoratiivkividega, kevadel algasid elumaja fassaaditööd. Maja sai soojustatud ning maja välisfassaad kaeti suurte kiviplaatidega.
a sai valmis esimese korruse WC. Tegemata jäid veel väiksemad tööd - elumaja katuse tuulekastid ja saunamajas leiliruum. Kasutusluba majal puudub.
Kinnistu xxx oli pere ühine elukoht. Hageja on poolte 13 aastat kestnud kooselu ajal panustanud kinnistusse alates selle ostmisest mais 2016 töö, aja ja rahaga. 24.03.2020 võttis kostja hagejalt ja lapselt xxx võtmed ja sundis neid majast lahkuma. Peale seda ei ole hageja ega laps majja saanud. Hageja püüdis pääseda talle kuuluvasse korterisse Tallinnas Paadi 14a-10, et koos lapsega seal elama asuda, kuid see ei õnnestunud, sest kostja võttis füüsilist jõudu kasutades korteri võtmed ära.
Kostja käitumine on ebaväärikas ja pahatahtlik. Pooled panustasid xxx hoonete väljaehitusse võrdselt nii raha kui tööga. Selle tulemusel on xxx kinnistuväärtus selle ostmisest (ostuhinnaga 100 000 eurot) kasvanud 400 000 euro võrra ja on võrdlevate hinnapakkumiste tulemusel orienteeruvalt 500 000 eurot. Seetõttu palus hageja kostjalt välja hüvitis 200 000 eurot (500 000 eurot – 100 000 eurot = 400 000 euort, millest pool on 200 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
05.05.2020 hagi täienduses selgitas hageja, et xxx krundi suurus on 2693 m² ning selle asukoht on vahetult xxx valla keskuses. Niivõrd suurt kinnistut müügis hetkel ei ole. xxx asuva kinnisvara müügikuulutustest nähtuvalt müüakse xxx kinnistuid suurusega keskeltläbi 10001500 m². Kinnistu väärtust tõendab maamaksu suurus, milliseks on iga aastaselt 700 eurot. xxx kinnistu asub ebatasasel ja märjal pinnasel ning krundile on veetud suures mahus erinevat pinnakattematerjali: kümned koormad kive, kruusa ja mulda. Maapinna erisuste tõttu tuli vundament ehitada tavapärastest suurem ning paksem. Kinnistule ehitatud mõlemad hooned on ehitatud kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest, Piivmaja tüübina ning maaküttega. Samalaadset teist kinnistut müügis ei ole.
xxx kinnistu soetati, korrastati ning sellele ehitati hooned eelnevalt xxx kinnistu müügist saadud rahadega. xxx pidi algselt ostetama kaasomandisse võrdsetes osades: ½ R P ja ½ S Ku kaasomandisse. Hageja teadis, et koos kostjaga ehitatakse perele kodu ja oli nõus oma isiklikke sääste, emalt saadud laenuraha ja isikliku tööga kodu ehitusse panustama. xxx krundile ehitati elamu välja hageja rahalise panuse ja isikliku tööga, samuti hageja emalt I Kult saadud laenuga. Hageja ema laenas raha ka xxx hoonete väljaehitamiseks.
Kuna I Kult saadud laenu tagasimaksmise tähtaeg saabus ning hagejal ei olnud võimalik emale laenusummat tagasi maksta, müüs hageja I Kule 02.04.2020 taSvestusena oma korteriomandi xxx. xxx korteri soetas hageja xxx korteriomandi müügist saadud raha ja oma säästude eest. 02.04.2020 xxx, korteri notariaalse müügilepingu järgi hageja müüs ja ostja I K 3 ostis korteriomandi koos selle oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 125 300 eurot. Lepingu p 3.2 järgi taSvestasid pooled xxx vallas ajavahemikul 2010-2015 ja xxx vallas ajavahemikul 2016-2020 asuvate elamute ehituseks antud laenude summad kokku 125 300 eurot. See tõendab, et hageja sai kodu ostmiseks ja väljaehitamiseks oma emalt sihtotstarbelist laenu. Hageja rahalised võimalused tulenesid vanaemalt ja vanatädilt pärandina saadud ja kinkena omandatud rahadest. Kõik säästud pani hageja esmalt xxx ja selle müügi järel xxx ehitusse. Samuti lisaks rahalisele panusele on hageja füüsilise tööga panustanud kinnistute korrastamisele, haljastamisele, elamute ehitamisele.
Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja mäletab asjaolusid tegelikkusest erinevalt. Tõele ei vasta kostja märkused hageja endiste elukohtade kohta. Kostja vastusele lisatud fotomaterjal on asjakohatu. Hageja renoveeris kahte talle järgemööda kuulunud korterit ning rahastas remondikulud ise. Kostja vastupidised väited on asjakohatud. Hageja andis suhte alguses võlgades kostjale laenu 165 000 krooni, mida kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tagastanud. Kostjale laenu andmiseks müüs hageja oma sõiduauto.
Pooled elasid hagejale kuulunud xxx korteris seni, kuni oli võimalik elama asuda xxx elamusse. Kostja väited xxx elamu ehitamise kohta on asjakohatud. Kinnistul paiknenud majakarp oli valmis, kuid hageja panustas sisetöödele ja krundi haljastusele. Hageja ei ole väitnud, et panustas majakarbi ehitamisse. Uuesti tuli ehitada xxx elamu fassaad, sest see koorus maha. Korduvalt valati põrandaid, pahteldati seinad, värviti, ehitati välja vannitoad. Esimesel korrusel oli kivipõrand ja üleval korrusel parkett. Hageja rajas üksinda kogu kinnistu haljastuse, paigaldas koos kostjaga ma ees tänavakivid, aia ja värava.
Kostja on nõustunud, et ta müüs koos hagejaga xxx korteri ja ostis koos temaga xxx korteri. xxx korter oli hageja omand. Selle omandas hageja
a ja korteris tegi remondi hageja isa A K aastal
xxx korteri müügist saadud rahaga omandas hageja xxx korteri. Puudub eluline usutavus, miks pidi kostja rahastama hageja korteriostu, kui hagejal oli xxx korteri müügist saadud raha olemas ja hageja sai endale lubada uue korteri ostmist. Ebaõiged on kostja väited, et ta võimaldas hagejale luksuslikku elu.
Hageja nõustus, et ta ostis xxx korteri pangalaenuga. Laenu tasus hageja enne korteri müümist oma isa surma järgi saadud pärandi arvel. Hageja müüs xxx korteri ja ostis xxx korteri. Seega ei vasta tõele kostja väited, hageja oli rahatu ja kostja ülalpeetav. Kostja ise seevastu ei ole kunagi püsivalt töötanud, mis nähtub MTA Tööregistrist. Kostja väide, et hageja emal ei olnud hagejale võimalik laenu anda, on teadvalt vale. Jääb aga ebaselgeks, kust tulid kostja rahalised vahendid, kui kostja oli töötu.
21.12.2020 seisukohas leidis hageja, et kui xxx sündis poolte ühine laps, planeerisid pooled soetada suurema elamispinna ja sõlmisid seltsingulepingu eesmärgiga oluliselt parandada ühiseid elamistingimusi. Kostja emale Õ Pile kuulus kinnistu aadressil xxx, kus oli vaid pooleliolev elamukarp. Õ P kinkis xxx kinnistu kostjale tasuta. Hageja ja kostja vahel sõlmiti seltsinguleping, mille kohaselt mõlemad panustavad ühiselt xxx elamu väljaehitamisele ehk soetavad materjalid, vahendid, tellivad koos tööd ja teevad ise tööd, korrastavad kinnistu ning sisustavad maja. Seltsingulepingu eesmärk oli ehitada perele hooned ja rajatised ning heakorrastada kogu xxx kinnistu. Kostja kinnitas hagejale, et kui koosoleku lõppeb, jagatakse seltsinguvara võrdselt.
Pooltel endil puudusid kogu ulatuses rahalised võimalused ja elamuja väljaehitamiseks ja haljastuseks andis pooltele laenu hageja ema I K. Ille K omas laenu andmiseks vahendeid. I K andis hagejale
a xxx hoonete väljaehitamiseks kokku 500 000 krooni, mida tõendab hageja konto väljavõte AS-s SEB Pank. 29.01.2007 sai hageja 10 000 krooni, 28.02.2007 1000 4 krooni, 07.05.2007 3000 krooni, 30.05.2007 57 000 krooni, 04.06.2007 420 000 krooni, 12.06.2007 7 000 krooni, 13.09.2007 1 000 krooni ja16.11.2007 1 000 krooni.
Ille K andis hagejale ajavahemikus 2010-2018 sularahas sihtotstarbelist laenu võlakirjade alusel neljal korral kogusummas 126 300 eurot. Eesmärk oli xxx ja xxx hoonete ja rajatiste väljaehitamine ja kinnistutel tehtavad haljastustööd. I K ei kartnud, et ei saa laenu tagasi, sest hagejale kuulus Tallinnas korteriomand, mille väärtus kattis laenude kogusumma. I K andis laenu järgmiselt: 24.07.2010 100 000 krooni ehk 6300 eurot xxx elamu renoveerimiseks, 11.02.2017 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks, 12.08.2017 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks, 20.04.2018 40 000 eurot xxx hoonete remondiks ja haljastustööde tegemiseks.
a otsustasid hageja ja kostja parendada elamistingimusi ja müüa xxx kinnistu,et osta parema asukohaga suurem kinnistu xxx alevikus. Pooltele jäi silma kinnistu xxx (uue aadressiga xxx). Kinnistu oli heas asukohas ning avar. See oli algselt kaetud võsaga ja ostu korral oli ette näha suurt ühist tööd. Kavas oli müüa xxx kinnistu ning saadud raha eest osta xxx kinnistu kaasomandisse. Kostja üllatas hagejat sellega, et oli tema teadmata sõlminud xxx kinnistu ostmiseks lepingu ja vormistanud selle enda ainuomandisse. Ostuhinda hageja täpselt ei tea, sest ta lepingut näinud ei ole.
Hageja ei osanud näha ohtu, et xxx läks kosta ainuomandisse, sest pikemat aega oli toiminud ühine majapidaminea. Hgeja tugines sõlmitud seltsingulepingule ning tal ei olnud põhjust kahelda kostja lubaduses, et saab mõne aja pärast tema poolt panustatud osast ja võimalikust xxx kinnistust ½ mõttelise osa või selle müügi korral poole müügihinnast.
Hageja omas seltsingusse panuste tegemiseks nii vahendeid kui võimalusi. 2007 suri hageja isa A K, kelle pärandi arvelt olid hagejal rahalised vahendid olemas. Hageja töötas nii enne kostjaga tuttavaks saamist ja kooselu ajal. Hageja ema kandis hagejale
aastal xxx hoonete välja ehitamiseks kokku 500 000 krooni. Lisaks hooldas haeja oma vanatädi, kellelt sai 4 aasta jooksul hooldamise eest
a lõpus tänukingitusena 25 000 eurot. Veel sai hageja raha sõiduautode müügist. Seda tõendavad Maanteeameti tõend ja konto väljavõtted. 01.04.2019 oli sõiduauto xxx nr xxx müük 12 500 euro eest. 05.10.2009 sai hageja T H 140 000 krooni, 12.11.2009 xxx OÜ-lt 50 000 krooni, 03.05.2010 H S 59 000 krooni, 03.12.2012 xxx AS-lt 8998 eurot ja 18.11.2013 xxx OÜ-lt 4650 eurot.
I K omas koos abikaasa A Kuga ettevõtet, mis oli väga edukas. Peale abikaasa surma sai I Kust pärimise teel ettevõtte ainuomanik. Eduka ettevõtjana oli I Ku abikaasal võimalused raha kogumiseks. A K eelistas hoida sularaha kodus seifis. Peale abikaasa surma sai I K raha endale ning sellega oli tal võimalik S Kule raha laenata. Kuna sularaha oli kodus olemas, ei olnud vajadust seda panka viia, et ülekannet teha, vaid I Kul oli võimalik anda laenu sularahas. Selle kinnituseks koostasid I K ja hageja igakordselt võlakirjad.
Lisaks muudele sissetulekutele sai I K 16.05.2007 korteri müügist 430000 krooni. 08.05.2017 korteri müügist sai ta 25 000 eurot. I K sai pärandvarana 15.08.2016 M A 3694,41 eurot. I Ku saadud pärandvara tõendavad pärimistunnistused. Pärimistunnistuse kohaselt sai I K pärimise teel xxx asuva korteri, xxx, OÜ xxx osa nimiväärtusega 30 000 krooni ja 10 000 krooni. I K sai pärijana OÜ xxx reaalväärtuste käsutajaks.
15.08.2016 pärimistunnistuse järgi oli hageja vanaema M A pärijaks I K. Pärimistunnistuse kohaselt sai I K lisaks rahale xxx korteri. 13.03.2017 pärimistunnistuse järgi oli hageja vanatädi L S pärijateks I K (hageja ema) ja R K (hageja onu). 06.02.2017 pärimismenetluse algatamise avaldusest ja pärandi vastuvõtmise avaldusest nähtuvalt päriti lisaks rahale korteriomand aadressil xxx. 5
xxx kinnistul oli enne hageja ja kostja kohtumist valmis maja karp. Kuna oli teada, et Õ P kingib xxx kostjale, alustasid pooled seal töödega. Kui maja sisetööd saidvalmis, kolisid hageja ja kostja koos lapsega detsembris 2009 majja ning Õ P vormistas kinnistu
a notariaalse kinkelepingu alusel kostjale. Põhiliselt rahastas töid hageja enda ja emalt saadud vahenditest.
xxx hoone ehitustööd algasid
a, maja valmis detsembris
Alates 2010 tehti kinnistul välitöid. Suvel paigaldati unikivid, tehti haljastustööd, paigaldati elektriline liugvärav ja jalgvärav, tehti uuesti üle välifassaad. 2008-2009 paigaldati maakütte torud. 2010 suvest alates ostis hageja haljastuseks ilupuid, põõsaid ja püsililli, millega haljastas kinnistu ja lisaks rajas muru. Need tööd toimusid kuni
a. Haljastustöödega tegeles hageja, iga-aastaselt uuendades ja lisades püsikuid.
a ehitati xxx elumajale II korruse rõdu, kaevati osaliselt lahti vundament, mida hakati soojustama. Kõik ehitus-ja viimistlusmaterjalid valiti välja ja soetati ühiselt ning kõik tööd tehti ühiselt. Alates
a laenas ehitustööde lõpetamiseks raha juurde I K.
Alates 2007 paigaldati xxx elumaja soojustamiseks põrandakütte torustik, valati ja lihviti põrandad ning krohviti, pahteldati ja värviti seinad, tehti elektri-ja torutööd. Ehitati välja saun, vannituba ja duširuum. II korrusele ehitati musta marmoriga kaetud teine vannituba ning paigaldati sisustus – kraanikauss, wc-pott, peegel, mullivann, kivist aknalaud. I korruse põrand plaaditi halli marmoriga, II korrusele paigaldati täispuitparkett. Paigaldati trepp–astmetega ja käsipuu. Hageja teostas ehitust ja koristust majas ning ümbritseval krundil. II korruse trepiava kaeti karastatud klaasist piirdega. Garaažis oli kütteruum ja sahvriruum, mis plaaditi. Köögimööbel paigaldati novembris 2009 ja maja sisustati mööbliga alates
a detsembri lõpustkuni 2011.a. Hageja ostis enamuse materjalidest sularahas või ülekanntega.
Raha xxx kinnistu ostmiseks tuli peamiselt xxx müügist saadust. Hageja panused xxx kinnistul tehtud töödega põhinesid emalt saadud laenurahal ja xxx kinnistu müügist saadul. Hageja ja kostja käisid alates
a vaatamas xxx kinnistut ja võrdlesid teiste müügis olnud kinnistustega. Hagejale üllatuseks ostis kostja kinnistu enda omandisse.
xxx kinnistu oli vaid võsastunud maatükk ning esmaseks tööks oli
a suvel krundi puhastamine võsast. Võsast puhastamise järel toodi krundile ca 100 koormat täitemulda. Muld oli kive täis, kopa abil sai tehtud esmane maapinna silumine. Hageja ostis krundi ümbritsemiseks elupuud, et rajada hekid. Kokku istutati ca 200 elupuud, mida iga aastaselt hooldas hageja.
a sügisel paigaldati aiapostid ja metallist aed. Aia paigaldamise järel tegeles hageja kinnistul koristustöödega. Samal ajal toimus kanalisatsioonitrassi ümbertõstmine. Vald mingit abi ei osutanud ning see kohustus lasus krundi omanikul. Samuti tuli tasuda projekti eest.
Pärast kinnistu puhastamist võsast hakati paigaldama maakütte torustikku. Maakütte torusid paigaldas kostja koos abitööjõuga ja selles abistas hageja. Seejärel kaevati elumaja ja saunamaja vundamendi augud. Vundamendi auk tuli liiga sügav, mis põhjustas täitematerjalile arvatust suuremaid kulusid.
a talv oli soe ja sai alustada saunamaja kuivundamendi töödega. Pärast vundamendi valamist hakati laduma saunamaja seinu, milles abistas ka hageja.
a kevadel kaevati koos metsast noori mände, mis istutati xxx kinnistule haljastuseks. Hakati laduma elumaja seinu.
a suvel paigaldati saunamajale aknad ja uksed, teostati elektritööd ja katuse ehitustööd ning saunamaja sisetööd. Leiliruum jäi poolikuks. Plaaditi duširuum. Hageja töötles enne plaatimist duširuumi niiskustõkkega. Saunamaja põrandad plaaditi, leiliruumile paigaldati klaasuks, lakke katteplaadid ja led lambid, kivist aknalauad. Koos paigaldati armatuurid, teleka kinnitused ja rulood. Duširuumi osteti valamukapp ja peegel, dušiotsikud ja kogu duširuumi sisustus. Hageja teostas ehituskoristustöid ning abistas sisetöödel. Plaadid ja viimistlusmaterjalid valiti välja koos. 6
Saunamajja koliti sisse 01.07.
Elati kolmekesi 10 m2 pinnal, kus puudus kööginurk. Tasandatud ja vajunud kinnistule toodi ca 20 koormat mulda, mis sisaldas klaasikilde ja umbrohuseemet. Hageja tegi käsitsi ära suure töö, puhastades mullast välja kerkivad killud ja umbrohu. Hageja asus kinnistule aiamaad ja haljastust rajama. Elumaja mõlemale korrusele paigaldati laepaneelid, vöökastid ja teostati kõik majakarbiga seotud tööd, lisaks paigaldati katusesarikad. Kõikide tööde juures osales hageja. Hageja tegeles jätkuvalt ehitustööde koristamisega ja ehitusprahi äraviimisega. Elektritöödega alustati
a lõpus.
aasta sügisel saunamaja krohviti ja soojustati väljastpoolt. Kinnistule osteti ja paigaldati metallist elektrilinevärav ja jalgvärav. Ühendati maaküte ja elumajale pandi ette uksed ja aknad. Talvel alustati elumaja katusetöödega.
a tehti saunamaja välifassaadi. Valati välistrepid saunamajale ja elumajale. Paigaldati unikivid 200 m
Valati ja lihviti elumaja põrandad ning suvel krohviti, pahteldati ja värviti seinad ning paigaldati kivist aknalauad. Valmisid ja paigaldati saunamaja tuulekastid.
a lõpus valmisid elumaja suuremad sisetööd.
a jaanuaris koliti elumajja sisse. Sisetöödena tehti siseuste paigaldamised, II korrusele paigaldati ja õlitati bambusparkett, kamin, laed, lõpetati II korruse vannituba, köök ja köögi abiruum, plaaditi kütteruum. Valmis kogu maja ventilatsioon, paigaldati trepp ja käsipuu ning lõppesid II korruse garderoobi viimistlustööd. Elumajja kolimise ajal ei olnud kõik toad möbleeritud.
a möbleeriti maja lõplikult. Kõikideks töödeks kulunud materjalid valiti koos, kõik tööd tehti koos ning sisutus ja mööbel valiti koos. Lisaks sellele majandas ja korraldas hageja pere igapäevaelu.
aastal kattis hageja niiskustõkkega I korruse wc. Paigaldati dekoratiivkivid trepi tagusele seinale ja kaminaseinale. Paigaldati kütteruumi lagi. Kevadel
a lõppes elumaja soojustamine ja välifassaadi tegemine. P N aitas fassaaditööde teostamisel. Hageja osales elumaja soojustamisel ja välifassaadi paigaldamisel ning tegeles ehituskoristusega.
a talveks sai elumaja fassaad valmis. Hageja osales töödes edasi kuni
a märtsini.
a alguses paigaldati I korruse wc põrandaplaadid.
Hageja viitas VÕS § 580 lõikele 1, § 581 lõikele 1 ja § 589 lõikele
Hageja leidis, et eeldada saab seltsinglaste võrdseid panuseid. Hageja ja kostja vahel oli xxx ja xxx kinnistutel asuvate hoonete ja haljastuse väljaehitamiseks sõlmitud seltsing, mille eesmärk oli parendada pere elamistingimusi. Kostja kinnitas xxx müügi eel, et kinnistu ostetakse ja vormistatakse võrdsetes osades poolte kaasomandisse. I K kuulis xxx hagejalt ja kostjalt, et nad on sõlminud seltsingulepingu ja kuna pole abielus, panustavad mõlemad ostetava kinnistu hoonetesse ja haljastusse. Kui peaks lõppema kooselu, millega lõppeb ka seltsing, hüvitavad pooled teineteisele vastavad panused ja seltsinguvara lõppväärtuse. Ainult sel põhjusel ja selle kindlusega rahastas hageja ehitustöid, tegi ise töid ja panustas seltsingusse. Poolte kooselu lõppemisega lõppes seltsing, kuid kostja ei nõustunud seltsingulepingu lõppedes hagejaga seltsinguraha jagama.
05.04.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et haeja ei panustanud ei rahaliselt ega tööga kummagi kinnistu osas. Isegi kui kostja sai xxx kinnistu kinkena ning kinnistul oli majaboks, siis hageja rahalise ja töise panuse tulemusena majaboksi ja kinnistu kordategemisel suurenes kinnistu väärtus poole võrra ja kostjal oli võimalik müüa xxx hinnaga 265000 eurot. Kostja hinnangul oli xxx kinnistu müügist saadud raha vaid tema raha, kuna xxx kinnistu oli kostja ainuomandis. Kostja väide on ebaõige. Kostja teine väide on, et kuna hageja kasutas elamut elamiseks, pidigi ta osalema majapidamistöödes, sest elamu ja aia väidetav korrashoid on elukoha kasutamisega kaasnev tavapärane tegevus. See on ebaõige. Tegu oli poolte ühise kooseluga ja ühiselt tegutsedes vara väärtuse tõstmisega eesmärgiga rajada perele 7 sobiv kodu. Hageja ei olnud kostjaga teenistus-, rendi- ega alluvussuhtes, vaid kooselulises suhtes.
Kostja ei ole tõendanud, et tegi ise või rahastas kõigi ehitustööde tegemist. Kostja esitatud seletuskirjad on tõenditena kõlbmatud. Seletuskirjad sisaldavad peamiselt väiteid, et kostja on ühele või teisele isikule tehtud tööde eest tasunud. Hageja ei eitagi, et kostja maksis mõnele objektil töötanud inimesele, kuid ta tegi seda hagejalt saadud rahade eest. Seletuskirjadest ei nähtu, kui palju, mille eest, millal ja kellele on kostja maksnud. Hageja ei eita, et kostja tellis vajalikud projektid, hankis ehitusloa ja sõlmis veevõrgu lepingud. See oli kodu ehitusel tavapärane tegevus ehitustööde alustamiseks ning kostja tegi seda tavapärase tegevuse raames.
Tõele ei vasta seletuskirjades esitatud väide, et nende koostajad ei näinud objektil hagejat ja hageja ei osalenud ehitustöödel. Hageja töötas enamike seletuskirjade kirjutajatega koos, rääkimata lõunapausidel nende kõikide toitlustamisest. Kostja esitas hulgaliselt fotosid endast, mis ei tõenda tööde tegemist ega tööde tegemise aega. Fotod ei ole selfid, vaid on tehtud sealsamas objektil hageja poolt. Hageja jäädvustas ja fotografeeris perekonna arhiivi jaoks ühist tegevust.
Hageja nõustus, et kostja tellis projektid ning tegeles xxx vallas vastavate kooskõlastustega. See oli kostja panus. Objektil teostasid suuremaid ja mehhanisme eeldavaid ehitustöid erinevad isikud, nt vundamendi kaevamine ja müüri ladumine eeldavad masinaid. Kostja esitatud konto väljavõtetest ei nähtu, et tegu on ühele või teisele isikule töötasu maksmisega. Ülekannete selgitustest ei nähtu seost xxx kinnistuga. Tegu võis olla laenu andmise või tagasi maksmisega. Maksed ei ole käsitletavad töötasuna ega tõenda kostja väiteid ühe või teise isiku töötamisest xxx objektil. Puuduvad lepingud, mistõendaksid nende inimeste seost xxx objektiga.
Kostja esitas tõendid ehitusmaterjalide ostmise kohta, kuid tõendatud ei ole seos xxx objektiga. Kostja on väitnud ise, et tegeleb korterite renoveerimisega. Konto väljavõtetest ei nähtu, mida on ehituspoodidest ostetud. Konto väljavõtted on esitatud valikuliselt. Luminor panga konto väljavõtet on muudetud. Kostja esitas kohtule mõned üksikud tellimused, saatelehed ja arved. Osadest arvetest, tellimustest ja saatelehtedest ei nähtu, kas tasuja on kostja. Tellija ja maksja ei pruugi olla samad. Kohati ei ole võimalik järeldada seost xxx objektiga. Osad kaubad on tarnitud xxx.
Hageja ei ole kunagi väitnud, et xxx kinnistul maja ei olnud. Seal oli majakarp. Asjakohatu on kostja tõend xxx kinnistu kohta. Õ Pi kirjalik seletuskiri ja konto väljavõte on asjasse puutumatud. Ebaõige on kostja väide, et ta ei soovinud mingit seltsingulepingut rõlmida. xxx kinnistu ostu-müügilepingul on märge, kus kostja kinnitas, et tema omandatav vara ei moodusta ühisvara. See on lepingute tüüpkinnitus, sest kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajalabielus. See ei tähenda automaatselt, et hageja ja kostja vahel puudus seltsinguleping. Kui seltsingulepingut ei oleks sõlmitud, ei oleks hageja üldse ehitusöid rahastanud ega abistanud-teostanud remondi-ja haljastustöid. Kostja oleks sel juhul pidanud kõik toimetused tegema ning rahastama ainuisikuliselt.
Aegumist ei ole võimalik kohaldada, sest hageja panuse tõttu sai kostja xxx objekti müügist nii suure müügihinna, mille eest omandati koos kinnistu xxx Kostja saab seltsingulepingu regulatsioonist ebaõigesti aru. Kostja väiteil on oluline asjaolu, et kostja omandas xxx kinnistu kinkelepingu alusel ning isegi abielusuhtes olnuks xxx kinnistu kostja lahusvara. Seltsinguvara ei ole ühisvara ega lahusvara.
Kostja esitatud väljavõte majandusaasta aruandest ei ole asjakohane. Ettevõtte majandusliku seisu analüüsimiseks ei võeta aluseks vaid ühte või kahte lehte majandusaasta aruandest, samuti mitte ühe majandusaasta piires. Tõendist nähtub, et ainuüksi ettevõtte müügitulu oli 1 376 228 8 krooni. Kogu pärand jäi hageja emale. Kuivõrd ei teostatud pärandi inventuuri, puudub detailne loetelu rahalistest summadest.
12.05.2021 seisukohtades leidis hageja, et xxx korteris oli remont tehtud enne poolte tutvumist, mida tõendavad fotod. Hageja kordas varasemaid väiteid. Vaid ja ainult seltsingulepingu olemasolu tõttu andis I K rahalisi vahendeid laenuna elutingimuste parandamiseks, mida tõendavad suurepärased suhted perekonnas. Kostja ise kinnitas seltsingulepingu sõlmimist. Seltsingulepingu sõlmimise ajal oli xxx kinnistul püsti vaid majakarp, haljastus puudus. Seda tõendavad fotod. 2009 suvel värvisid I K ja kostja koos kõik xxx maja siseseinad. Samuti tõendavad lisatud fotod ja videolõik xxx ehitusel ja haljastusel tehtud suurt tööd ja mahtu.
Kostja kinnitas I Ku juuresolekul selgelt, et kuigi alguses pidi xxx kinnistu ostetama poolte kaasomandisse, ostis kostja selle enda ainuomandisse. Samas kiitis kostja hageja panust ja tööd ühistele tuttavatele. Seltsingulepingu sõlmimise aega tõendab kostja kiri hagejale. Asjaolu, et hagejale kuulub pool kinnistutest ja kostjaga kooselu jooksul soetatud varast, on tõendatud kostja 16.01.2020 koostatud testamendiga. Kostja kinnitas, et poolte vahel kehtib seltsinguleping ning kui kostjaga midagi juhtub, saab hageja temale kuuluva varaosa kätte. Sama tõend tõendab, et seltsinguvarasse kuulus ka xxx korter, mille kostja ostis hagejalt saadud rahaga. Kostja sai ka hagejale kuuluvast xxx korteri üürimisest 10 aasta jooksul ehitustööde rahastamiseks üüritulu. Seltsinguleping lõppes 24.03.2020, kui kostja viskas hageja ja nende ühise lapse kodust xxx välja. Seltsingulepingu ja kooselu lõppemist on kinnitanud korduvalt kostja oma kirjades.
Hageja panuseid xxx kinnistul tehtud tööde osas tõendavad seletuskirjad ja fotod. Hageja teostas haljastustöid ja ehitusel abitöid nii xxx kui xxx objektidel ja ostis mõlemasse elamiskohta mööblit. Hageja haljastustööde tegemist tõendavad esitatud kinnituskirjad. Kostja esitatud seletuskirju pidas hageja alusetuteks ja üllatuslikeks. Hageja töödel mitteosalemist on kinnitanud isikud, kellele hageja tegi süüa ja tassis ette ehitusmaterjale. Kõik inimesed, kellelt kostja seletuskirju küsis, ei pruukinud teada hageja nime. Hagejale kinnitused andnud M L, T K, R H, K K ja L P on näinud hagejat töömeestega suhtlemas ja neid abistamas.
Ebaõiged on kostjale kinnituse andnud A Ki väited, sest
a oli xxx kinnistul vaid majakarp. A K ei saanud
a ja
a teha xxx objektil poolelioleva majakarbi värvimistöid. A K oli
a xxx krundil ja aitas mootorsaega puid maha võtta. Ebaõige on väide, et ta nägi kinnistul vaid kostjat, sest hageja tegi temast töö ajal fotosid. Ebaõiged on A Di väited, et ta tööde tegemise ajal hagejat ei näinud, sest ta ei oska eesti keelt. Hageja pakkus talle süüa ning aitas tööde tegemisel.
A S kinnitas, et ühtegi naisterahvast töö tegemisel ei viibinud. See väide on vale, sest hageja vestles korduvalt A Siga ning A S tõi S Kule erialast kirjandust. Ebaõige on V Ti väide, et hageja ei viibinud tööde tegemise juures. Hageja oli kogu aeg kohal ning planeeris ja rajas xxx ja xxx kinnistute haljastuse. Hageja maksis V T töö eest mõnel korral sularahas.
Ebaõige on K Ki väide, et hagejat objektil tööd tegemas ei olnud. K Ki tööde tegemise ajal viibisid alati kohal hageja ja kostja. Tegu on poolte ühise tuttavaga. Ebaõige on K L väide, et ta ta ei näinud piirdeaia ega tänavakivi paigaldamise ajal hagejat. Tööde ajal oli hageja kohal ja suhtles temaga. Ebaõige on E Pi väide, et ta katusetööde tegemise ajal hagejat ei näinud. Tegu on peretuttavaga, kellele hageja käis tööde tegemisel abiks.
Ebaõiged on naabri R R väited, et ta ei ole hagejat tööde tegemisel näinud. Kevadel on puud lehtedes ega paista läbi. Ebaõige on A L väited, et ta hagejat tööde tegemisel
a kordagi ei näinud. Hageja tegi samal ajal haljastustöid ja pakkus A Lle süüa. Ebaõiged on T Ki väited, sest hageja ja kostja käisid koos mööblit valimas, arutasid mõõte ja välimust. 9
Hagejale alates 25.01.2010 kuuluv korter xxx oli alates
a välja üüritud. 10 aasta üüritulu läks xxx ja xxx kinnistuste väljaehitamisse. Samuti oli välja üüritud korter xxx, mille üüritulu võttis kostja ja kasutas seda kas ehituseks või omal äranägemise l5 aasta vältel arvestusega 500 eurot kuus: 500 eurot x 12 x 5 = 30 000 eurot. Hageja tegi mõlemal kinnistul üksi haljastustöid, ostis haljastamiseks materjalid ja taimed, abistas ehitustööde tegemisel, andis kostjale raha mõlemas majas integreeritud köögi tellimiseks ja paigaldamiseks (kogusummas 15 000 eurot) ja sisustas xxx majas täielikult lapse toa (1 500 eurot). xxx OÜ kinnitas, et muru rajamise tasu on alates 2,5 eurot/m² + käibemaks ja istikute hinnad vastavalt istikute nimekirjale.
Hageja leidis, et tema panus xxx kinnistul seisnes haljastuse rajamises ja hooldamises, ehituse abitöödes ja üüritulus. Muru rajamise tasu on alates 2,50 eurot/m². Kokku on haljastuse osa kinnistust 1400 m², seega 1400 x 3=3500 eurot. Tööraha on 5 eurot tunnis, arvestusega 4 tundi päevas on 5 x 4 = 20 eurot päevas. Ühes kuus on see 600 eurot ja kuue kuu eest kokku 3600 eurot. Viie aasta eest kokku 5 x 3 600= 18000 eurot. Muru niitmise tasu kaks korda kuus on 0,04 x 1400m²=3360 eurot. Iga-aastased püsikud on 45 tk aastas ehk 5 x 45 = 225 eurot. Elupuud 50 tk igal aastal, elupuu hind on 7 eurot ja iga puu istutuse hind 5 eurot, seega 350 x 5 = 1750 eurot. Viljapuud, tarbeaed ning maitsetaimed on kokku 500 eurot. Ehituse abitööd 3 aasta vältel tunnihinnaga 10 eurot tunnis, arvestusega 4 t tundi päevas 10 x 4= 40 eurot päevas, 1 kuu kokku on 1200 eurot ja 6 kuud kokku 7200 eurot. Kolm aastat kokku on 21600 eurot. Paadi tn korteri üüritulu oli 450 eurot kuus, aastas 5400 eurot ja 5 aasta (2010 –2015) jooksul 27 000 eurot. Kõik kokku ehk kulud haljastustöödele 27 335 eurot, ehituse abitööd 21 600 eurot ja korteri üüritulu 27 000 eurot on 75 935 eurot.
xxx kinnistul oli hageja panuseks muru rajamine. Haljastuse osa kinnistust on 2200 m², seega 2200 x 3 = 6600 eurot. Hageja ostis elumaja välisfassaadi plaadid 10 200 euro eest, põrandaplaadid 1200 euro eest, elu- ja saunamaja tuulekastide materjali 550 euro eest. Tööraha on 5 eurot tunnis, arvestusega 4 tundi päevas on 5 x 4= 20 eurot päevas. 1 kuu on kokku 600 eurot, 6 kuud 3600 eurot ja kolm aastat kokku 3 x3 600 = 10 800 eurot. Muru niitmise tasu on 0,04 x 2200m²= 88 eurot ja kahe korra eest kuus176 eurot. Tasu 3aasta eest ca 2000 eurot. Hageja ostis 200 elupuud hinnaga 7 eurot ja kokku 1400 eurot. Iga puu istutuse hind on 5 eurot ehk 1400 x 5 = 7000 eurot. Iga aastaste püsikute tasu on 45 eurot aastas ja kolme aasta eest 135 eurot. Viljapuude ning maitsetaimede tasu on umbes 500 eurot. Etuse abitööd 3 aasta vältel on tunnihinnaga 10 eurot, arvestusega 4 t tundi päevas 10 x 4= 40 eurot päevas, 1 kuu eest 1200 eurot ja 6 kuu eest 7200 eurot, kolme aasta eest 21600 eurot. Mardi tn 12-240 korteri üüritulu 500 eurot kuus, aastas 6000 eurot ja 5 aasta jooksul 30000 eurot. Paadi tn 14 a korteri üüritulu oli 450 eurot kuus, aastas 5400 eurot, 4aasta eest 21600 eurot. Kokku oli hageja panus välifassaadi plaadid 10200 eurot + põrandaplaadid 1200 eurot + tuulekastide materjal 550 eurot + lapse toa sisustamine 1500 eurot + haljastustööd ja materjalid 27035 eurot + ehituse abitööd 21600 eurot + Mardi tn korteri üür 30000 eurot + Paadi tn korteri üür 21600 eurot = kogusumma 113685 eurot. Kokku on hageja panus 207 178,46 eurot.
Hageja majandas enamasti sularahaga, kuid tegi pangaülekandega osad ostud. xxx kinnistu osas tegi hageja järgmised ülekanded: 04.08.2009 Ehituse ABC-s 610,30 krooni, 09.12.2009 Jyskis 79 kroon, 25.12.2009 Aatriumis 4 000 krooni, 31.12.2009 Ehitus Services 400 krooni, 24.03.2010 ATF Arvutisalongis kostja tellimusel 255 krooni, 22.06.2010 Bauhausis 3483 krooni, 25.10.2020 Bauhausis 2530 krooni, 25.03.2011 K-Rautakeskos 14,35 eurot, 23.04.2011 Rugis 129 eurot, 02.05.2011 Ehitus Services 6,90 eurot, 11.09.2011 Jyskis 32,59 eurot, 13.11.2011 Jyskis 19,99 eurot, 01.02.2012 Bauhausis 53,85 eurot, 02.04.2012 Jyskis 5,96 eurot, 08.04.2020 Jyskis 5,96 eurot, 08.04.2012 K-Rautas 49 eurot, 10.05.2012 Bauhofis 27,38 eurot, 18.05.2012 J E tehtud ettemaks rõdupiiretele 200 eurot, 20.05.2012 J E ettemaks rõdupiiretele 120 eurot, 05.06.2012 Bauhofis 184,38 eurot, 06.06.2012 Bauhofis 132,33 eurot, 28.06.2012 J E ettemaks 10 rõdupiiretele 200 eurot, 28.06.2012 Bauhofis 58,29 eurot, 26.01.2013 K-Rautakeskos 4,88 eurot, 24.02.2013 Bauhofis 37,80 eurot, 24.02.2013 Bauhausis 33,45 eurot, 24.02.2013 Bauhofis 31,50 eurot, 24.02.2013 Bauhofis 37,80 eurot, 05.03.2013 K-Rautakeskos 5,89 eurot, 09.03.2013 Bauhausis 68,90 eurot, 11.03.2012 Kodumasinates 240 eurot, 11.03.2013 Teises Santehnikas 22,99 eurot, 13.03.2013 Ehituse ABC-s 25,96 eurot, 15.03.2013 Elektroskandia Balticsis 4,60 eurot, 15.03.2013 FEB-s 3,78 eurot, 20.03.2013 K-Rautakeskos 48,44 eurot, 11.04.2013 Jyskis 10,98 eurot, 27.10.2014 OnOffis 10 eurot. Kokku on pangaülekandega hageja teinud ostusid summas 2558,46 eurot.
xxx saunamajas elamist-olemist ja olukorda tõendab mälupulgal olev videolõik. Samalt videolt näha xxx haljastus. Hageja esitas ka videolõigu xxx kinnistust, milles hageja teeb aiatöid. Kui poolte vahel poleks seltsingulepingut, ei oleks hageja panustanud rahaliselt ega tööga.
15.07.2021 seisukohtades selgitas hageja, et ta ei ole pahatahtlikult jätnud oma konto väljavõtet esitamata. Hagejal ei olnud
a AS-s SEB Pank kontot. Krüpteeritud konto väljavõtet ei osanud hageja avada.
04.10.2021 seisukohtades leidis hageja taas, et kostja esitab ebaõigeid kinnitusi. R H andis mõlemale poolele vastuolulisi kinnitusi. Kostja esitatud kinnituskirjad on ebausaldusväärsed. Osad tunnistajad väidavad, et nad ei ole kunagi hagejat objektil näinud, mille lükkavad ümber hageja tunnistajate seletuskirjad isikutelt, kes nägid objektil hagejat töötajatega suhtlemas. Kostja sai tunnistused isikuid mõjutades. Kostja ema oli poja poolt mõjutatud.
Kostja esitatud fotod ei tõenda kostja väiteid. Kostja esitas fotod ajast, mil tegemist oli söötis maaga ning kummalgi objektil ei olnud veel mingit haljastust. Hilisematel fotodel on kõrged puud ning tihedad põõsad. Neilt nähtub, et hageja tegi kinnistutel haljastustöid. Valikuliselt esitatud üksikud arved ei tõenda, et rohkem puid ja põõsaid, lilli ja taimi kinnistutele ei ostetud ega istutatud. Vastupidine on tõendatud fotodega, kusjuures fotodel puuduvad kuupäevad. Sellest nähtubki, et hageja tasus ostude eest sularahas. 14.06.2021 menetlusdokumendile lisatud väidetava teehitustööde nimekirju ei saa lugeda tõendiks. Nimekirjadel puuduvad allkirjad ja kuupäevad.
K L on kinnitanud elupuude olemasolu. Ta andis tunnistuse 31.05.2021, mil hageja juba pikka aega kinnistul ei käinud ega saanud elupuid hooldada. A L tunnistuse osas leidis hageja, et ta ei ole väitnud talle isiklikult tasumist. Ebaõige on tema väide, et esimese korruse plaatimise tööd tehti
a mais. A L viibis vanglas ega saanud teha töid, mida väidab. Õ ja M Pi tunnistused ehitustöödeks puitmaterjali ostmise kohta on ebaõiged. Saunalavale kulus paar puidust plaati, toodi ka mõni üksik lihvimata pruss.
Vale on väide, et M P külvas xxx muru. Muru külvas hageja alles
a. Kinnistu haljastamise tööd algasid, kui maja oli valmis ja elamiskõlbulik ning hageja hakkas xx kinnistul haljastust rajama. Õ Pi väide, et tema rajas haljastuse on ebaõige ja ümber lükatud asjaoluga, et xxx kinnistule paigaldati maaküte ajal, mil hageja ja kostja elasid koos. Maakütte paigaldamiseks kaevati kogu krunt üles ning puid ja põõsaid, rääkimata õunapuudest ja marjapõõsastest ei olnud. Õ Pi väide, et ta ostis ja istutas need koos kostja endise elukaaslasega on ebaõige. A R ja kostja suhe lõppes 2003, kui kinnistu omanikuks sai Õ P. Vahepeal oli R Pl keegi teine elukaaslane. Kauni kodu tunnustus ei ole seotud xxx kinnistuga. Kostja esitatud fotod on tehtud xxx. Teiselt fotolt nähtub puumaja, kuid xxx kinnistul on kivimaja.
K T tunnistus on ebaõige. Tema tunnistusest ei nähtu, millal ja millises mahus kostja vanemad muru külvasid. E R on kostja eelmise elukaaslase isa. Kui E R käis sel ajal abis xxx majakarbi ehitusel, võis see nii olla. Hageja ja kostja kooselu ajal E R xxx ehitustöödel ega 11 haljastamisel ei osalenud. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et kinnistule istutati elupuid ja vaid mõned kuused. Elupuid aitas istutada hageja ema I K.
V K ostis ära xxx kinnistu ning seejärel muutis maja seest, saagis maha puud ning kaotas peenrad. Hageja esitas kohtule fotod ja videolõigud, millel olid kinnistule istutatud puud ja rajatud peenrad. R U tunnistus on ebaõige, sest hageja paigaldas koos tema ja kostjaga xxx garaaži lage.
xxx OÜ majandusaasta aruande osas selgitas hageja, et tema isa suri 13.01.
OÜ Xxx arvestatav põhikirjast tulenev majandustegevus ja tulu teenimine lakkasid alates
aastast. 2019 majandusaasta aruanne tõendab eeltoodut.
a majandusaasta aruanne kinnitab, et suure käibega ja kasumlikult töötav äriühing langes pärast omaniku ja juhatuse liikme surma
a kahjumisse. Kui 2006 tegevuskäive ületas kaupade, toorme, teenuste ja materjali kulu ca miljon krooni, siis
a käive 137 6228 krooni kujunes sisuliselt äriühingu materjalide allahindlusega müügist.
Hageja leidis endiselt, et kostja pangakonto väljavõtteid on muudetud. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt andis kostja laenu 06.03.2008 I Kule 9700 krooni, kuid ei ole näha, et mis oli konto jääk. Samas nähtub väljavõttest, et perioodi algjäägiks oli 0 eurot ja saadud tuluks xxx OÜ-lt 5147 krooni. Hageja pidas ebaselgeks, kuidas sai sellises olukorras kostja laenu anda. Lisaks ei nähtu, millise panga väljavõttega on tegu.
Kuigi kostja sai xxx oma emalt Õ Pilt kingina, märgitakse notariaalsesse lepingusse alati kinnistu reaalne turuväärtus. Kui xxx kinnistu hinnaks oli lepingust lähtuvalt 120 000 krooni, siis järelikult kerkis kinnistu hind hageja panuse tõttu mitmekümne kordseks. Kostja müüd xxxkinistu 265 000 euro eest.
Hageja esitas oma pangakonto väljavõtted, sest kostja ei ole nõustunud hageja väidetega kulude kohta. Konto väljavõttel on asjakohased kulud märgitud kollasega. Hagejal ei ole võimalik esitada tasutud sularahatšekke ega arveid, sest need jäid xxx. Sageli arveldati ostude tegemisel sularahas, mitte ülekannete või kaardimaksega. Ehituse ABC-st ostis hageja ehitusmaterjale 610,30 krooi eest. 09.12.2009 ostis hageja Jyskist mööblit 79 krooni eest. 23.12.2009 ostis hageja vaiba Vaibagaleriist 800 krooni eest. 25.12.2009 ostis hageja mööblit Aatriumi poest 4000 krooni eest.
31.12.2009 ostis hageja Ehituse Servicest ehitusmaterjale 400 krooni eest. 17.05.2010 ostis hageja elektroonikat Sony Centerist 3050 krooni eest. 17.05.2010 ostis hageja kodu kaunistamiseks asju KoduExtrast 59,90 krooni eest. 22.06.2010 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist 3483 krooni eest. 25.10.2010 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist 2530 krooni eest. 25.03.2011 ostis hageja ehitusmaterjale K-Rautast 14,35 euro eest. 23.04.2011 ostis hageja mööblit RUGist 129 euro eest. 02.05.2011 ostis hageja ehitusmaterjali Ehitus Servicest 6,90 euro eest. 11.09.2011 ostis hageja Jyskist mööblit 32,59 euro eest ja 13.11.2011 19,99 euro eest. 01.02.2012 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhausist ehitusmaterjale 53,85 euro eest. 02.04.2012 ostis hageja Jyskist mööblit 5,96 euro eest ja 08.04.2012 5,96 euro eest. 10.05.2021 ostis hageja ehitusmaterjale Bauhofist 27,38 euro eest ja 05.06.2012 184,38 euro eest.
Hageja ostis Bauhofist 28.06.2012 ehitusmaterjale 58,29 euro eest. K-Rautast ostis hageja 26.01.2013 ehitusmaterjale 24,88 euro eest, 24.02.2013 Bauhofist 33,45 euro eest, 24.02.2013 Bauhofist summas 31,50 euro eest, 05.03.2013 K-Rautast 5,89 euro eest, 09.03.2013 Bauhofist 68,90 euro eest. 11.03.2013 ostis hageja kodumasina Kodumasinad poest 240 euro eest. Hageja ostis 11.03.2013 ehitusmaterjale Santehnika poest 22,99 euro eest, 15.03.2013 Ehituse ABC-st 25,96 euro eest, 15.03.2013 Elektroscandia poest 4,60 euro eest, 15.03.2013 FEBist 3,78 euro eest, 20.03.2013 K-Rautast 48,44 euro eest. 11.04.2013 ostis hageja JYSKist mööblit 10,98 euro 12 eest ja 20.07.2017 109 euro eest. Hageja omas sularaha, mida tõendavad tema sularaha sissemaksed pangakontole.
Hageja käis tööl, sai lapsehooldustasu ning lisaraha sõidukite müügist, mida tõendavad SEB Pank AS konto väljavõtted. Hageja töötas xxx lasteaias “xxx”. Ebaõiged on kostja väited, et hageja ei panustanud xxx ega xxx kinnistutesse ja hoonetesse. Hageja panus oli märkimisväärne ning samane kostja panusega, seda nii tööga kui rahaliste vahenditega. Hageja arveldas suures osas sularahas ning andis sularaha kostjale maksete tegemiseks ja töötajatele palga maksmiseks. Hageja pangakonto väljavõtted ka tõendavad, et kostja tegi tellimusi ja hageja tasus. 24.03.2010 tegi hageja makse 255 krooni selgitusega: “Arve nr. W011188 R. P tellimus” ning 22.04.2010 tegi hageja makse kostjale summas 1500 krooni selgitusega: “Lamp”. Samuti tasus hageja arveid sularahas.
Hageja esitas Google mapsi väljavõtte, millest nähtuvalt olid
a juulis olid xxx maja küljel tellingud. Need paigaldati, kuna kogu fassaad vajas uuesti tegemist. Seoses ekspertiisiga leidis hageja, et kuigi ta soovis juures viibida, ei teavitanud ekspert teda hindamise toimumise ajast. Kohtule esitatud aktist nähtuvalt on hindaja arvestanud vaid kostja väiteid kinnistul asuva elumaja seisukorra kohta. Kostja väited üleujutuse kohta ei vasta tõele ning ekspert pidi lähtuma kõikidest kohtule esitatud tõenditest. xxx keskuse lähedal asuv suur kinnistu, milliseid selles piirkonnas ei pakutagi. Hageja esitas kohtule erinevatest kinnisvaraportaalidest võrdlevad tõendid, et samas piirkonnas asuv vaid söötis maaga kinnistu maksaks ehk hindamisaktis märgitud hinna. xxx on kaks korda suurem kinnistu kui need, mis hetkel kinnisvaraturul pakutakse. Hageja ei nõustu hindamise tulemustega ja esitab hindaja tegevusele vastuväite kui erapoolikule ja ebausaldusväärsele.
18.10.2021 selgitas hageja kohtule esitatud fotode asjakohasust. 12.05.2021 lisa 10 fotod on tehtud xxx kinnistul Hageja üksi tegeles kogu haljastuse rajamise, ostmise ning taimede ja puude istutamisega. Foto tehti 2012 ja fotol olev aed on paigaldatud hageja ja kostja poolt. Koos sai valitud ja ostetud aiamaterjal. Hageja andis selleks kostjale raha. Kaevati koos aiaaugud, looditi paika aiapostid. Hageja hoidis aiaposte paigal ja kostja ajas augud täitematerjali täis. Koos mõõdeti vajalikud aialippide vahed ja kostja trellitas lipid postide külge kinni. Hageja hoidis aialippe paigal. Aia peitsimine oli hageja töö. Ta peistsis rulliga kaks korda aialipid üle.
Aia ääres olevad elupuud on ostetud Lasnamäe Bauhofist ja aia keskel olevad elupuud saidostetud Aiandikauplus Võluaed. Hageja tasus nende eest ise. Fotol olev peenar on hageja rajatud. Istikud on ostetud erinevatest aianditest. Kõik puud, põõsad, lilled, mis on pildil näha on hageja ostnud, istutanud ja hooldanud ise. Fotol on näha muru, mille rajas hageja ja mida ta hooldas. Teine lisaks 10 olev foto on tehtud
a xxx kinnistul. Fotolt nähtub hageja rajatud peenar. Hageja ise ostis istikud lisaks täiendavalt kostja emalt laenuks saadud rahadele. Hageja istutas, hooldas ja kastis. Hageja korrastas ka kraavi ääre.
12.05.2021 esitatud lisaks 19 on 12 fotot, mis on tehtud xxx elamu ehitamisest. Hageja ja kostja ehitasid elamuid koos, hageja aitas eriteadmisi nõudvateks töödeks palgatud töömehi. Kuivõrd kostja ei soovinud palgata töömehi kõikideks töödeks, oligi vaja kasutada hagejat abitöödel ning ehitustöödel ja koristustöödel abiks. Esimesed kaks fotot on tehtud
Hageja kõrval on plaat, mille ta ulatab kostjale. Järgmisel fotol on fassaaditööd, mida hageja ja kostja tegid koos. Hageja andis kostjale plaate kätte ja ronis tellingutel. Hageja lõikas plaatidele nende jälgede kohale noaga siilud sisse. Kostja pani plaadile taha liimivahtu ning hageja ja kostja surusid koos soojusplaadi seina vastu. Hageja liigutas koos kostjaga tellinguid ja tegi koristustöid. Fassaadi jaoks andis hageja kostjale raha 40 000 eurot.
Järgmine foto on tehtud 2019 ja sellelt nähtub xxx köögimööbel. Mööbel RIZ Köögid OÜ-lt. Hageja valis köögi ja pani selle koos kostjaga kokku. Hageja oli abiks loodimisel, kappide 13 kokkupanekul ja seina panekul. Köögitasapinna tellisid hageja ja kostja mustast kivist. Isegi seda hakkasid nad koos paigaldama, aga see osutus väga raskeks (kaalus palju). Köögimööbel ja sellesse kuuluv tehnika osteti hageja poolt kostjale antud rahade eest.
Järgmisel
a tehtud fotolt nähtub koridor. Trepi sein on kaetud dekoratiivkividega. Seinas on hageja ostetud pilt, mille eest ta tasus 75 eurot ja hageja ostetud põrandavaaas ja lilled, mis maksid 44 eurot. Trepi konstruktsioon oli metallist. Selle eest tasus kostja hagejalt saadud raha eest 1000 eurot. Hageja värvis trepi üle. Trepiastmed panid hageja ja kostja paika koos. Oli vaja jälle loodida, hoida ja mõõta jne. Trepiastmed olid väga tugevast materjalist. Trepiastmed maksid 400 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest.
Järgmisel pildil on xxx elutuba. Hageja ostis diivani Home 4 You Sisustuskaubamajast 9500 euro eest. Televiisor maksis 600 eurot ja selle ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Kõik televiisorid panid hageja ja kostja koos seina. Hageja ostetud vaipa fotolt ei nähtu. Põrandaplaate käisid hageja ja kostja koos Poolas vaatamas. Põrandaplaadid maksid 1200 eurot koos nende paikapanekuks vajalike materjalidega. Plaadid ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Plaatimise ja koristustööd tegi hageja. Fotodelt samuti nähtub, et laed on krohvitud, pahteldatud ja värvitud. Hageja tegi koristustööd.
Järgmine foto on 2019 tehtud xxx köögist. Toolid on ostetud Järve keskuses. Toole oli kokku 6, kolm köögis ja kolm toas. Tooli hind oli 129 eurot. Hageja tasus toolide eest 774 eurot. Fotolt on näha kivist aknalaud. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Klaaslaua ostis hageja 60 euro eest. Kardinate kangas on ostetud Abakhanist ja lastud õmmelda. Kardinad läksid maksma 150 eurot ja hageja tasus nende eest. Knapuud maksid 70 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Kardinapuud panid hageja ja kostja üles koos. Köögis on näha köögi abiruumi uks, mida oli kokku viis. Kütteruumil oli tuletõkkeuks ees. Uste paigaldamise järel tegi kostja koristustöid. Uksed valisid ja ostsid pooled koos. Uksed maksid 1200 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest.
Järgmiselt fotolt on näha kamin, mille paigaldamine maksis 2500 eurot. Selle eest tasus kostja hagejalt saadud raha eest. Fotol on näha valgusti Järve Keskusest, mis maksis 290 eurot, mille kostja ostis hagejalt saadud raha eest. Pildil olev klaaslaud maksis 85 eurot ja selle ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Fotolt nähtuvad dekoratiivkivid ja viimistlusmaterjalid maksid 1000 eurot. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Töö tegemise ajal tegi hageja koristustöid.
Järgmisel pildil on koridor. Välisuks koos kahe saunamaja välisukse maksis 1000 eurot. Need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Diivani ostis hageja ja maksis selle eest 200 eurot. Maja seinal olev peegel maksis 70 eurot.
Lisaks 21 olev foto on tehtud xxx kinnistul
Fotolt nähtub kinnistu seis ja kostja koos A Kiga puid maja võtmas. Hageja tegi foto ja oli abiks. Järgmiselt fotolt nähtub kinnistu olukord
a, hageja koristas kinnistu võsast. Järgmisel
a fotolt nähtub, et langetatud võsa oli veetud ühte kohta kokku. Järgmiselt fotolt nähtub täitematerjali toomine. Hageja oli kohal. Järgmise foto tegi hageja, kes käis töödel abiks. Hageja koristas suuremaid kive. Järgmisel fotol on näha metallaed, mis on tellitud STABICOST. Aed maksis 10 000 eurot ja kostja tasus hagejalt saadud rahaga. Hageja tegeles koristustöödega, mis olid seotud aia panekuga ja tegi süüa töömeestele. Elupuud fotol on kollased. Juured said puudel seoses aia panekuga kahjustada ja suurem osa neist tuli välja vahetada. Hageja tellis mulla elupuude jaoks ja maksis selle eest ise 70 eurot. Elupuud ostis hageja Lasnamäe Bauhofist. Hind oli 7 eurot tk ja neid läks koos väljavahetamisega 35 tk. Hinnaks tuli 245 eurot. 14
Järgmine foto on tehtud 2016 ja hageja korjab suuremaid kive mullast. Fotolt nähtub kraavi äär, mida hageja korrastas. Järgmiselt fotolt nähtuvad tööde tulemused. Järgmine foto on tehtud 2019 ja sealt nähtub hageja rajatud aiamaa. Hageja kaevas peenrad, tellis mulla, väetas, istutas taimed, külvas seemned, rohis ja kastis. Hageja hooldas aeda. Järgmiselt fotolt nähtuvad elupuud, põõsad ja teised igihaljad taimed. Järgmisel pildil on hageja
a rajatud roosipeenar. Hageja tasus peenra rajamise eest 80 eurot. Valgusepost on ostetud 60 euro eest, mille kostja ostis hageja raha eest. Fotolt on näha ka unikivid, mida sai pandud maha ca 200 m², mille maksumuseks ja paigaldamise tasu oli kokku 3000 eurot. Kostja ostis kivid hagejalt saadud raha eest. Hageja liivastas, pühkis ja ka ladus kive.
Järgmiselt fotolt on näha ajamaa, elupuud ja lilled. Hagea istutas kraavi äärde põõsaid ja lilli, kuid neid ei ole pildilt näha. Fotolt nähtub hageja rajatud muru. Istikud ostis ja istutas hageja ise. 27.04.2020 fotod on tehtud xxx kinnistust
a. Fotolt nähtub maja ja sauna fassaad. Mõlemad majad on plaaditud musta värvi täismassplaatidega. Need maksid 10 200 eurot. Plaadis ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Tuuleksatid on saunamajal tehtud plastiklaudadest. Materjal sai ostetud mõlemale hoonele. Materjal osteti 550 euro eest hagejalt saadud raha arvelt. Hageja andis kostjale kätte vajalikke vahendeid ja tegi koristustöid. Fotodelt on näha mõlema maja aknaid. Hagjea ja kostja koos valisid aknaraamide värvi ja koha, kust tellida. Värvid maksid 5000 eurot ja need ostis kostja hagejalt saadud raha eest. Hageja oli abiks akende paigaldamisel.
Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 2150 eurot, ekspertiisikulud 700 eurot ja õigusabikulud arvestusega 84 töötundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on eraisik, ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja menetluskulud kokku on 2150 eurot + 700 eurot + 15 120 eurot = 17 970 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja vahetumine ei andnud alust uuesti esitatud materjalide ja tõendite ülevaatamiseks. Kostja kinnitas 16.02.2022 istungil, et ta on vabakutseline, seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saa õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 08.05.2020 ei saanud advokaadiga konsulteerimisele kuluda 1 tundi, sest kostja saatis e-kirja kohtule ise. Ebaselge on, et 14.05.2020 õigusteenus oli seotud antud tsiviilasjaga või teise vaidlusega, kus kostjal oli sama esindaja.
26.05.2020 ei saanud dokumentidega tutvumisele kuluda 3 tundi, sest sama kulu oli tehtud juba 14.05.
27.05.2020 ei saanud olla asjakohane kulu 2 tundi toiminud konsulteerimine kinnisvara hindajaga. Kostja ei ole kinnisvara hindamisakti esitanud. Kohus määras ekspertiisi. 27.05.2020 vastuse koostamisele ei saanud kuluda 6 tundi. Kuna kostja viibis istungitel isiklikult, ei saanud olla vajalik 2 h 30 minutit analüüsi pärast istungit. Kostja esindaja edasisi kulusid pidas hageja ülepaisutatuks, sest seisukohad sisaldasid kordusi. 20.05.2021 puudus vajadus kulutada 2 tundi toimikuga tutvumiseks, sest kõik tõendid olid pooltele kättesaadvad etoimikus 03.11.2021 korduv toimikuga tutvumine 5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja menetluskulusid tuleks vähendada 80%. KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Ebaselge on, kuidas on hageja nõue kujunenud. Kuigi pooled kohtusid
aasta oktoobris, ei alanud siis nende suhe. Hageja elas enne kostja juurde kolimist oma xxx korteris, kus oli teostatud vaid sanitaarremont, mille äravoolusüsteem oli pidevalt umbes ning kraanid tilkusid.
Poolte suhe algas alles
aasta alguses, mil hageja kolis kostja korterisse aadressil xxx. Pärast kostja juurde kolimist lõpetas hageja
a sügisel töö juuksurina ning enam tööle ei 15 asunudki. Kostja hageja juurde ei kolinud, vaid vastupidi. Ebaõiged on hageja väited, et ta tegeles kinnisvara äriga. xxx korteri ostis hageja 23.10.2003 AS Eesti Ühispank laenu abi, milleks seati korterile hüpoteek summas 520 000 krooni ja laenu tähtaeg oli 24 aastat.
Hageja on jätnud märkimata, et kostja asus pärast xxx korteri ostmist
aastal seda oma rahaliste vahendite arvelt renoveerima (kogukulu ca 17 000 eurot). Hageja oli selleks ajaks olnud 5 aastat töötu ega saanud mistahes sissetulekut, et ise rahaliselt panustada. Kostja esitas fotod
novembrist 2012 ja
novembrist 2012, kus xxx korteris teostati lammutustöid ning
juunist 2014, mil on näha xxx korter renoveeritud.
Kuna kostja hobiks oli 30 aastat olnud majade ehitamine ja korterite renoveerimine, korrastas kostja enne müüki ka hagejale kuulunud xxx asuva korteri. xxx korteri müügiga tegeles kostja üksi, sest tal oli kinnisvara tehingutega eelnev kogemus. Pärast xxx asuva korteri müüki
juunil 2012 ostsid pooled
novembril 2012 xxx korteri ning omanikuna kanti kinnistusraamatusse sisse vaid hageja. Õige ei ole hageja väide, et ta müüs xxx korteri ja ostis sellest saadud raha eest asemele xxx korteri, sest hageja ei saanud xxx korteri müügist tasumata pangalaenu arvesse võttes piisavalt raha, et uus korter osta. Ülejäänud osa xxx korteri osturahast andis kostja.
Lõpuks müüs kostja renoveeritud xxx korteri ca 78 000 euro eest. xxx korter soetati aga ca 86 000 euro eest, mistõttu isegi kui xxx korter oleks soetatud vaid hageja raha eest, ei oleks xxx müügist saadud summast nii või teisiti piisanud. Hageja oli töötu ega saanud korteri ostu rahaliselt panustada.
Kostja vaidles vastu hageja väitele, et viimane sai oma emalt xxx või xxx majade ehitamiseks laenu. Mõlema kinnistu elamud on ehitatud ainult kostja rahalistest vahenditest. Kuna poolte laps sündis xxx. a ja pooled kohtusid kõige varem
a oktoobris, siis väidab hageja järelikult, et xxx kinnistul asunud maja ehitati valmis vahemikus
a oktoober kuni
november
a, mil L P sündis. Vastupidiselt sellele väitis hageja 05.05.2020 dokumendis, et ta taSvestas oma emale korteri müümisel ajavahemikus 2010 kuni 2015 xxx maja ehitamiseks ja xxx maja ehitamiseks antud laenu.
Hageja on esitanud valeandmeid. I Kul ei ole selliseid rahalisi vahendeid kunagi olnud, et tütrele 125 300 eurot laenu anda. I K elab xxx, xxx paneelmaja korteris ning töötab xxx kohvikus ettekandjana saades töötasu 700 eurot kuus. xxx elamu valmis lõplikult
a lõpuks ja pooled elasid seal. I Kult laenu saamine peaks olema tõendatud.
Kui hageja väidab, et tema arvelduskontole laekunud regulaarsete sularaha sissemaksete näol oli tegemist I Kult saadud laenuga, siis tegelikult oli tegu on xxx, xxx ja xxxkorterite väljaüürimisel saadud üürituluga, mille kostja pani hageja arvelduskontole ja millest veel mõned kuud tagasi oli hageja arvelduskontole kogunenud ca 30 000 eurot, sest hageja ise elamiskulusid ei kandnud. Hageja on ise väitnud, et tal puudusid rahalised vahendid emale väidetava laenu tagasimaksmiseks ning just nimetatud põhjusel sõlmiti
aprilli
a „Korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“. Tegelikult laenu andmist ega tagasimaksmist ei olnud.
Kostja selgitas, et xxx maja sai vundamendi
aasta suvel, maja katus valmis
aastal ning maja oli väljast terviklikult valminud
a sügiseks. xxx maja kütte ja kanalisatsioonitööd lõpetati
septembril
aasta sügisel. xxx kui xx maja on valminud täielikult kostja rahalistest vahenditest. Hageja on oma käsitsi koostatud kirjas seda varem ka tunnistanud. 16
Olukorras, kus hagejal puudus xxx maja ehituse ajal sissetulek, ei saanud hageja rahaliselt panustada. Hageja ei ole oma panuseid tõendanud. Kostja võimaldas talle luksuslikku elu ja hageja ei pidanud tööd tegema. Hageja ei ole pidanud alates
aastat tööd tegema, kuid on tänaseks ometi xxx uusarenduses asuva korteri omanik ning lisaks läbi petturliku käitumise kostjale kuulunud xxx korteri omanik, rääkimata võimalusest kasutada autosid, milliseid kostja tõi välismaalt ja andis kostja kasutusse. Kostja on pakkunud hagejale võimalust elada xxx majas ja kasutada tema autot, kuid hageja nõudis hoopist kostjalt xxx korterist väljakolimist ja esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-20-
Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ning lisaks aegunud. Kostja saab aegumise vastuväidet täpsustada alles pärast seda, kui hageja on avaldanud, millisel õiguslikul alusel ta 200 000 eurot hüvitamist kostja käest nõuab ning kui suur on olnud hageja panus xxx maja ja seejärel xxx maja ehitusse. Kui xxx maja sai valmis
aasta lõpuks, mida tõendavad kostja esitatud arved, fotod, videod, ning kostja müüs xxx maja
aastal, oleks hageja nõue seonduvalt xxx majale väidetavalt tehtud kuluste osas igal juhul aegunud. Kui kostja ema Õ P vormistas xxx maja kostja nimele alles
juulil
Samas xxx ehitus lõppes
aasta lõpus, ei olnud xxx ehituskulutuste tegemise ajal kostja veel selle kinnisasja omanik. Seega on hageja nõue xxx elamu osas aegunud ja hageja ei saaks seda esitada kostja vastu.
04.11.2020 seisukohas vaidles kostja vastu hageja tunnistajate taotlusele. xxx0 elamu valmis ajal, mil kinnistu kuulus Õ Pile. Kuna hageja väidab, et tegi panuseid aastatel 2007 kuni 2008, on ta nõude esitanud vale isiku vastu. Hagist ei nähtu, kuidas xxx elamu ja selle valmiseks tehtud kulutused hageja nõudega seonduvad. Liiatigi nähtub hageja esitatud müügilepingust, et I Ku väitel on ta andnud oma tütrele laenu alates
aastast, kuid xxx elamu oli selleks ajaks ammu valmis.
Seda, kuidas hageja väidetav töö haakub hageja haginõudega, ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud. Hageja nõude aluseks ei saa olla asjaolu, et kuna ta väidetavalt korrastas aeda või rohis peenart, kuulub talle kostja varast 200 000 eurot. xxx kinnistu kuulus kostjale ja seetõttu laekus ka kinnistu müügist saadud summa kostja kontole. Kostja ostis xxx kinnistu, kuid pooled ei ehitanud sinna koos ehitisi. Maja ja kõrvalhoone ehitas kostja üksi.
Hageja ei ole tõendanud 200 000 euro suuruse panuse tegemist. Kostja nõustus, et xxx kinnistu müügist saadud raha eest ehitati välja xxx elamu. Kostja ehitas hagejaga tutvumise ajal (s.o
aasta lõpp/
aasta algus) oma emale kuuluvale kinnistule aadressiga xxx elamut. Pärast elamusse kolimist ning seal sees elamist avaldas hageja (olles kostja elukaaslane), et talle meeldiks, kui kostja selle elamu maha müüks ning soetaks suurema ja parema krundi ning ehitaks sinna uue maja. Peale pikka pealekäimist oligi kostja hageja rõõmuks nõus maja maha müüma ja alustama uue maja ehitusega. Küll aga vajab veel kord rõhutamist, et xxx kinnistu müügist saadud raha oli kostja raha, kuna kinnistu näol ei olnud tegu ei ühis- ega kaasomandiga.
12.02.2021 seisukohtades vaidles kostja hagile jätkuvalt vastu. Asjaolu, et ehitajatele on tööde eest tasunud kostja, nähtub ehitajate seletuskirjadest, osaliselt kostja Luminor Panga konto väljavõtetest ja osaliselt sularaha kviitungitelt ja osaliselt arvetelt. Mõni ehitaja, kes teadis ka hagejat, on kirjutanud seletuskirjas, et hagejat ta ehitusel ei näinud või hageja ei ole talle tasu maksnud.
Kostja ema Õ P omandas xxx kinnistu 24.07.
Kinnistu ostuhind oli 440 248 krooni, mille tasus kostja. Raha oli müüjale tasutud enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Müügihinna suurust tõendab 15.05.2003 sõlmitud müügileping. Kostja ema Õ Pi kinnistu omandamist tõendab 24.07.2003 sõlmitud asjaõigusleping xxx kinnistu kinnisomandi ülekandmiseks. Kuna kinnistu oli omandatud müügilepinguga ja Õ P oli abielus M Piga, oli xxx kinnistu Õ Pi ja M Pi ühisomand. 17
Kostja otsustas kokkuleppel Õ Piga ja M Piga xxx kinnistule ehitada elamu. Elamu ehitustööd tegi nii kostja ise ja kasutas ehitusettevõtjaid oskustööde tegemisel. Kostja elukaaslane oli ajal, kui ta xxx elamu ehitamisega alustas, A R, hiljem E N. Kostja esitas fotod xxx elamu ehitamisest alates elamu plaani maapinnal laudadega maha märkimisest. Fotodel on näha kostjat ja kostja selle aja elukaaslast A Ra, ühel pildil on kostja hilisem elukaaslane E N. xxx elamu vundamendi ehitas A V
Hinnapakkumise järgselt oli vundamenditööde maksumus 140 000 krooni. Vundamenditööde eest tasus kostja. Seda tõendab 30.06.2004 vundamenditööde ajagraafik ja 05.07.2004 kviitung.
26.10.2004 soetas kostja AS-st E-Betoonelement xxx elamule laepaneelid hinnaga 51 566 krooni, mida tõendab arve. T M tegi xxx elamule ehitustöid: ladus välisseinad, ladus kandvad vaheseinad, valmistas ja paigaldas uste ja akende sillused, valas betoonvöö ja paigaldas laepaneelid, paigaldas seintesse armatuurraua. Kostja tasus T M 52 000 krooni. Asjaolu on tõendatud 26.10.2004 kostja ja T M vahel sõlmitud töövõtulepinguga. xxx elamu katuse materjali hankis ja katusetööd teostas J I
Kostja tasus katuse materjali ja katusetööde eest
a J Iile 51 000 krooni Asjaolu tõendab 04.04.2005 hinnapakkumine nr 102, millelt nähtub, et tööde tellijaks on kostja ja J I kinnitas hinnapakkumise dokumendil käsitsi kirjutatult raha saamist kostjalt.
xxx elamu sisetöödega alustas kostja
a suvel. Pahtelduse ja värvimise tööd tegi A K ja kostja tasus A Kile vastavalt kokkuleppele, mida tõendab A Ki seletuskiri.
a lõpus tutvus kostja hagejaga ja
a kevadel kolis hageja kostja juurde aadressile xxx, mis oli sellel ajal kostja ema Õ Pi omandis. Kostja jätkas xxx elamu ehitamist ehk sisetööde tegemist ja hageja ehitustöödel ei osalenud. Asjaolu, et xxx elamu oli
a väljast terviklikult valmis, on tõendatud fotoga, mis on tehtud 25.09.
xxx elamu sisetrepi ehitas ja paigaldas OÜ KMR Grupp
a suvel. Kostja tasus trepi ehitamise ja paigaldamise eest 34 600 krooni, mida tõendab 20.06.2007 hinnapakkumine/tellimiskiri nr 7225A, millelt nähtub, et trepi tellijaks oli kostja ja hinnapakkumise peale on käsitsi kirjutatud kinnitus raha maksmise/saamise kohta. xxx elamu vee-, kütte- ja kanalisatsiooni torustikud ja garaaži sadevee trapi paigaldas A T
a ja kostja tasus tööde eest 9000 krooni. Asjaolu tõendab 29.08.2007 sõlmitud töövõtuleping kostja ja A T vahel, pooled on käsitsi lepingule peale kirjutanud ja allkirjadega kinnitanud, et tööd on lõpetatud 10.09.
xxx elamu plaatimistööd tellis kostja A Llt, mida tõendab tema seletuskiri, kes muuhulgas kinnitab, et ehitusobjektil ta S Kut ei näinud ja S Ku käest ei ole ta kunagi töötasu saanud. xxx köögimööbli ostis ja tasus kostja OÜ-st Riz Köögid. Asjaolu on tõendatud OÜ Riz Köögid juhatuse liikme T K seletuskirjaga. Teekalda tee 10 elamu sai lõplikult valmis
a ja hageja, kostja ja nende ühine laps kolisid elamusse
Umbes aasta hiljem 26.07.2010 kinkisid Õ P ja M P xxx kinnistu kostjale, mida tõendab kinkeleping. Kui Õ P ja M P oleksid soovinud, et hageja saaks xxx omanikuks, oleks nad kinkinud xxx kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse. Seda kinkijad ei soovinud. Kostja müüs xxx kinnistu 2015, saades kinnistu müügist 265 000 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega, millest nähtub, et 04.06.2015 on notar A M üle kandnud kostja kontole 265 000 eurot selgitusega xxx eest tasumine. xxx kinnistu müügist saadud raha oli kostja raha, kuna xxx kinnistu oli kostja ainuomandis.
Kostja omandas 18.05.2016 xxx kinnistu 79 000 euro eest enda ainuomandisse. Vahetult enne xxx kinnistu omandamist oli kostjal arvel 298 321 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega 16.05.
Kuna kostjal olid rahalised vahendid olemas, ei 18 pidanud ta xxx kinnistu soetamiseks ja elamu ehitamiseks laenu võtma. Kostja kandis xxx kinnistu ostusumma 79 000 eurot enda kontolt notari deposiitkontole ja notar edastas müügisumma müüjale. Ostu-müügilepingus kinnitas kostja, et omandatav vara ei moodusta ühisvara.
01.06.2016 sõlmis kostja Imatra Elekter AS-ga xxx kinnistu võrguühenduse liitumislepingu ja tasus Imatra Elekter AS-le võrguühenduse liitumistasu 1075,20 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja ja Imatra Elekter AS vahel sõlmitud liitumislepinguga 01.06.2016, Imatra Elekter AS 01.06.2016 kostjale esitatud arvega ja kostja pangakonto väljavõttega. Kostja tellis ehitusloa saamiseks vajalikus mahus ehitusprojekti arhitekt V Z ja tasus projekti eest 1500 eurot. Veevarustus ja reoveekanalisatsiooni projekti tellis kostja Ekore OÜ-lt. Kostja tellis interneti kaabli projekti ja tasus Telia AS-le selle kooskõlastuse eest 28 eurot. Kostja taotles 02.08.2016 avaldusega xxx kinnistule ehitusluba. 17.10.2016 tasus kostja xxx elamu ehitusloa saamise riigilõivu 150 eurot. Asjaolud on tõendatud xxx ehitusameti projekti menetluse protokolliga, V S kviitungiga, et ta on saanud kostjalt 25.07.2016 ettemaksu 500 eurot, kostja Luminor Panga konto väljavõttega, veevarustus- ja reoveekanalisatsiooni projekti tiitellehega, Telia arvega projekti kooskõlastuse eest summas 28 eurot, kostja Nordea Panga konto väljavõttega, milliselt nähtub, et kostja on tasunud xxx 150 eurot selgitusega ehitusloa riigilõiv xxx
16.06.2016 tasus kostja AS-le xxx esitatud arve alusel 38,34 eurot ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tingimuste eest ja sõlmis 01.11.2016 AS-ga xxx Vesi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepingu nr xxx, mida tõendab leping. 17.03.2017 tasus kostja AS-le xxx kinnistu liitumistasu 888 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja Luminor Panga konto väljavõttega.
xxx kinnistul puude lõikuseks võttis kostja Keskkonnaametilt raieloa ja puude raitööd tellis kostja A Kilt. Asjaolu on tõendatud raieloaga ja fotoga, millel on kostja ja A K xxx kinnistul raietööd tegemas. A Ki seletuskirjaga on tõendatud, et ta aitas kostjat 2016 suvel xxx krundil puude langetamisel ning töid tegi ta koos kostjaga, rohkem inimesi krundil ei viibinud. A Ki seletuskirjast nähtub, et ta ei ole kordagi näinud, et hageja oleks mingit tööd tema töötamise aja jooksul teostanud.
Elamu ehitustööd tegi kostja kas ise või oskustööde tegemisel kasutas spetsialiste. Kõikidele ehitajatele maksis kostja. Ekskavaatorit, traktorit või kraanat vajavate tööde tegemisel tellis kostja appi vastava tehnika koos juhiga. Kostja esitas fotod ehitamisest. Ehitusmaterjalid ja –tooted ostis kostja neid materjale või tooteid tootvatelt või tarnivatelt äriühingutelt. Naelad, kruvid, tööriistad jm ehitamiseks vajalikud asjad ostis kostja kauplustest nii pangakaartiga kui sularahas. Kõigi xxx ehitusel kasutatud ehitusmaterjalide ja –toodete eest tasus kostja. Kostja Luminor Panga konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on perioodil 2016-2019 jooksvalt ostnud kaupu kauplustest, mis müüvad ehituskaupu või istikuid või rentinud tööriistu neid rentivatest ettevõtetest: Viimsi Ehituskaup, Muuli Puiduterminal, Bauhaus Eesti, Bauhof Grupp, K-Rauta, Rautakesko, Hansas Plaadimaailm, Nexilis Viimsi Kaubahoov, Ehituse ABC, Espak, Talot, Hydrotehnika, Kaminakoda, Decora, Sotka, Luku-Expert, Juhani Puukool, A.A.Tööriistalaenutus, Vennad Dahl, W.EG.Eesti (elektritarvete kauplus), Saku Metall Uksetehas, MARKET OBI056 MB KASA (ehituspoe kett Euroopas, kostja käis kaubal Poolas järel), UAB Kostrzewa Baltic (sademevee ärajuhtimise settekaev), Soojuskeskus OÜ (ventilatsioonitorud). Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja on sellel perioodil pangakaartiga makstes ostnud eelpoolnimetatud konkreetsetest kauplustest kaupu vähemalt 12 221 euro eest.
xxx kinnistu kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisel ja vundamendiaugu kaevamisel 2016, maapinna planeerimisel ja mullahunnikute laialiajamisel ning sissesõidutee rajamisel 2016-2017 töötas ekskavaatoriga V T. Töid tegi 5 töömeest, sealhulgas kostja ise. Kostja esitab kohtule tõenditena fotod pinnase planeerimisest ja kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisest, millistelt on 19 näha muuhulgas, et seda tööd tehakse ekskavaatoriga. Samuti on fotodelt näha, et maapinna planeerimist on tehtud ekskavaatoriga. Samuti esitab kostja kohtule ekskavaatorijuhi V Ti seletuskirja tööde tegemise kohta, milles ta muuhulgas kinnitab, et hageja ei viibinud antud tööde tegemise juures ja ei ole tööde eest tasunud.
xxx piirdeaia paigaldas Efekt Aed OÜ
a sügisel ja kostja tasus tööde eest 1420 eurot. Asjaolu tõendab Efekt Aed OÜ poolt kostjale tehtud hinnapakkumine 05.10.2016 ja ettevõtte juhataja K L seletuskiri, et tööde eest tasus kostja vastavalt hinnapakkumisele. Samuti esitas kostja kohtule foto paigaldatud piirdeaiast.
xxx elamu vundamendi taldmik valati ja vundament ehitati
Töid teostasid kostja, A D, V V ja I A. Tööde eest tasus kostja, mida tõendab A Di seletuskiri. Ehitusmaterjali tellis kostja novembris-detsembris 2016 OÜ-lt Elme Metall, AS-lt Onninen ja RGR Metall OÜ-lt, mida tõendavad arved ja saatelehed.
xxx külalistemaja (hageja nimetab hagiavalduses hoonet saunamaja) seinad ladus 2017 kevadel A S. Töö tellis kostja ja töö eest tasus kostja, mis on tõendatud A Si seletuskirjaga. A S kinnitas seletuskirjas, et ühtegi naisterahavast töö tegemisel ei viibinud. Kostja esitas foto külalistemaja laotud seintest. xxx elamu seinad ehitati ja laoti
Töid teostasid kostja ja A D. Tööde eest tasus kostja, mida tõendab A Di seletuskiri. Kostja esitas ka foto A Dist xxx elamu seinte ladumise töö tegemisel.
Saint-Gobain Ehitustooted AS saatelehed tõendavad, et kostjale on saadetud ja ta on 23.12.2016 ning 28.12.2016 vastu võtnud kokku 30 alust Fibo plokke ja segu. Rudus AS saateleht tõendab, et kostjale on saadetud ja ta on 26.01.2017 vastu võtnud betooni, lisaks sellele on kostja 26.04.2017 ostnud kaubabetooni hinnaga 393 eurot ja tasunud ettemaksu. Bauhof Group AS pakkumine ja Aeroc Jämerä AS saatelehed tõendavad asjaolu, et kostjale on saadetud ja ta on 07.03.2017 ning 08.05.2017 vastu võtnud kokku 64 alust AEROC plokke ja plokiliimi, kauba hind 9897,35 eurot. Teemantpoiss OÜ arve kostjale tõendab asjaolu, et kostja ostetud toru hind oli 398 eurot. OneWood OÜ pakkumine kostjale tõendab, et kostja ostetud terrassilaudade hind oli 818,05 eurot. Raidkivi OÜ pakkumine kostjale tõendab, et kostja ostetud moodulkorstna hind oli 1352,45 eurot. Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumine kostjale ja arved kostjale tõendavad asjaolu, et aknad ostis kostja Arutech Parimad Aknad OÜ-st. Kostja tellis aknad kolmes jaos, akende hind kokku 6175 eurot. Soosing OÜ arve kostjale tõendab, et kostja ostetud 75 pakki kivivilla maksis 987,10 eurot.
xxx elamu ehitamisel suuremahuliste kaupade transportimise teenuse ostis kostja A Kilt. A Ki seletuskirjaga on tõendatud, et ta aitas kostjat suuremahuliste kaupade transportimisel xxx krundile. A K kinnitas, et veo ja laadimise eest tasus kostja. 15.07.2017 ostis kostja xxx elamule digiboksi ja digi TV kaarti hinnaga kokku 49,90 eurot, mida tõendab Starman leping. xxx maasoojuspump paigaldati
Croen Holding OÜ arve kostjale tõendab, et maasoojuspumba Bosch Compress 7000 12 LWM hind oli 6666 eurot. Pumba paigaldas M M ja selle eest tasus kostja. 23.11.2017 kostja nimele antud garantiitalong tõendab asjaolu, et on paigaldatud maasoojuspump Bosch Compress 7000 12 LWM, seadme on paigaldanud M M ning seadme ja selle garantii on vastu võtnud kostja. Kostja Luminor Panga konto väljavõte tõendab, kostja on M Mile tasunud 1500 eurot.
xxx elamu katus ehitati
Katuse ehitusel (sarikad, soojustus, plekk) osalesid H V, E P ja A D. Tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendavad A Di seletuskiri, E Pi seletuskiri ja kostja Luminor Panga konto väljavõtted. Kostja Luminor Panga konto väljavõte tõendab, et kostja on tasunud H Vle kokku 1335 eurot. A Di seletuskirjast nähtub, et ta osales maja katuse ehitusel ja tööde eest tasus kostja. Osa tasust tasus kostja A Di palvel tema abikaasa J Da pangakontole. Kostja Luminor Panga konto väljavõttelt nähtub, et alates novembrist 2017 tasus kostja A Dile 20 xxx kinnistul ehitustööde eest viimase abikaasa, J Da, arvelduskontole. A D kinnitas, et ehitusel ei näinud kordagi hagejat.
xxx kinnistu väravapostid ladus A D 2017 ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud A Di seletuskirjaga ja fotodega. xxx elamu elektritööd teostas 2017 A E ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud kostja arvelduskonto väljavõtetega, millistest nähtub, et 2017 on kostja kandnud A Ei arvelduskontole kokku 915 eurot. Kostja esitas kohtule tõendina ka foto A Eist 29.09.2017, kus A E paigaldas xxx elamule elektrijuhtmeid.
xxx kinnistu hoovi kiviparketi ostis kostja Z V, tasudes selle eest 1100 eurot. Hoovi kiviparketi paigaldas K L ja selle eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud K L seletuskirja ja fotoga. xxx trepi tellis kostja Stabico OÜ-st hinnaga 2160 eurot. Asjaolu on tõendatud Stabico OÜ hinnapakkumisega, mis on tehtud kostja nimele, hinnapakkumiselt nähtub, et ettemaksu 850 eurot oli Stabico OÜ-l kätte saadud. xxx kinnistu väravad (varbliugvärav ja varbjalgvärav) tellis kostja 2018 Stabico OÜ-st hinnaga 2094 eurot, mida tõendab hinnapakkumine 20.02.2018, mis on tehtud kostjale, hinnapakkumiselt nähtub, et 750 eurot ettemaks on tasutud.
M Nile tasus kostja kokku 1600 eurot. Asjaolu tõendab kostja Luminor panga konto väljavõte, et kostja on tasunud M Nile 29.10.2018 850 eurot ja 09.11.2018 750 eurot. xxx ehituse uksed ostis kostja 2018 märtsis Geri uks OÜ-st hinnaga 1550 eurot. Asjaolu tõendab ettemaksu arve.xxx elamu sisemised krohvimise, pahtelduse ja värvimisetööd teostas K K
aastal ja tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendab K Ki seletuskiri ja kostja pangakonto väljavõte. K K kinnitas, et hageja ehitusobjektil ei viibinud ja mingeid ehitustöid ta sellel ajal ei teinud.
xxx elamu ja külalistemaja sisemised plaatimistööd tegid A L ja R H. R H tegi külalistemaja fassaadi ja aiapostide plaatimistööd. Tööde eest tasus kostja. Asjaolu tõendavad A L ja R Hi seletuskirjad. xxx elamu kamina ja korstna tegi I K ja kostja tasus tööde eest. Asjaolu tõendab 05.12.2018 I Ki ja kostja allakirjutatud kaetud tööde akt. Aktist nähtuvalt on kamina ja ahju korstna ehitustöö tellija kostja ja töö teostaja I K.
xxx elamu köögimööbli ostis kostja OÜ-st Riz Köögid ja köögimööbli eest tasus kostja. Asjaolu on tõendatud OÜ Riz Köögid juhatuse liikme T K seletuskirjaga. xxx elamu fassaaditööd tegi
a septembris-oktoobris J A ja kostja tasus temale tööde eest 6600 eurot. Asjaolu on tõendatud J Ai ja kostja e-kirjavahetusega ja töövõtulepinguga. Tellingute rendi eest tasus kostja Arsenal Industrial OÜ-le kokku 316,09 eurot. Asjaolu tõendab kostja Luminor Panga konto väljavõte ja Arsenal Industrial OÜ ettemaksu arve. Kui fassaaditööd olid lõpetatud, oli 2019 oktoobris xxx olulises osas valmis ehitatud. Poolte kooselu ajal rohkem ehitustöid ei tehtud.
R K on xxx kinnistu omanik ja xxx vastasnaaber. R K kinnitas, et alustas enda kinnistul elamu ehitamisega
a detsembris. Kostja suhtles Rga ehituse ajal korduvalt ega ole näinud hagejat kordagi ehitustöid tegemas ega ehitajatega konsulteerimas. Kostja esitab R K seletuskirja juurde väljavõte Maa-ameti geoportaalist, milliselt nähtub, et xxx kinnistu on xxx. R R kinnitas, et ta on kostja otsene naaber (aadress xxx). R R alustas oma elamu ehitamist aprillis 2019 ja viibis objektil iga päev. R R kirjutab, et oma naabrinaist hagejat ta ehitustööde teostamisel ei näinud. xxx kinnistu on xxx kõrvalasuv naaberkinnistu.
Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja asusid
a oktoobris elama vabaabielupaarina hagejale kuulunud korteris xxx. Pooled tutvusid
a novembris ja kooselu algas
a kevadel. Kuigi see asjaolu ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähtsust, ei kolinud kostja xxx korterisse, nagu ekslikult väidab hageja, vaid tegelikult kolis hageja kostja juurde elama xxx asuvasse korterisse. Põhjus, miks pooled hakkasid elama xxx korteris, oli selles, et xxx korter oli nö nõukaaegne, puudus pesumasin ja trapid olid kogu aeg umbes. Kostja koduks 21 olev xxx korter oli saunaga, uus, asus südalinnas, oli luksuslik ja avar.
Ebaõiged on hageja väited, et kostjal olid võlad ja hageja müüs
a oma sõiduki, andes saadud summa kostjale laenuks. Tegelikult lõpetas hageja
a sügisel lõpetas töö juuksurina ja peale seda enam tööle ei asunud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja sai alates
a töötutoetust ja toimetulekutoetust, millised summad kulusid tal suures osas hagejale endale kuulunud korteri xxx kommunaalkulude maksmiseks (Brem Kinnisvarahaldus, Eesti Energia AS, Starman AS, Elisa Eesti AS). Hageja pangakonto väljavõtetest näha, et kostja on teinud regulaarselt makseid hageja pangakontole.
Peret pidas üleval kostja, tegeledes Saksamaalt sõiduautode maaletoomisega. Hagejal autot kostjaga tutvumise ajal ei olnud ja kui hageja kostjaga tutvus, puudus hagejal sõiduki juhtimisõigus. Mõned autod said vormistatud maksude optimeerimise eesmärgil hageja nimele, misjärel sellise auto müügi korral laekus raha hageja kontole ja kahe auto puhul kandis hageja kokkuleppel kostjaga osa rahast kostja kontole edasi. Hageja enda raha tema nimele vormistatud autode soetamiseks ei kasutatud ühelgi korral. Ebaõige on hageja väide, et
a sõiduki müügist saadud 140 000 krooni andis hageja kostjale laenuks. Hageja SEB Panga pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud 05.10.2009 sõiduauto müügist T H 140 000 krooni, kuid kostjale on ta sellest edasi kandnud 15.01.2010 (mitte 2009) ainult 90 000 krooni. Hageja ei olnud ise selle sõiduki eest midagi maksnud, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttest. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt kandis hageja peale sõiduki edasimüüki osa müügihinnast, s.o. 90 000 krooni kostja kontole edasi.
Samuti auto müügist laekus hageja arvele 01.04.2019 MP Auto-ja Tööriistarent OÜ-lt 12 500 eurot, selgitusega „xxx“. Tegu oli sõidukiga, mille kostja oli Saksamaalt enda raha eest ostnud ja Eestisse toonud ning hageja nimele vormistanud. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta ei ole sõiduki xxx eest mitte kellelegi mitte midagi tasunud. Sõiduki müügist laekunud rahast kandis hageja 22.08.2019 kostjale edasi ainult osa, s.o. 8 500 eurot, selgitusega „võlg“.
29.10.2019 kandis hageja kostjale laenuna üle 28 000 eurot, kuid selle summa on kostja hagejale tagastanud. Kostja ostis 03.11.2019 külaliskorteri asukohaga xxx. Lühiajaliselt oli kostjal vaja laenu võtta, et enda Coop Panga konto kaudu notari deposiiti ära maksta kogu maksmisele kuuluv summa (kogusumma oli 94 000 eurot, millest lühiajaliselt andis laenu hageja enda kontolt 28 000 eurot). Asjaolu on tõendatud kostja Coop Panga konto väljavõttega. Laenu on kostja hagejale täies ulatuses tagastanud, alustades laenu tagastamist juba eelmisel päeval sularaha kandmisega hageja kontole. Hageja tagastas laenu kostja kontole osaliselt enda konto kaudu, osaliselt oma ema Õ Pi konto kaudu ja osaliselt sularahas. Õ Pi kontolt hageja kontole 08.11.2019 kantud summa 4500 eurot oli tegelikult R P laenu osaline tagastamine, mis on tõendatud Õ Pi seletuskirjaga ja pangakonto väljavõttega. Selleks ajaks oli xxx kinnistu juba välja ehitatud.
Ebaõige on hageja väide, nagu tema oleks kandnud kommunaalkulusid. Alates kooselu algusest kuni kooselu lõpuni kandis enamiku kommunaalkulusid nende pindade eest, kus pooled koos elasid (xxx korter, xxx elamu, xxx üürikorter, xxx elamu) kostja. Toitu ostis perele samuti valdavalt kostja.
Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja sõlmisid seltsingulepingu xxx elamu ehitamiseks. Kostja selgitab, et xxx kinnistu oli sellel ajal, kui kostja sellele elamu ehitas, kostja ema Õ Pi ja tema abikaasa M Pi ühisomandis. Ajal, kui kostja xxx kinnistule elamut hakkas ehitama, ta hagejat veel ei tundnud ja tal oli teine elukaaslane. Kui kostja hagejaga
a koos elama hakkas, oli xxx elamu suures osas valmis. 22
Hageja ei ole tõendanud, et I K andis
a hagejale xxx hoonete väljaehitamiseks laenu 500 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud summa kasutamist xxx ehitamiseks. Kõik võlakirjad, milliste kohaselt andis I K hagejale 2010 kuni 2018 sularahas laenu, on tegelikult koostatud
a. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas 24.07.2010 I Kult saadud 100 000 krooni xxx elamu renoveerimiseks. Elamu oli
a juuliks juba valmis ehitatud.
Ebaõige on hageja väide, et
a otsustasid hageja ja kostja müüa xxx kinnistu. Tegelikult müüs kostja selle kinnistu 2015, mitte
Ebaõige on hageja väide, et xxx kinnistu pidi ostatema kaasomandisse. Ebaõige on väide, et I K andis hagejale sularahas laenu 120 000 eurot xxx hoonete ja rajatiste väljaehitamiseks. xxx elamu ehitamiseks ei olnud vaja laenu võtta, sest kostjal olid endal olemas selleks rahalised vahendid. xxx kinnistu on soetatud ja elamu on ehitatud kostja enda rahaliste vahendite arvel.
Kostja rõhutab, et I Ku ja hageja omavahelised laenusuhted ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Hageja on kirjeldanud makseid, mida I K olevat talle teinud ja mida tõendavat hageja pangakonto väljavõte. Hageja ei ole sellist konto väljavõtet
a kohta esitanud. Hageja on esitanud SEB Panga konto väljavõtte alates 01.01.
Hageja AS SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et hageja kontol oli 01.01.2008 0 krooni.
a hageja omandis olnud xxx korteriomandi kinnistustoimiku väljavõttelt nähtub, et hüpoteek summas 520 000 krooni SEB Panga Ks on 12.11.2007 kinnistamisavalduse alusel kustutatud. Kostjale teadaolevalt oli hageja omandanud
a xxx korteri, võttes AS-st SEB Pank laenu ja xxx korterile oli 27.01.2004 seatud hüpoteek panga Ks summas 520 000 krooni. Kuna hüpoteek on 12.11.2007 kustutatud, tagastas hageja järelikult pangale kogu laenu summa
Hageja kasutas I Kult saadud vahendeid olulises osas enda isikliku pangalaenu kustutamiseks.
Hageja ei ole panustanud xxx elamu ehitamisse ja hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle asjaolu tõendamiseks. Hagejal arvel oli kostjast lahkumineku hetkel
a märtsis ca 27 000 eurot. Seega põhimõtteliselt oleks hagejal olnud võimalusi ja vahendeid elamute ehitamisse panustada kasvõi mõne tuhande euroga, aga hageja kogus raha endale ega kulutanud raha pere ühiste väljaminekute peale. Ühegi kulutuse tegemist ei ole hageja tõendanud.
I Ku rahaline võimekus on asjasse puutumatu. Kuigi hageja on esitanud hulga I Kuga seotud pärimistunnistusi ja muid I Ku poolt pärimisega seotud dokumente, ei nähtu neist ühestki, et I K oleks pärinud sularaha. Hageja väidete kohaselt päris tema ema I K 2007 muuhulgas oma abikaasa järelt OÜ Xxx osa ja sai OÜ Xxx reaalväärtuste käsutajaks. Kostja analüüsis OÜ Xxx finantsseisu
a. Majandusaasta aruande kohaselt, mille on allkirjastanud I K, on näha, et Xxx OÜ tootis kahjumit: võrreldes
a langes müügitulu kolm korda ja
a majandusaasta kahjum oli 161 704 eurot.
Kostja ei ole hagejat xxx elamust välja visanud, vaid pakkus talle võimalust seal elada. Valelik on hageja väide, et põhiliselt rahastas xxx ehitustöid tema. Hageja ei ole rahastanud xxx elamu ehitamisel mitte ühtegi tööd. Kõik tööd tellis ja rahastas kostja. Ebaõige on hageja väide, et hageja ostis enamuse ehituse- ja viimistlusmaterjalidest nii sularahas kui pangaülekannetega. Hageja ei ole ostnud xxx elamu ehitamisel mitte ühtegi ehitus- ega viimistlusmaterjali. xxx elamu kogu ehitus- ja viimistlusmaterjali ostis ja selle eest tasus kostja. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi arvet, mis oleks seostatav xxx elamu ehitamisega.
Ebaõige on hageja väide, et xxx hoone ehitustööd algasid
a. Tegelikult algasid tööd
aastal. Hageja väited on vastuolulised. Hageja on vastuoluliselt väitnud, et pooled elasid 2007 kuni 2008 koos xxx elamus ja ka seda, et sinna koliti
a detsembris. 23
Hageja ei ole xxx elamu ehitamisel panustanud mitte ühegi sendiga, samuti ei ole ta ehitustöid teinud. Ebaõige on väide, et hageja ostis krundi ümbritsemiseks elupuutaimed ja istutati ca 200 elupuud. Kuna hageja elupuu taimi ei ostnud, ei tea ta nende kogust. Tegelikult ostis kostja 60 elupuud, mis krunti ümbritsevad. Ebaõige hageja väide, et hageja olevat abistanud maakütte torude paigaldamisel. Hageja ei ole selle töö tegemisel abistanud ega tea isegi ehitustööde järjekorda. Enne kaevati vundamendi augud ja alles seejärel paigaldati maakütte torud, mitte vastupidi nagu väidab hageja.
Ebaõige on hageja väide, et ta olevat abistanud saunamaja seinte ladumisel. Saunamaja on tegelikult külalistemaja. Külalistemaja seinad ladus A S, kes kinnitas seletuskirjas, et ühtegi naisterahvast töötegemisel ei viibinud. Ebaõige hageja väide, et ta abistas kostjat ehituse sisetöödel. Ehituse sisetöid tegid K K ja A L, kes mõlemad kinnitavad, et hagejat nad ehitusobjektil ei näinud kordagi. Ebaõige on hageja väide, et ta osales laepaneelide, vöökastide ja katusesarikate paigaldamisel. Katuse ehitasid H V, E P ja A D. A D ja E P kinnitasid, et nad hagejat ehitusobjektil ei näinud.
Eksitav on hageja väide, et ta asus kinnistule aiamaad ja haljastust rajama. Elupuud soetas kostja, haljastuse rajas kostja. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on aiamaal tööd teinud. Ebaõige on hageja väide, et ta osales elumaja soojustamisel ja välisfassaadi paigaldamisel. P N pakkus kostjale ennast tegema xxx elumaja soojustamise ja välisfassaadi paigaldamise töid. P N oli ja on hageja sõbranna elukaaslane. Tööde tegemise käigus ilmnes, et ta ei ole varem selliste plaatidega, mis kostjal olid xxx elamu katmiseks soetatud, fassaaditöid teostanud. Peale seda, kui plaadid oli seinale liimitud, oli ta sunnitud need maha võtma. Peale seda katsetas ta teist korda, aga uus töö ei vastanud kvaliteedile ja ta lahkus objektilt seda lõpetamata ja kostjale tööd üle andmata. Kostja kutsus töö ümbertegemise vajadust hindama ehitusala asjatundja, kes leidis, et töö on ebakvaliteetne ja tuleb ümber teha. Kostja võttis plaadid teistkordselt maha, tellis Rootsist uue liimi ja lõpptulemusena tehti töö teise ehitusettevõtja poolt ümber. Kostjale tekkis P N töö ümbertegemisest 12 000 euro suurune kahju. Fassaadiplaadid paigaldas J A.
Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli xxx ja xxx kinnistutel asuvate hoonete ja haljastuse väljaehitamiseks sõlmitud seltsinguleping. Väär ja asjakohatu on hageja väide, et kostja olevat hagejale kinnitanud, et xxx kinnistu ostetakse ja vormistatakse võrdsetes osades poolte kaasomandisse. Kuna xxx kinnistu osteti kostja ainuomandisse, ei oma eelmises lauses toodud asjaolu õiguslikku tähendust. Hageja nõude aluseks ei saa olla see, et kuna ta väidetavalt istutas aias taimi või rohis või aitas mõne abitööga või koristas, kuulub talle kostja varast 200 000 eurot.
Kostja viitas VÕS § 580 lõikele 1 ja § 11 lõikele
Kui seltsing on moodustatud kinnisasja omandamiseks, tuleb arvestada AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 järgi notariaalselt tõestatud vormi. Käesoleval juhul ei ole seltsingulepingut sõlmitud, rääkimata notariaalselt tõestatud seltsingulepingust. Kui seltsinguleping oleks sõlmitud, tuleks kindlaks teha, mis on seltsingu vara ja/või kas seltsingul üldse vara on. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Hageja ei ole teinud xxx ja xxx kinnistute omandamiseks ja kinnistutele elamute ehitamiseks üldse rahaliselt hinnatavaid panuseid.
Isegi kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping ja sellest tulenevalt saaks kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, ei kuuluks hagi rahuldamisele, sest seltsingu vara puuduks. Seltsingu vara moodustumine ei ole seltsingu olemasolu vältimatu eeldus. Kostja panuseks seltsingusse saaks lugeda tema ainuomandis oleva kinnistu tasuta seltsingu kasutusse andmine. Nimetatud juhul jääb seltsinglane edasi eseme omanikuks. Seltsingu likvideerimisel on asja seltsingu kasutusse andnud seltsinglasel õigus saada tema poolt seltsingu kasutusse antud asi tagasi. Kuna hageja kasutas elamut elamiseks, pidigi ta osalema majapidamistöödes. Elamu ja 24 aia väidetav korrashoid on elukoha kasutamisega kaasnevaks tegevuseks, see on tavapärane ning seda ei saa lugeda ühiseks tegutsemiseks ühisvara loomiseks. Elamu ja aia korrashoiu puhul on tegemist kohustusega, mis tuleneb kasutussuhtest. Majapidamise eest hoolitsemist ei saa pidada VÕS § 581 lg 1 alusel panuseks ühise eesmärgi saavutamiseks. VÕS § 603 lg 3 teine lause sätestab, et hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisneb seltsingule teenuse osutamises.
09.04.2021 juhtis kostja tähelepanu hageja vastuolulistele väidetele. 05.04.2021 nõustus hageja, et kostja tasus töömeestele, kuid tegi seda hagejalt saadud rahaliste vahenditega. Varem väitis hageja, et välist tööjõudu üldse ei kasutatud. 21.12.2020 väitis hageja, et ostis ise enamuse materjalidest, tasudes sularahas või ülekannetega. Kui kostja esitas vastupidised tõendid, asus hageja väitma, et kostja tasus temalt saadud rahaga.
Kostja ei nõustunud, et töömeeste seletuskirjad on kõlbmatud tõendid. Kostja konto väljavõtte päisest nähtuvalt on perioodi algjääk 0 eurot kuupäevast 01.06.2012, sest sellel päeval konto avati. Kostja kontole laekus 04.06.2015 summa 265 000 eurot xxx kinnistu müügi eest ja kostja kontol oli 16.05.2016 298 321,80 eurot. Seega olid kostjal vahendid xxx kinnistu omandamiseks ja sellele kinnistule elamu ehitamiseks olemas.
14.06.2021 selgitas kostja varem esitatud fotode asjakohasust. Kohtutoimiku I köites lk 7175 fotod on tehtud 21.11.2012 hageja omandis olnud xxx korterist. Fotodel on näha, et korteris toimuvad suuremahulised remonditööd, WC sisemus on lammutatud täielikult. xxx korteri soetas hageja
a novembris ja kostja asus seal kohe remonti tegema. Muuhulgas palkas kostja remonditöid tegema A L, kellele kostja tööde eest tasus. See on tõendatud A L 22.05.2021 seletuskirja lisaga. Kostja panustas xxx korteri remonti ca 17 000 eurot.
Hageja on esitanud 12.05.2021 menetlusdokumendis loetelu ehitusmaterjali ja kodutarvete kauplusest ostetud ostude kohta ja väidab, et perioodil 04.08.2009-27.10.2014 tehtud kaardimaksed kogusummas 2558,46 eurot on tehtud xxx kinnistu ehitamisega seoses. Tegelikult on kõik need maksed tehtud seoses hageja enda korteritega. Hageja jälgis kiivalt, et ta teeks kulutusi ainult enda omandis olevale kinnisvarale. Hageja maksed perioodil 04.08.200928.06.2012 on seotud xxx korteriga ja maksed perioodil 26.01.2013-27.10.2014 on seotud hageja omandis olnud xxx korteriga. Seega hageja esile toodud maksete summast 2558,64 eurot kokku 606,97 eurot olid seotud xxx korteriga.
Kohtutoimiku I lk 76-78 fotod on tehtud xxx korterist, lk 76 foto on tehtud 30.04.2016 ja lk 77-78 fotod on tehtud 30.06.
Fotodel on näha, et xxx korter on remonditud ja sisustatud uue sanitaartehnika ja pesumasinaga. Kohtutoimik I, lk 81 foto on tehtud 25.09.2007 xxx elamust. Fotol on näha, et elamu on väljast valmis, aknad ja uksed on ees, seinad on krohvitud. Seega oli selleks aastaks, kui hageja ja kostja koos elama hakkasid, xxx elamu väljast täiesti valmis. Hageja esitab erinevates menetlusdokumentides xxx elamu ehitamise osas erinevaid ja vastuolulisi väiteid. Kostja esitatud foto tõendab, et hoone oli 2007 väljast täiesti valmis, seega ei saanud hoone ehitustööd
a alata.
Kohtutoimik II lk 23 I foto on tehtud
a xxx kinnistust. Fotol on näha kostja selleaegset elukaaslast A Ra ja kostjat. Kuna xxx elamut ehitama hakates oli kostjal teine elukaaslane, ei saanud kostja hagejaga sõlmida seltsingulepingut xxx ehitamise kohta. Kohtutoimik II lk 2, II foto on tehtud
a xxx kinnistust. Fotol on näha, et xxx elamu vundamendi auk on kaevatud ja fotol on näha kostjat ja tema selleaegset elukaaslast A Ra. Kohtutoimik II lk 23 pöördel fotod I ja II on tehtud xxx kinnistul
a. Fotod tõendavad, et hoone ehitamisega alustati juba
Kohtutoimik II lk 24 fotod I ja II on tehtud xxx kinnistul
a. Fotodel on näha, et xxx elamul on müürid laotud ja katus peal. Kohtutoimik II lk 24 pöördel fotod I ja II on tehtud xxx 25 kinnistul asuvast elamust. Esimene foto on tehtud
a ja sellel on näha, et majakarp on valmis, aknad, uksed ees.
Kohtutoimik II lk 58 pöördel foto on tehtud
a xxx kinnistul. Fotol on näha kostjat ja t A Ki kinnistul puude mahavõtmisel. Hageja väitis alusetult, et tema on krundi võsast puhastanud. Tegelikult tegid seda kostja ja A K. Kohtutoimik II,lk 60 foto on tehtud 29.09.2017 xxx kinnistul. Fotol on näha elektrik A E, kes tegi kinnistul elektritöid, installatsiooni ja paigaldas elektrikilbi. Alusetu on hageja väide, et võõrast tööjõudu kasutati minimaalselt. Tegelikult kasutas kostja xxx ehitusel vähemalt 20 ehitusettevõtjat, mida tõendavad fotod.
Kohtutoimik II lk 68 pöördel foto ja lk 69 foto on mõlemad tehtud
a hilissügisel xxx kinnistul ja on seotud kanalisatsioonitrassi ümbertõstmise töödega. Esimesel fotol on näha ekskavaatorit xxx kinnistul ja vähemalt kolme töömeest ekskavaatori poolt kaevatud kraavis ja kraavi serval tööd tegemas. Teisel fotol on näha ekskavaatori poolt kinni aetud kanalisatsioonitrassi. Kanalisatsioonitrassi ümbertõstmisega tegeles ekskavaatorijuht ja viis töömeest, kellele tasu maksis kostja.
Kohtutoimik II lk 69 pöördel kaks fotot ja lk 70 ülemine foto on tehtud
a suvel xxx kinnistul ja tõendab krundile täitemulla toomist ja pinnase planeerimist. Ebaõige on hagea väide, et krundile toodi ca 100 koormat täitemulda. Hageja sel ajal krundil ei viibinud. Tegelikult toodi krundile täitemulda 30 koormat. Esimesel fotol on koormad laiali ajamata ja fotolt on loetav, et mullahunnikuid on ca 30 koormat. Teisel ja kolmandal fotol on näha, et muld on traktoriga laiali aetud (traktorijäljed mullapinnal näha). Ebaõige on hageja väide, et tema tegeles planeerimisega. Töö tehti traktoriga. Mulla eest tasus ja traktoristile töötasu maksis kostja.
Kohtutoimik II lk 70 alumine foto on tehtud 22.03.2017 xxx kinnistul. Fotol on näha, et muru xxx kinnistul veel ei ole. Hageja väidab, et ta niitis muru kolme aasta jooksul aastatel 2017-
Kuna
a muru veel ei olnud, ei saanud hageja seda niita. Kohtutoimik II lk 70 pöördel kaks fotot, lk 71 foto ja lk 71 pöördel foto on tehtud xxx kinnistul
a kevadel. Fotodelt on näha, et maja ümbruse muld on silutud traktoriga (traktori jäljed on näha fotodel), aga muru veel ei ole. Kuna
a kevadel muru veel ei olnud, ei saanud hageja seda 2018 kevadel niita.
Kohtutoimik II lk 72 foto on tehtud 2018 xxx kinnistul ja fotol on töömees A D ladumas väravaposte. Kohtutoimik II lk 72 pöördel foto on tehtud 2017 xxx kinnistul ja sellel fotol on A D, kes parasjagu laob elumaja seinu. Kohtutoimik II, lk 76 pöördel foto on tehtud
a xxxkinnistul ja fotol on kujutatud külalistemaja kividest laotud seinu. Ebaõige on hageja väide, et ta abistas kostjat külalistemaja seinte ladumisel. Tegelikult ladus külalistemaja seinad A S, kes kinnitas, et ühtegi naisterahvast töötegemisel ei viibinud.
Kohtutoimik II lk 78 pöördel foto, lk 79 foto, lk 79 pöördel foto, lk 80 foto on tehtud xxx kinnistul
a suvel tänavakivide paigalduse tööst. Hageja väitis, et paigaldati 200 ruutmeetrit unikivi. Tegelikult paigaldati 140 ruutmeetrit unikivi ja tööd teostas K L. Tööde eest tasus kostja. Kohtutoimik II lk 80 pöördel foto on tehtud xxx kinnistul metall-piirdeaiast. Metall-piirdeaia paigaldas K L ja tööde eest tasus kostja.
Kohtutoimik II lk 92 kuni lk 97 fotod on tehtud xxx kinnistul erinevate ehitustööde tegemise ajal ja kõikidel fotodel on kostja tegemas tööd, seljas on tal tööriided, osadel fotodel on käes töökindad ja käes tööriistad. Hageja töid ei teinud. Kohtutoimik II lk 98 kuni lk 103 fotod on tehtud xxx kinnistul erinevate ehitustööde tegemise ajal ja enamikul fotodel on kostja tegemas mingit ehitustööd. Foto lk 103 on tehtud 03.10.2019 ja fotolt on näha, et tuulekaste elumajal sel ajal veel ei ole. Hageja väitis, et ta ostis tuulekastide materjali 550 euro eest. Hageja väide on ebaõige. Elumaja tuulekastide materjali ostis kostja alles pärast kooselu lõppu
a aprillis, 26 see maksis 1064,66 eurot ja kostja paigaldas tuulekastid
a mais. Kohtutoimik II lk 103 pöördel foto on tehtud xxx kinnistust
a suvel. Fotolt on näha, et elumajal tuulekastid olemas.
Kohtutoimik II lk 104 ja 104 pöördel fotod on tehtud xxx krundist 17.03.2016 ja fotodel on kostja, kes märgib lumele maha tulevase elumaja piirjooni. Kohtutoimik II lk 113 foto, lk 113 pöördel foto, lk 114 foto ja 114 pöördel foto on tehtud hageja ema I Ku omandis olnud elumajast 2007, kui kostja seda tasuta renoveeris. Ei ole eluliselt usutav, et I K andis tütrele kostja elamu ehitamiseks raha, kui ta enda omandis olevat maja lasi kostjal tasuta renoveerida.
Kostja esitas uuesti väljavõtte OÜ Xxx
a ja
a majandusaasta aruannetest. Majandusaasta aruande väljavõte sisaldab majandusaasta aruande esimest lehekülge, kasumiaruannet ja aruande allkirju. Kostja on esitanud majandusaasta aruanded põhjusel, et ümber lükata hageja väited selle kohta, kust pärines tema emal raha, mille viimane hagejale andis.
a majandusaasta aruande kohaselt tootis OÜ Xxx kahjumit 161 704 krooni. OÜ Xxx
a majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte
a aastatulu kokku 2217 eurot ja
a aastatulu kokku 1795 eurot, töötasu ja dividende makstud ei ole. Xxx OÜ vahenditest ei saanud hageja ema hagejale raha anda.
Hageja väited seltsingulepingu sõlmimise aja kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Hageja väitis 12.04.
a eelistungil, et seltsinguleping sõlmiti 2009-2010, kui olevat alanud ühine majandustegevus. xxx elamu oli 2009 valmis ja pooled kolisid
a sinna elama. 21.12.2020 menetlusdokumendis nõustus hageja, et maja valmis detsembris
a. Seega ei olekski saanud enam 2009-2010 sõlmida xxx ehitamiseks seltsingulepingut.
Kostja ei ole I Kult laenu saanud ja kostjale ei ole teada, et I K oleks hagejale laenu andnud. Isegi juhul, kui hageja oleks I Kult laenu saanud, kostjale ta sellest ei rääkinud ja kostja elamute ehitusse saadud raha ei panustanud. Kostja on ise I Kule laenu andnud. 06.03.2008 andis kostja I Kule laenuna 9700 krooni, mida I K ei ole tagastanud. Asjaolu tõendab kostja pangakonto väljavõte. Muuhulgas kandis kostja hagejale e üle märkimisväärseid summasid. 28.11.2006 on kostja hagejale üle kandnud kokku 132 500 krooni, mida hageja ei ole tagastanud. Vanatädilt saadud 25 000 eurost hageja kostjale ei rääkinud.
Ebaõige on hageja väide, et I K ja kostja värvisid 2009 xxx elamu kõik siseseinad. xxx maja siseseinad värvis tA K ja töömees J (perekonnanime kostja ei mäleta). Kostja ei ole koos I Kuga xxx siseseinu. Kostja ei ole I Kule öelnud, et ostab xxx kinnistu hageja ja kostja kaasomandisse. Ebaõige hageja väide, et seltsinguleping lõppes 24.03.
Seltsinguleping ei lõppenud 24.03.2020, sest kuna seltsingulepingut ei sõlmitud, ei saanud see ka lõppeda. 24.03.2020 lõppes poolte kooselu.
Hageja esitatud seletuskirjad on kunstlikult loodud rahalise kasu saamise eesmärgil. Seletuskirjad on kas kirjutaja fantaasia või dikteeritud hageja poolt. Nelja seletuskirja koostajat ei ole ise kordagi xxx kinnistul käinud. xxx on xxx ja xxx nurgapealne kinnistu. xxx kinnistust saab mööda minna kas mööda xxx või mööda xxx. Mitte kummalgi teel ei ole kergliiklusteed ega kõnniteed. xxx on ilma korraliku kõnniteeta tupiktänav ja jalutajad sellel tänaval praktiliselt puuduvad. xxx tänavalt ei ole xxx kinnistule eriti näha, sest bussipeatus, hekk, põõsad ja puud varjavad kinnistule vaatevälja. Asjaolu tõendavad fotod, mis on tehtud xxx vaatega xxx kinnistule. Nelgi tee ääres on samuti põõsad ja suured puud, mis piiravad xxx jälgimast xxx kinnistul toimuvat. Asjaolu tõendavad fotod, mis on tehtud xxx suunaga xxx kinnistule. Asjasolu, et xxx on tupiktänav, tõendab väljavõte Google Mapsist.
Kostja koostatud testament ei tõenda, et pool kinnistutest kuulub hagejale. Kostja on siiani elus ja omakäeliselt kirjutatud testament on käesolevaks ajaks kehtetu.
a jaanuaris, kui 27 kostja soovis koos lapsega minna Egiptusesse reisile, nõudis hageja kostjalt testamendi koostamist, millega ta pärandab oma xxx kinnistu ja xxx korteri tema ja lapse Ks. Kuna kostja soovis lapsega reisile minna, nõustus ta testamenti kirjutama. Hageja oli sel juhul nõus kirjutama oma testamendi kostja Ks. Kostja esitas foto, mis oli tehtud kostjast ja lapsest 21.01.2020 Egiptuses.
Kui hageja ja kostja elasid xxx kinnistul, käis seletuskirja koostanud I P xxx kinnistul mõned korrad. xxx kinnistu asub xxx külas ja I P elas sealkandis. I Pi seletuskiri on umbmäärane. Kuna I P kirjutab, et tunneb hagejat alates
aastast, ei saa ta olla näinud asjaolusid xxx elamu ehitamisega. xxx elamu ja aia näitamine ei tõenda, et hageja oleks sellesse panustanud. xxx kinnistul kostja I Pi näinud ei ole. xxx kinnistu asub xxx alevikus ja juhuslikult sinna üldjuhul ei satuta. Asjaolu tõendab Google Maps väljavõte. xxx kinnistu osas on seletuskiri üldsõnaline. I P ei väida, et ta oleks isiklikult näinud hagejat tegemas mõnda tööd. Ilmselgelt on I Pi seletuskiri dikteeritud hageja poolt.
Seletuskirja kirjutanud M P on hageja tuttav, kes elab xxx. Kostjale teadaolevalt on ta nii xxx kinnistul ja xxx kinnistul käinud mõned korrad, ajades hagejaga õues juttu, kõige enam 15 minutit korraga. M Pi seletuskiri on üldsõnaline. Ühegi konkreetse töö tegemist ta ei kirjelda. M P väitis seletuskirjas, et hageja olevat jagu saanud sirelivõsast, kuid hageja ise väidab, et on sirelid hoopis poest ostnud.
Seletuskirja kirjutanud Ü F on käinud xxx kinnistul hageja juures juukseid värvimas. xxx kinnistul ei ole kostja teda kordagi näinud. Kuna Ü F elas xxx külas, aga xxx kinnistu on xx alevikus, ei ole tõenäoline, et ta juhuslikult oleks sattus xxx kinnistule. Ü F seletuskiri on üldsõnaline. Ü F väidab, et ta tunneb hagejat alates
xxx elamu sai valmis 2009, seega ei saanud Ü F olla näinud asjaolusid xxx elamu ehitamisel. Ebaõige on tema väide, et ta käis hageja ja kostja juures külas
a suvel, kui viimased kolisid xxx majja, sest pooled kolisid hoopis
a suvel.
Kuna kostja ei ole Ü Fi kordagi xxx kinnistul näinud, ei saanud Ü F näha kostjat ehitustööde tegemisel xxx elamu ehitamisel ega hagejat kostjat aitamas. Ü Fi väited, et hageja tegi kogu xxx aiakujunduse ja aiatööd ning xxx aiakujunduse ja aiatööd, on ebaõiged. Ü F ei elanud xxx kinnistul ega xxx kinnistul ega saa neid asjaolusid teada.
Seletuskirja kirjutanud T K on hageja tuttav, kes on käinud hageja juures juukseid värvimas. Kostja on teda kummalgi kinnistul näinud 2-3 korda. Kuna hageja tegeles sel ajal kui T K viibis nende juures, tema juustega, ei saanud hageja samal ajal tegeleda ehitus- võo aiatöödega. Nii xxx kinnistul kui xxx kinnistul oli kastmiseks olemas kastmisvoolik. See kastmisvoolik oli kostja soetatud. Kostja esitas foto kastmisvoolikust. xxx kinnistu ühes ääres on küll kraav, aga suvel on see täiesti kuiv ja kastmisvett sealt võtta ei saa. Kostja esitas foto kraavist, fotolt on näha, et kraav on kuiv. T K väited, et hageja rajas aiad, on alusetud.
Lilled lillepeenrasse andis kostja ema või ostis need kostja. Asjaolu on tõendatud Õ Pi kirjaliku seletuskirjaga. Hageja ei ole ostnud mitte ühtegi lille ega taime ega puud xxx kinnistule ja fotod seda ei tõenda.
L Se seletuskiri on üldsõnaline. L S on kostja kauaaegse tuttava V Se abikaasa. Kostja tunneb V St ca 45 aastat. V S ise on käinud xxx kinnistul selle ehitamise ajal korduvalt. Koos abikaasa L Sega on nad käinud xxx kaks korda õhtusel kokku lepitud ajal, mil töid ei tehtud. Ühel korral käisid nad veebruaris, mil ajatöid teha ei saa. L S ei ole kordagi viibinud xxx kinnistul ajal, kui kostja elamut ehitas. Troppimise töid xxx ehitusel ei tehtud ja selles osas ei saanud hageja kostjat aidata. Ebaõige on seletuskirja väide, et hageja istutas kokku 200 elupuud. 28 Tegelikult kasvab xxx kinnistul 86 elupuud, mis on tõendatud Efekt Aed OÜ koostatud elupuude ülevaatusaktiga.
Ebaõige on L Se seletuskirja väide, et hageja alustas haljastustöödega
Tegelikult alustati xxx kinnistul haljastustöödega alles
a. Asjaolu tõendab foto xxx kinnistust 29.04.2018, milliselt on näha mullahunnikute planeerimistööde tegemist traktoriga ja haljastust veel ei ole. R K ja K K seletuskiri on vastuolus R K varem antud seletuskirjaga. 18.01.2021 seletuskirjas kirjutas R K, et ta ei näinud kordagi hagejat maja juures ehitustöid tegemas ega ehitajatega konsulteerimas. 07.05.2021 seletuskirjas väitis R K, et hageja tegi haljastustöid ja aitas ehituslike abitööde juures.
K V ei ole enda seletuskirja järgi kunagi xxx kinnistul käinud, aga olevat majast mööda minnes näinud hagejat tegemas haljastustöid ja ehituse abitöid. Ebaõige on K V seletuskirja väide, et hageja elukoht jäi talle tööle minekul tee peale. K V elukoht on xxx. Kuni
a lõpuni töötas ta xxx asuvas lasteaias xxx. Tööpäevadel elas ta üürikorteris xxx ja sõitis tööle autoga. xxx ei jää xxx autoga lasteaeda xxx sõitmisel tee peale. Ebaõige on K V väide, et ta nägi hagejat aitamas tellingute peal. Tellinguid kasutati
aastal. Kostjale teadaolevalt läks K V
a lõpus lapsepuhkusele, lahkus elama koju xxx ja
a alguses sündis tal laps. Seega ta 2019 enam lasteaias xxx tööl ei käinud, mida tõendab väljavõte lasteaia kodulehelt.
M Li nimelist isikut kostja ei näinud ning seletuskirja järgi ei ole ta kunagi xxx kinnistul käinud. Üldsõnalised on seletuskirja väited, et selle koostaja on näinud hagejat kinnistul toimetamas, tellingutel abistamas ja töömeestega suhtlemas. Seletuskirjast ei nähtu, mitu korda või millal on see toimunud. xxx aias toimuva jälgimist takistavad bussipeatus, puud, põõsad ja hekk. Ebaselge on, kuidas sai M L eemalt aru, et hageja suhtles nimelt töömeestega.
B R ja K R kirjutavad, et elasid xxx naabruses ja liikusid kinnistust mööda ja nägid kinnistul toimuvat. See väide on egaõige. B R ja K R elasid ajal, kui toimus xxx elamu ehitus, xxx, mis on xxx külas ja jääb paar kilomeetrit eemale xxx kinnistust. xxx kinnistu ei jäänud nende liikumisteele. Asjaolu on tõendatud Google Maps väljavõttega. xxx aias toimuva jälgimist takistavad bussipeatus, puud, põõsad ja hekk. Muus osas on seletuskiri üldsõnaline.
K K nimelist isikut kostja ei tunne ja isik ei ole xxx kinnistul käinud. Seletuskiri on üldsõnaline. K K on kirjutanud, et nägi hagejat hekki pügamas. Tegelikult ei ole xxx kinnistul kordagi hekki pöetud. Asjaolu on tõendatud Efekt Aed OÜ poolt teostatud elupuuheki ülevaatusaktiga 31.05.
Lisaks kirjutas K K, et on näinud hagejat ja kostjat koos maja ehitustööd tegemas. K K ei saa seda väita, sest kostja ei ole temaga tuttav.
R Higa võttis kostja ühendust, näitas talle seletuskirja ja palus seal toodut selgitada. R H nõustus, et allkirjastas hageja koostatud seletuskirja, kui sealt võetakse välja lause, et hageja on talle tasu maksnud. Samas ta kinnitas, et allkirjastatud seletuskirja ta läbi ei lugenud ega ole näinud hagejat abistamas ega ehitusel töötamas.
Hageja esitatud xxx ehitustööde fotod on tehtud elumajale soojustuse paigaldamise ajal
aastal. Ehitustöödega tegeles kostja ja seda kinnitavad esitatud fotod. Fotodelt on näha, et kostjal on tööriided seljas, töökindad käes ja tööriist käes ja ühel fotol paigaldab ta soojustust. Kahel fotol poseerib hageja, päikeseprillidega ja vaba-aja riietes. Hageja töö tegemist fotodel kujutatud ei ole.
L P nimelist isikut kostja ei tunne ja isik ei ole xxx kinnistul käinud. Seletuskirja järgi on L P näinud hagejat aeda kujundamas ja pinnasetöid tegemas alates 2017 augustist kuni 2019 sügiseni. Aeda hakati rajama xxx kinnistule alles
a ja seletuskiri on ebausaldusväärne. Hageja enda esitatud xxx kinnistust tehtud fotodest on näha, et
a toimus krundi 29 puhastamine võsast, mida tehti traktori abil (maas on näha traktori jäljed). Ühel hageja poolt esitatud fotol on näha kostjat võsa raiumas. Kahel fotol on näha xxx kinnistu lillepeenar
a suvel. Lilled lillepeenrasse sai kostja oma ema käest või ostis poest. Hageja ei ole xxx kinnistu lillepeenrasse istikuid ostnud.
Üks foto on tehtud xxx kinnistu lillepeenrast 22.06.2019 ja fotole on juhuslikult jäänud kostja, kes niidab muru. Muru niitmisega tegeleski kostja ja asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud fotoga. Ülejäänud fotod ei tõenda, et hageja tegi haljastustöid, vaid tööd on teinud kostja. Hageja esitatud e-kirjade vahetus Haljastus Plus OÜ-ga ei tõenda hageja kulusid. Hageja ei ole muru ostnud ega mururajamise teenust tellinud. Samuti ei ole hageja ostnud mitte ühtegi ekirjas nimetatud istikut, mistõttu ei oma tähtsust, kui palju istikud maksavad või kui palju muru rajamine maksab.
Osa istikutest oli xxx kinnistul olemas, kui kostja kinnistu omandas. Suur osa istikutest on pärit tuttavate aiast, kui nad on harvendanud enda aia istikuid. Need on saadud tasuta, kostja on need välja kaevanud, toonud xxx kinnistule ja maha istutanud. Istikuid on andnud U P (xxx), A M (xxx), G B (xxx). Osa istikutest on andnud xxx kinnistule kostja ema Õ P. Osa istikutest on kostja ostnud Juhani Puukoolist, kauplusest Võluaed ja Maximast. 200 elupuu asemel on kinnistul tegelikult 86 elupuud.
Hageja esitatud hinnapakkumises on toodud elupuud Yellow Ribbon 2 tk, ühiku hind 30 eurot, kokku 60 eurot. Need 2 elupuud Yellow Ribbon ostis kostja Juhani Puukooli istikuärist. Asjaolu on tõendatud Juhani Puukool istikuäri arvega 31.08.2018, millelt nähtub, et kostja on ostnud. istikuid 95,05 euro eest. Kostja pangakonto väljavõte tõendab, et 31.08.2018 Juhani Puukoolist sooritatud ostu eest on 03.09.2018 kostja kontolt maha läinud 95,05 eurot. Kostja esitab ka teise Juhani Puukooli arve 06.07.2018, mis läheb kokku kostja pangakonto väljavõttega ja mis tõendab 06.07.2018 Juhani Puukoolist veel ühe istiku ostmist.
Hageja esitatud hinnapakkumises on toodud 10 harilikku mändi hinnaga 24 eurot ja kokku hinnaga 240 eurot. Tegelikult on mände xxx kinnistul kaheksa. Kostja kaevas need välja ja tõi kinnistule xxx lähedalt tühermaalt. Kostja esitab foto maa-alalt, milliselt männid on toodud. 21.12.2020 menetlusdokumendis väitis ka hageja ise, et xxx kinnistule istutatud männid kaevati metsast välja. Hinnapakkumises on toodud 1 äädikapuu hinnaga 35 eurot. Äädikapuu kaevas samuti kostja xxx asuvalt tühermaalt välja ja istutas xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud 2 ebajasmiini hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Ebajasmiin on välja kaevatud ja toodud xxx kinnistule tuttava käest.
Hinnapakkumises on toodud 2 sirelit hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Tegelikult olid sirelid xxx kinnistul olemas, kui kostja xxx kinnistu omandas. Need kasvasid seal looduslikult. Kostja esitab foto xxx kinnistust, kus sirelid on näha ja samas on näha sirelid xxx aia taga. Hinnapakkumises toodud erinevad lilled summas kokku 136 eurot. Lilled on andnud kostjale kostja ema Õ P. Hinnapakkumises on toodud magesõstrahekk 5 m, kogus 16 tk, hind 8 eurot, kokku hind 128 eurot. Magesõstraid ei ole xxx kinnistule ostetud, need on saadud tuttava käest ja kostja poolt istutatud.
Hinnapakkumises on toodud pargiroosihekk 5 m, kogus 16 tk, hind 12 eurot, kokku hind 192 eurot. Pargiroose xxx kinnistul ei ole. Tegemist on kibuvitsahekiga. Kibivitsahekk oli kinnistul olemas, kui kostja kinnistu ostis. Kostja esitab foto kibuvitsahekist, sellel on näha, et hekk on nii xxx kinnistul kui teisel pool aeda tänaval. Foto on tehtud maikuus, hekk ei ole veel õide puhkenud. Hinnapakkumises on toodud 2 kääbus-mägimändi hinnaga 30 eurot, kokku 60 eurot. Kääbus-mägimännid ostis kostja aiandikauplusest Võluaed. Kostja on tasunud aiandikauplusele Võluaed 09.05.2018 32 eurot ja 02.07.2018 22,90 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega ja kaupluse juhataja e-kirjaga. 30
Hageja hinnapakkumises on toodud 1 mandlipuu hinnaga 35 eurot. Tegelikult xxx kinnistul mandlipuud ei ole olnud. Hinnapakkumises on toodud kaks kadakat hinnaga 50 eurot ja kokku 100 eurot. Tegelikult on xxx kinnistul 1 kadakas ja seda ei ole ostetud. Kadaka kinkis kostja ema Õ P xxx kinnistule soolaleiva peo puhul. Kuna kingitus oli seotud kindla tähtpäevaga, kaevas kostja selle xxx kinnistult enne xxx kinnistu müüki välja ja istutas hiljem ümber xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud üks kukerpuu põõsas hinnaga 8 eurot. Kukerpuu põõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. See on pärit tuttava aiast ja saadud tasuta.
Hinnapakkumises on toodud kaks kontpuu põõsast hinnaga 8 eurot, kokku 16 eurot. Kontpuu põõsad olid xxx kinnistul olemas, kui kostja kinnistu omandas. Hinnapakkumises on toodud roosipeenar: kogus 10 tk, ühiku hind 20 eurot, kokku 200 eurot. Tegelikult on xxx kinnistul roosipeenras 4 istikut, mitte 10 istikut. Kõik roosipeenra istikud on kinkinud hagejale kostja õitseva roosi potina. Hinnapakkumises on toodud üks hinnaga 30 eurot. Kirsipuud ei ole xxx kinnistule ostetud. Kirsipuu on antud tuttava poolt. Hinnapakkumises on toodud kolm ploomipuud hinnaga 30 eurot, kokku 90 eurot. Ploomipuid on xxx kinnistul kaks ja need ostis kostja aiandikauplusest.
Hinnapakkumises on toodud 3 õunapuud hinnaga 30 eurot, kokku hind 90 eurot. Kostja ostis 2 õunapuud Maximast ja 1 õunapuu Juhani Puukoolist. Kostjal on säilinud Maximast ostetud õunapuude hinnalipikud. Hinnapakkumises on toodud üks punase sõstra põõsas, hind 8 eurot. Punase sõstra põõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. See on saadud tuttava aiast ja kostja poolt istutatud xxx kinnistule. Hinnapakkumises on toodud 4 mustsõstra põõsast hinnaga 8 eurot, kokku 32 eurot. Mustsõstra põõsaid ei ole xxx kinnistule ostetud. Need on saadud tuttava aiast. Hinnapakkumises toodud üks tikripõõsas hinnaga 8 eurot. Tikripõõsast ei ole xxx kinnistule ostetud. Tikripõõsas on kingitud tuttava poolt soolaleiva peoks.
Hageja on oma väiteid panuste kohta muutnud ja väidab nüüd, et suhtles töömeestega. Kostja leiab, et töömeestega suhtlemine ei ole ehitusobjektil töö tegemisel viibimine ega ehitustööde tegemine. Paljud hagejale seletuskirja kirjutanud isikutest ei ole avaldanud, et nad oleksid näinud hagejat tööd tegemas. Mõned seletuskirja kirjutajad kirjutavad, et on hagejat näinud töömeestega suhtlemas. Töömeestega suhtlemine ei ole samastatav ehitustööde tegemisega ega töömeeste abistamisega. Tavapäraselt töötasid töömehed xxx ehitusel päevasel ajal ja hageja oli sel ajal lasteaias xx

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.