← Eesti

2-21-9477/14

Obsah (8)§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik A Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-9477 Tsiviilasi Polarum Kaup OÜ hagi A

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Polarum Kaup OÜ (hageja) esitas 11.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 28.10.2021) A T (kostja) vastu õigusvastasest tegevusest hoidumise ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude. Hagiavalduses esitas hageja järgmises nõuded: - kohustada kostjat hoiduma hageja kohta järgmiste väidete avaldamisest: “Polarum Kaup OÜ seotud võimaliku terrorismiga, sajandi suurima krüptoafääriga”; - kohustada kostjat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama Facebooki “A.tgen” konto seinal ja hoidma seal kättesaadavana vähemalt 24 tundi järjest alltoodud teksti, mis peab olema avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures tekst peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst peab olema järgmise sisuga: „Mina, A T, laimasin Polarum Kaup OÜ-t ja avaldasin tema kohta valeväiteid. Ma avaldasin Facebookis 2021 aastal teksti, milles kirjutasin Polarum Kaup OÜ kohta järgmised valeväited: ”Polarum Kaup OÜ on seotud võimaliku terrorismiga, sajandi suurima krüptoafääriga Times’i versiooni kohaselt“. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“
  2. Kostjale on Harju Maakohtu 28.11.2021 kohtumäärus (menetlusse võtmise määrus) ja hagimaterjalid kätte toimetatud 13.12.
  3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja 2 tähtaegselt hagile ei vastanud. Peale kostja vastuse esitamise tähtaega (27.12.2021) on kostja kohtule 10.01.2022 ja 17.01.2022 esitanud kirju, mille sisu jäi kohtule ebaselgeks. Kohtule jäi esitatud kirjade pinnalt ebaselgeks, kas kostja sooviks on käesolevas tsiviilasjas esitada kohtule hagile vastamise tähtaja pikendamise taotlus. Kohus selgitas 19.01.2022 kohtukirjas kostjale, et juhul, kui kostja soovib käesolevas tsiviilasjas esitada hagile vastamise tähtaja pikendamise avaldus, tuleb vastavasisuline, nõuetekohane ja põhistatud avaldus (koos tõenditega) esitada kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtukirja kättesaamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et nõuetekohane taotlus peab olema kostja poolt allkirjastatud, selles peab olema välja toodud mõjuv põhjus hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks ning koos taotlusega tuleb kohtule esitada tõendid mõjuva põhjuse esinemise põhistamiseks. Kohus selgitas, et juhul kui kostja käesolevas kohtukirjas määratud tähtaja jooksul kohtule nõuetekohast hagile vastamise tähtaja pikendamise avaldust ei esita või kui kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, esinevad käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Kostjale on 19.01.2022 kohtukiri kätte toimetatud 08.02.
  4. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole kostja kohtu 19.01.2022 kohtukirjale vastanud ega vastavasisulist, nõuetekohast ja põhistatud avaldust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks esitanud. Seetõttu jätab kohus kostja poolt 10.01.2022 ja 17.01.2022 kuupäevadel esitatud kirjad tähelepanuta.
  5. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 7000 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 7000 eurot tasuda riigilõiv summas 450 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud 3 riigilõiv 450 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 910 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on õigusabikulud arvestatud ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 910 eurot (käibemaksuta), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) A Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.