KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-733 H

) § 49 lg 3, § 157, § 158 lg 1, § 166 lg 1 p-de 1 ja 2, § 167 lg 1, § 168 lg 1 ja lg 2 p 3, § 171, § 184 lg 1, § 185 lg-te 1 ja 4, § 188 lg 1; Kaitseväe juhataja 18.06.2014 käskkirjaga nr 174 kinnitatud „Vahipataljoni põhimääruse“ § 7 lg-d 1 ja 3; Kaitseväe juhataja 26.04.2013 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ (KVDM) p 16 alap 3, p-d 27 ja 28 ning faktilist alust kajastavad 3-22-733 25.02.2022 koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr KV-10-3/22/5292, mis on kinnitatud 16.03.2022 ja mille kohta esitas X oma arvamuse 21.03.2022 e-kirjaga. Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati, et 14.02.2022 pärast õhtusööki väljusid Miinisadama sööklast esimestena

1. sõjaväepolitseikompanii
2. rühma reamees X ja reamees Y ning hakates moodustama rivilist formatsiooni, toimus isikute vahel kell 18.39 rüselus, mis eskaleerus nii, et teised ajateenijad pidid kakluse vältimiseks vahele astuma. X jätkas Y suunas ründavate liigutuste tegemist, kuid rühmakaaslased takistasid tal rünnaku lõpuleviimist. Vastutav ajateenija saatis kell 18.41 Y läbi vahipataljoni kasarmu keskmise ukse korrusele (lühim tee konfliktist eemale), kuid ka siis püüdis X rünnakut jätkata, kuid teda hoiti kinni kuni rahunemiseni. Pärast konfliktist teadasaamist kutsus vastutav tegevväelane konflikti osapooled enda kabinetti olukorda selgitama (kell 18.50). Esimesena sisenes Y, kes andis omapoolse ülevaate juhtunust. Järgmisena kutsuti sisse X, kes asus koheselt Y verbaalselt ja füüsiliselt ründama (haaras rinnust kinni). Rünnaku peatamiseks sekkusid teised kabinetis viibinud tegevväelased, hoides olukorra rahustamiseks X kinni ja saates ta esimesel võimalusel kabinetist välja rahunema. Kaasajateenija ründamise ja tegevväelastega mittenõuetekohase suhtlemisega läks X vastuollu vahipataljoni kodukorra p-ga 2.20 ning Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ (KVSM) p-dega 15, 16, 51, 69 ja p 23 alap-ga 7 ning pani raskest hooletusest toime

§ 166lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod.

Vastutust kergendavaks asjaoluks on X kahetsus olukorra eskaleerumise üle ja vastutust raskendavateks asjaoludeks lubamatu tegevuse jätkamine (

§ 183

p 2), süütegude korduv toimepanemine (

§ 183

p 3) ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (

§ 183p 8).

Distsiplinaarjuurdluse käigus tuvastati, et X oli kogu konflikti vältel teist poolt füüsiliselt ründav ja ei allunud ülemate antud rahunemiskorraldustele. X-le olid süüteo toimepanemise ajaks kaitseväelise distsipliini kõik aspektid tuttavad ja ta oli läbinud üle poole ajateenistusest. Toimunud konflikt mõjutas lisaks osapooltele ka nende teenistuskaaslasi ja teenistuse turvalisust väeosas. Iseloomustuse kohaselt on X konfliktne ja pole oma käitumist lubadustele vaatamata parandanud. Seega ei ole alust distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes välja pakutud karistuse määra (distsiplinaararest 10 päeva) oluliselt vähendada, seda enam, et X ründas mh oma vahetut ülemat ning ei allunud ülemate korraldustele. Karistuse määramisel on võetud arvesse Y poolset provotseerimist ja X kõrgendatud emotsionaalset olukorda tsiviilelus, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et X jätkas oma tegevust ka pärast korduvaid katseid teda rahustada. Kahte kehtivat distsiplinaarkaristust arvestades ei täidaks noomitus ega distsiplinaartoimkond oma eesmärki, mistõttu on põhjendatud määrata karistuseks distsiplinaararest. Proportsionaalseks karistuseks oleks distsiplinaararesti 8 päeva, kuid võttes arvesse ka pühendumust väljaõppele, vähendatakse seda 6 päevale. 2. Kaitsevägi esitas

§ 173

alusel Tallinna Halduskohtule 29.03.2022 taotluse, milles teatas X-le määratud distsiplinaararestist ja palus kohtul hinnata selle seaduslikkust. 3. Tallinna Halduskohus tunnistas 30.03.2022 määrusega Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni 28.03.2022 käskkirjaga nr 1064P määratud distsiplinaararesti ebaseaduslikuks.

§-s 173 ettenähtud distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo asjaolusid, samuti ei anna kohus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteo koosseisu elemendid. Kohus lähtub eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib formaalselt

§ 173lg-s 3 loetletud asjaolusid. Kohus ei kontrolli seda, kas 2

§ 173lg-s 1 nimetatud dokumentaalsed tõendid.

Taotluse kohaselt on toime pandud

§ 166lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarsüüteod.

Käskkirjas on põhjendatud, et kirjeldatud tegevustega, mis seisnesid kaasajateenija ründamises ja mittenõuetekohases suhtluses tegevväelastega, läks X mh vastuollu vahipataljoni kodukorra p-ga 2.20 ning KVSM p-dega 15, 16, 69 ja p 23 alap-ga 7. Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristusena mh määrata distsiplinaararesti kuni 14 päevaks, kui kaitseväelane on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (

§ 157, § 167 lg 1, § 168 lg 2 p 3, § 171 lg-d 2 ja 4).

Käskkirjast nähtuvalt on X vastutust kergendavaks asjaoluks see, et ta kahetses olukorra eskaleerumist. Raskendavateks asjaoludeks on lubamatu tegevuse jätkumine (

§ 183

p 2), distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine (

§ 183

p 3) ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (

§ 183p 8).

Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitab, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus. Taotluse lisa 3 kinnitab, et X-le tutvustati allkirja vastu tema õigusi ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta oma seletused. Taotluse lisa 6 kinnitab, et X on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga tutvunud. Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem oli

§ 171

lg 3 järgi pädev distsiplinaararesti määrama.

§ 185

lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Distsiplinaarsüütegu pandi toime 14.02.2022 ja distsiplinaarjuurdlus algatati 15.02.2022. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 25.02.2022 ja distsiplinaarkaristus on määratud 28.03.2022, st 30 päeva arvates distsiplinaarjuurdluse algatamisest. Seega ei ole järgitud

§ 185lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.

Distsiplinaarkaristus tulnuks määrata hiljemalt 14.03.2022. Kuna distsiplinaarkaristus on määratud enam kui 15 päeva pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist, ei olnud kaitseväelasele enam võimalik distsiplinaarkaristust määrata (

§ 185lg 1).

Seetõttu tunnistab kohus määratud distsiplinaararesti

§ 173lg 2 ja lg 3 p 1 alusel ebaseaduslikuks.

4. Kaitsevägi palub 04.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega tunnistada Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni 28.03.2022 käskkirjaga nr 1064P X-le määratud 6 päeva pikkune distsiplinaararest seaduslikuks. Halduskohus tunnistas 28.03.2022 käskkirjaga määratud distsiplinaararesti ebaseaduslikuks, leides, et kuna distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 25.02.2022, siis tulnuks distsiplinaarkaristus

§ 185lg 1 kohaselt määrata hiljemalt 14.03.2022.

Kaitsevägi on seisukohal, et

§ 185lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu ei ole rikutud.

Vahipataljoni ülem algatas 14.02.2022 toimunud vahejuhtumi asjaolude selgitamiseks distsiplinaarjuurdluse 15.02.2022 käskkirjaga nr 554P. Distsiplinaarjuurdluse läbiviijaks määrati vahipataljoni S3 staabisektsiooni ülem ning kokkuvõtte pataljoniülemale esitamise tähtajaks oli 25.02.

1. Distsiplinaarjuurdluse läbiviija allkirjastas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja esitas selle distsiplinaarjuurdluse algatajale kinnitamiseks 25.02.
2. KVDM p 47 alap 5 järgi kinnitab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks käsu andnud ülem. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks käsu andnud sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kinnitas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 16.03.2022.

§ 185

lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral karistuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Praegusel juhul anti 28.03.2022 käskkiri 12. päeval pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. 3

§ 173

lg 2; HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

§ 173

ei näe ette, et kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrollimisel oleks menetlusosaliseks mh kaitseväelane, kelle suhtes distsiplinaararesti kohaldatakse. Seega ei ole Kaitseväe määruskaebuse lahendamiseks vajalik nõuda selle kohta X-lt seisukohta. Kuigi kohtupraktikas on rõhutatud, et ka haldustoiminguks loa andmise menetluses on vajalik tagada põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 13), tuleb arvestada kaitseväeteenistuse eripära. Ehkki halduskohus kontrollib

§ 173

kohaselt määratud distsiplinaararesti seaduslikkust haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, ei ole sellele vaatamata tegemist haldustoiminguks (s.o distsiplinaararesti kohaldamiseks) loa andmisega, vaid piiratud ulatusega järelkontrolliga. Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (

§ 171

lg 4) ja distsiplinaararesti määramisest halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist (

§ 171lg 7).

Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane tuleb viivitamata vabastada, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (

§ 173lg 4).

Seejuures tuleb distsiplinaarkaristus viia täide viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul karistuse määramisest arvates (

§ 188lg 2).

Eeltoodust lähtudes on oluline, et distsiplinaararesti seaduslikkuse piiratud ulatusega kontroll (sh määruskaebemenetluses) toimuks viivituseta, sest vastasel korral ei pruugiks halduskohtuliku kontrolli eesmärk olla enam saavutatav (s.o kaitsta kaitseväelast ilmselgelt ebaseadusliku aresti eest, kuid samas mitte takistada seadusliku aresti kohaldamist). Erinevalt tavapärasest haldustoiminguks loa andmisest tasandab puudutatud isiku õiguste riivet praegu mh asjaolu, et kaitseväelasel on õigus vaidlustada temale määratud distsiplinaarkaristus kas vaidemenetluse korras või pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt

§ 162lg 7 p 4, § 172 lg 1, § 190 ja § 214).

Nii vaideorganil kui ka kohtul on volitus kontrollida käskkirja õiguspärasust kõigist olulistest aspektidest (sh süütegude tõendatus ja määratud karistuse proportsionaalsus) ning nii vaide kui ka kaebuse esitamisel on võimalik vajaduse korral taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset (vt HKMS § 249 lg-d 1, 2 ja 5). 7. Halduskohus leidis, et Kaitseväe 29.03.2022 taotlus vastab

§ 173

lg 1 nõuetele (st kohtule on viivitamata esitatud distsiplinaararesti määramise käskkiri, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ja muud asjassepuutuvad materjalid) ning distsiplinaararesti määramisel on järgitud

§ 173

lg 3 p-des 2–4 sätestatud nõudeid (st enne distsiplinaararesti määramist viidi läbi distsiplinaarjuurdlus, kaitseväelasele oli selgitatud tema õigusi ja võimaldatud anda seletusi ning distsiplinaararesti määras pädev ülem). Halduskohus ei ole kahelnud ka selles, et X toimepandud teod võivad olla käsitatavad distsiplinaarsüütegudena, mille eest võib määrata distsiplinaarkaristuse (sh kohaldada distsiplinaararesti –

§ 171

lg 2), ja distsiplinaararesti määramine ei ole

§ 171lg-st 6 tulenevalt välistatud.

Ringkonnakohus nõustub loetletud küsimustes halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). 8. Halduskohus tunnistas X-le määratud distsiplinaararesti

§ 173

lg 3 p 1 alusel ebaseaduslikuks üksnes põhjusel, et halduskohtu hinnangul oli rikutud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Kuigi halduskohtu määruse p-s 16 näib olevat Kaitseväele muu hulgas ette 4

§ 185

lg 1 esimeses lauses ja

§ 185

lg-s 3 sätestatud tähtaegade rikkumist, saab määruse p-st 19 siiski järeldada, et kohtu tegelik etteheide seondub üksnes

§ 185lg 1 teises lauses toodud tähtajaga.

9. Ringkonnakohus nõustub Kaitseväe seisukohaga, et halduskohus on ekslikult samastanud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte allkirjastamise / esitamise aja ja kokkuvõtte kinnitamise aja, mis on tinginud ebaõige lõppjärelduse distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegsuse küsimuses. Kuna X-le ette heidetud distsiplinaarsüüteod on pandud toime 14.02.2022 ja nende eest distsiplinaarkaristus määratud 28.03.2022, siis on ilmselge, et

§ 185

lg-s 3 sätestatud maksimaalset üheaastast tähtaega ei ole ületatud.

§ 185

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui ei algatata distsiplinaarjuurdlust (

§ 180

lg 3), siis tuleb distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Kuna praegusel juhul oli distsiplinaararesti määramise tõttu distsiplinaarjuurdluse läbiviimine kohustuslik ja distsiplinaarjuurdlus ka tegelikult toimus (see algatati Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema 15.02.2022 käskkirjaga nr 554P), siis ei ole

§ 185lg 1 esimeses lauses märgitud tähtaeg asjakohane.

Lähtuda tuleb hoopis

§ 185

lg 1 teisest lausest, mille kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. 10.

-s ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimist ega distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist üksikasjalikult reguleeritud, vaid

§ 180

lg 8 volitab Kaitseväe juhatajat kehtestama distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja dokumenteerimise korra. KVDM p 47 alap 5 kohaselt kinnitab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks käsu andnud ülem. Praegusel juhul algatas distsiplinaarjuurdluse sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem, kes oli järelikult pädev kinnitama ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte. Kaitseväe 29.03.2022 taotluse lisana 2 esitatud 25.02.2022 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte nr KV-10-3/5292 on samal päeval allkirjastanud distsiplinaarmenetluse läbiviija (sõjaväepolitsei vahipataljoni staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna (S3) ülem) ja sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem on selle oma allkirjaga kinnitanud 16.03.

1. Sellele, et vahipataljoni ülem kinnitas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 16.03.2022, on viidatud ka X-le ärakuulamiseks esitatud karistuse määramise haldusakti eelnõus ja 28.03.2022 käskkirjas nr 1064P (Kaitseväe 29.03.2022 taotluse lisad 4 ja 6). Kaitsevägi on 04.04.2022 määruskaebusele täiendavalt lisanud dokumendihaldussüsteemi Postipoiss logiandmete väljavõtte, millest nähtub samuti, et vahipataljoni ülem on kinnitanud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 16.03.
2. Seega tuli distsiplinaarkaristus

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt määrata hiljemalt 31.03.2022 ning järelikult ei ole 28.03.2022 käskkirja andmisel distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega ületatud ja halduskohtul ei olnud alust tunnistada määratud distsiplinaararesti ebaseaduslikuks. 11. Ringkonnakohus juhib eeltoodule vaatamata tähelepanu, et kuigi

ega KVDM ei sätesta kindlat tähtaega, mille jooksul peaks ülem distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitama, tuleks seda teha põhjendamatu viivituseta. Sellele viitavad KVDM p 52 alap 2, mille kohaselt tuleb distsiplinaarmenetlus viia läbi võimalikult kiiresti, ning KVDM p 46 kolmas lõik ja p 52 alap 4, mille kohaselt juhul, kui distsiplinaarjuurdluse algatamisel ei määratud kindlaks selle tähtaega, tuleb distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte esitada karistuse määramise õigusega ülemale hiljemalt 15 päeva enne ühe aasta möödumist distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Järelikult peaks nimetatud sätete kohaselt olema piisav, kui ülemale jääb 15 päeva aega nii kokkuvõtte kinnitamiseks kui ka karistuse määramiseks. Praegusel juhul ei ole asja materjalidest võimalik aru saada, mis tingis märkimisväärse viivituse distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kinnitamisel. See asjaolu ei mõjuta siiski Kaitseväe 29.03.2022 taotluse lahendamist, sest seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega on järgitud. 5