KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-18290 Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Neve Uudelt, Iris Kangur-Go

§ 367kohaselt on põhjendatud ka edasiulatuva viivise nõue.

1. Maakohus jättis menetluskulud 15 % ulatuses kostja ja 85 % ulatuses hagejate kanda. Sealjuures märkis maakohus, et kuna katuse läbijooks ei takistanud korteriomandi kasutamist, siis tuli puudus kõrvaldada garantiiaja lõppedes. Kuna kostja kõrvaldas viidatud puuduse enne garantiiaja lõppu, siis ei saa asuda seisukohale, et hagejad loobusid 9500 euro nõudest seetõttu, et kostja rahuldas hagejate nõude. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsusele esitasid 2.12.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagejate kahjunõude summas 22 800 eurot ja sellelt arvestatud viivise rahuldamata. Hagejad paluvad teha vaidlustatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus aktsepteerinud hagejate esitatud TJ arvamust dokumentaalse tõendina ning lugenud, et hagejad on enda tõendamiskohustuse täitnud. Kostja täiendavaid dokumentaalseid tõendeid menetluses ei esitanud, kuigi kohus andis sellekohase suunise kostjale 29.06.
4. Ainsa täiendava tõendina lisandusid RA istungil antud ütlused, millega ei ole võimalik kummutada TJ kui erialaasjatundja hinnangut. Maakohus on seega põhjendamatult jätnud hagejate kahjuhüvitise nõude parketi osas 90% ulatuses rahuldamata. RA on istungil kinnitanud, et ta ei oska hinnata parketile tekkinud kahju ulatust ega suurust. Samuti ei osanud RA täpsustada korteris esinenud veekahjustuste ulatust ega maksumust. Kohus ei saanud sellises olukorras jõuda järeldusele, et kahjustatud parketi väljavahetamise põhjendatud kulu on 1200 eurot, mitte asjatundja hinnangu alusel näidatud 12 000 eurot.
5. Hagejad loobusid seoses nõude täitmisega vee läbijooksuga tekkinud kahju hüvitamisest 9500 euro osas ning nõudsid ülejäänud 1500 euro hüvitamist (esialgne nõue oli 11 000 eurot). Kostja ei ole summale vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korterisisesed viimistlustööd on võimalik teostada odavamalt. Kohus on eelmenetluses kinnitanud, et loeb nõude tõendatuks. Sellises olukorras pidi kohus hagejate nõude rahuldama. 7
6. Kanalisatsiooniprobleemi on hagejad samuti tõendanud TJ arvamusega, millist seisukohta tõendab ka kostja esindaja 12.12.2018 e-kiri. Ootamatult asus kohus aga vastava probleemiga seonduvalt analüüsima 31.10.2019 koostatud dokumenti (tlk 174), mis käsitleb hoone garaažis tekkinud hallituseprobleemi lahendamiseks täiendava ventilatsiooniseadme paigaldamist. Sealjuures on kohus 24.09.2020 toimunud kohtuistungil keeldunud viidatud tõendi vastuvõtmisest, mistõttu ei saa sellist tõendit kohtu toimikus olla. Tõendil puudub igasugune seos hagejate korteri ventilatsioonisüsteemiga ja selliseid väiteid ei ole pooled menetluses esitanud.
7. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hagejate kasutuseelise kaotusest tuleneva kahju nõude. Hagejad on tõendanud, et kahjustused hoone katuse ehituslike puuduste tõttu esinesid. Hagejad on tõendanud, et probleem kõrvaldati
8. a septembri lõpus. Ekslik on kohtu väide, mille kohaselt ei saa järeldada korteri kasutamisel takistuste esinemist üksnes asjaolust, et laest toimus läbijooks. RA ütlused, mille kohaselt oli korter sellel ajal möbleeritud ja hagejate kasutuses, ei oma esitatud nõude seisukohalt tähendust. Viidatud osa korterist (üks tuba) muutus kasutuskõlbmatuks alles sellest sündmusest alates. Lisaks on maakohus jätnud hagejate kasutuseelise nõude osaliselt põhjendamatult menetlusse võtmata. Hagejad esitasid 16.03.2020 kohtule hagi täpsustuse, milles suurendas kasutuseelise nõuet 2500 euro võrra. Nõude aluseks olevaid asjaolusid hagejad ei muutnud. Harju Maakohus eraldas 29.06.2020 määrusega kasutuseelise nõude 1000 euro ulatuses teise hagimenetlusse. Hagejad on seisukohal, et kohus jättis põhjendamatult hagejate kasutuseelise nõude osaliselt menetlusse võtmata.
9. Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb kohtul arvesse võtta, et 9500 euro ulatuses loobusid hagejad nõudest ainult seetõttu, et kostja teostas ehitustööd, millega seoses nõue oli esitatud. Eelnev on käsitletav nõude rahuldamisena. Vastuapellatsioonkaebus
10. Maakohtu otsusele esitas 11.01.2021 vastuapellatsioonkaebuse kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
11. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus 29.06.2020 kohtunõudes sedastanud, et asjatundja arvamus on ebaselge, kuid ometi on kohus otsuse tegemisel lähtunud vaid TJ arvamusest, teisi tõendeid ja ajaolusid arvestamata. Kohus on pidanud põhjendatuks, et TJ arvamus parketi vahetamise mahu osas on väär 90% ulatuses. Seega on maakohus sisuliselt kinnitanud, et TJ eksib ning tema väited tuleb üle kontrollida. Kohus seda siiski teinud ei ole. Tunnistaja RA ei ole andnud ütlusi selle kohta, et parkett oleks kahjustatud ega ka selle kohta, kui suures ulatuses on parkett kahjustatud. Seega on hagejate väide parketi kahjustumise kohta täielikult tõendamata.
12. Asjas on leidnud tõendamist, et hagejad on teinud takistusi selleks, et kostja saaks garantiikohustust täita. Väär on maakohtu väide, mille kohaselt on kostja selgelt keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Tõendatud on, et kostja pöördus hagejate poole sooviga tulla korterisse võimalike garantiivigade ulatust ja garantiitööde mahtu hindama. Hagejad kostja teadetele ei vastanud. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Tõendatud on hagejate vastuvõtuviivitus. Hagejatel ei ole õigust nõuda kostjalt viivist. 8
13. Kohtu märgituga, mille kohaselt terrassi vale kalle on varjatud puudus, ei saa nõustuda, kuna terrassi pind ei ole millegagi varjatud. On eluliselt ebausutav, et hagejatel võttis terrassi vale kalde tuvastamine aega ligemale aasta – alates 4.01.2018 kuni 20.11.
14. Põhjendamatu on siduda hagejate poolt puuduse avastamine TJ arvamuse allkirjastamise kuupäevaga. Ei ole usutav, et terrassi ülevaatuse ajal 8.10.2018 hoidis TJ terrassi kalde küsimust hagejate eest saladuses. Kostjat ei teavitatud puudustest mitte 3.12.2018 hagiavalduse esitamisega, vaid 6.02.2019, kui hagiavaldus kostjale edastati. Hagejad on rikkunud kahekuulist teatamise tähtaega. Terrassi kalde ümberehitamise nõuet ei ole hagejad kohtueelses menetluses esitanud. Hagejad on kaotanud õiguse selles osas hüvitist nõuda. Vastused apellatsioonkaebustele
15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
16. Hagejad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hagi rahuldamata jätmise osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu (

§ 657lg 1 p 2).

Hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Tsiviilasjast nähtuvalt sõlmisid hagejad ja müüja 04.01.2018 Tallinnas Lõokese 5 asuvate korteriomandite müügilepingu. Pooled vaidlevad korteriomandiga seonduvate puuduste üle. Lepingu p-des 5.6 ja 5.7 andis müüja ostjatele müügigarantii. Ringkonnakohus märgib, et garantiist ja müügilepingust tulenevad õigussuhted on eraldiseisvad õigussuhted. Hageja on nõudes tuginenud müügilepingu rikkumisele. Ka maakohus on lahendanud asja eelkõige müügilepingu sätete alusel, kuigi on viidanud ka garantiile. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja tugines müügilepingu rikkumisele, siis tuleb vaidlus lahendada müügilepingu sätete järgi.
2. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Maakohus tuvastas, et pooled ei olnud müügilepingus kvaliteedinõuetes eraldi kokku leppinud, mistõttu pidid korteriomandid vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
3. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et korteriomandi lae kaudu jõudis korterisse vesi. Hagejate selgituste kohaselt märkasid nemad vee läbijooksu esmakordselt 2018 septembris. Kostja poolse parandustööde teostaja Metropoli Ehituse OÜ projektijuht RA on 26.11.2018 ekirjas teatanud, et probleem on ajutiselt lahendatud (I kd tl 80). RA 25.09.2019 e-kirja kohaselt on katusesõlme ümberehitus lõpetatud (I kd tl 122). RA andis maakohtus tunnistajana ütlusi, mille kohaselt sai ajutine lahendus tehtud kaks päeva pärast kliendi poolt läbijooksust teavitamist ja 2019.a septembriks oli katusesõlm ümber ehitatud. 9 Eeltooduga on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et läbijooksu põhjus kõrvaldati 2019.a septembriks.
4. Eriteadmistega isiku TJ 20.11.2018 arvamuse kohaselt on terrassi kalle hoovis vale (kalle on maja poole), mistõttu tuleb see ümber ehitada nii, et kalle on majast eemale. Kostja leiab, et TJ arvamusega ei saa arvestada, kuna see on ebaselge – arvamusest ei nähtu, milliste nõuete vastu on müüja eksinud, milliste mõõtmiste või tõenditega on eksimus tuvastatud ning kuidas on arvutatud puuduste kõrvaldamise maksumus. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul võimalik TJ arvamust käsitleda tõendina.

§ 272

lg 1 sätestab, et dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

§ 293

lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Seega vastab TJ 20.11.2018 arvamus tõendi tunnustele. Lisaks on Riigikohus 30.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15

§ 293lg 1 esimene lause).

Maakohus selgitas kostjale 29.06.2020 võimalust taotleda ekspertiisi läbiviimist, kuid kostja sellist taotlust ei esitanud. Samuti ei ole pooled taotlenud TJ ülekuulamist istungil.

1. Eriteadmistega isiku TJ 20.11.2018 arvamuse kohaselt on vannitoas kanalisatsiooni hais. Selle põhjuseks on, et põranda trapist tuleb ruumi sisse tuul. Korteri väljatõmme on intensiivne, kuid puudub väljatõmbe kompenseerimiseks vajalik sissepuhkeõhk. See kompenseeritakse kanalisatsiooni kaudu. RA 12.12.2018 e-kirja kohaselt on kanalisatsioonis ülerõhk (I kd tl 84). Maakohus leidis, et hagejate väidetud puudust ei esine, kuna RA ütlustega on tõendatud, et haisulukk on väljavahetatud, lisaks on 31.10.2019 ventilatsioonisüsteemi üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendatud, et ventilatsioonisüsteem toimib. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei saanud 31.10.2019 ventilatsioonisüsteemi üleandmise-vastuvõtmise aktile tugineda. Kostja esitas selle maakohtule 16.09.
2. Maakohus keeldus 24.09.2020 istungil kostja poolt 16.09.2020 esitatud seisukohtade ja sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest, kuna need esitati hilinenult. Lisaks puudutab eelmärgitud akt garaaži ventilatsioonisüsteemi. Samuti ei saa haisuluku väljavahetamisega lugeda puudust kõrvaldatuks, kuna haisuluku vahetamine ei kõrvalda ventilatsioonisüsteemi rõhuga seonduvat puudust. Eeltoodust tulenevalt on TJ 20.11.2018 10 arvamusega ja RA 12.12.2018 e-kirjaga tõendatud ventilatsioonisüsteemiga seonduv puudus.
3. Eriteadmistega isiku TJ arvamuse kohaselt on vee läbijooksu tulemusel rikutud põranda parkett. Hagejate väitel toimus läbijooks kahes toas. Samas ei ole hagejad tõendanud, et veekahjustusi tekkis rohkem kui ühe toa parketile. Kuigi TJ arvamuse kohaselt tuleb parkett ära vahetada kogu korteris, kuna parketi uued paanid jääksid silma vana paani sees, ei selgu arvamusest, kui suur osa parketist on vee tõttu kahjustatud. Tunnistaja RA ütlustest nähtuvalt toimus läbijooks ühes toas, suures toas ei lekkinud, kuid lae peale võisid tekkida mullid. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades TJ arvamust ja RA ütlusi, et läbijooks toimus ühes toas ning suures toas võisid olla lae peal mullid, loeb kohus tõendatuks, et parketikahjustus tekkis ühes toas.
4. Ülaltoodust tulenevalt on müüja lepingut rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 218 lg 2, lg 21 ja lg 3 alusel vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti, et puudused ei tulenenud ostjatest (VÕS § 101 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei pidanud hagejad puudustest lepingu sõlmimisel teadma, kuna terrassi ebaõige kalle, katuse konstruktsiooni probleem ning ventilatsioonisüsteemi probleem ei ole puudused, mida saab avastada tavapärase ülevaatuse käigus (VÕS § 218 lg 4). Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et terrassi kallet ei saa pidada varjatud puuduseks, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et terrassi ebaõige kalle on nii ilmne, et ostjad oleksid pidanud sellest lepingu sõlmimisel aru saama. 46.

§ 220

lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hagejad ei teavitanud müüjat terrassi kalde puudusest õigeaegselt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole seda väidet õigeaegselt maakohtule esitanud. Maakohus andis 29.06.2020 kirjas pooltele asjaolude, põhistuste ja tõendite esitamiseks tähtaja 04.08.2020. Selle aja jooksul ei olnud kostja viidatud väidet esitanud, mistõttu ei saa kostja sellele ka ringkonnakohtu menetluses tugineda (

§ 652lg 4).

Siiski märgib ringkonnakohus, et TJ arvamus allkirjastati 20.11.2018 ja esitati koos hagiga 03.12.2018 kohtusse. Erinevate menetlustoimingute (hagi tagamine ja hagiavalduses puuduste kõrvaldamine) tõttu sai müüja hagiavalduse koos lisadega kätte 2019 veebruaris. Isegi, kui kostja oleks oma väite esitanud õigeaegselt, oleks eelkirjeldatu tõttu puudusest teatamisega hilinemine kolleegiumi hinnangul olnud mõistlikult vabandatav ning hagejad saaksid ikka nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 220 lg 3 teine lause).

1. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
2. Hagejad nõudsid katuse remondi ja lagede ning seinte viimistlusega seonduvalt kahju hüvitamist summas 11 000 eurot tuginedes TJ arvamusele. 16.03.2020 loobusid hagejad nõudest 9500 euro ulatuses, kuna kostja on läbijooksu tõkestamisega seonduvad tööd teinud. Hagejad nõudsid kahju hüvitamist summas 1500 eurot (11 000 – 9500) seoses veeleketest tekkinud puuduste kõrvaldamisega korteri seintel ja lagedel (sh on vaja kõrvaldada vee väljajuhtimiseks lakke tehtud puurimisaugud). Maakohus leidis, et kuna TJ arvamuses ei ole puuduste kõrvaldamise maksumus 11 000 eurot osadeks jagatud, siis ei 11 ole võimalik tuvastada, et lagedel ja seintel tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus on 1500 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seetõttu saaks jätta kahju suuruse tuvastamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et lagedel ja seintel tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus võiks olla madalam. Lisaks nähtub tunnistaja RA ütlustest, et tema hinnangul võib siseviimistlustööde tegemine (sealhulgas ühe toa parketivahetus) minna maksma 2000-3000 eurot. Ülaltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et lagede ja seinte kahjustuste kõrvaldamise maksumus on 1500 eurot.
3. Ringkonnakohus luges eelnevalt tõendatuks, et parketikahjustused olid ühes toas. Seega saab ka parketi vahetus olla põhjendatud ühe toa ulatuses. Asjaolu, et selle tõttu võib ühes toas olla parkett mõnevõrra erinev teistes tubades olevast parketist, ei anna alust nõuda kogu korteri parketi väljavahetamist. Tunnistaja RA ütlustest nähtuvalt võib selle toa suurus, kus oli veeleke, olla 12-13 m
4. Arvestades, et TJ arvamuse kohaselt maksab parketi vahetus 120 m2 ulatuses 12 000 eurot, siis on maakohus pidanud õigesti parketi vahetamisega seonduva kahju suuruseks 1200 eurot.
5. TJ arvamuse kohaselt on terrassi kalde ümberehitamise maksumus 3440 eurot. Kuna kostja ei ole tõendanud, et töö saaks teha odavamalt, siis luges maakohus põhjendatult selle kahju suuruseks 3440 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejatel ei saa olla terrassi ümberehitusega seonduvat kahjunõuet, kuna nad ei teavitanud müüjat puudusest kohtueelselt. Kolleegium on seisukohal, et see asjaolu ei võta neilt õigust nõuda kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel.
6. TJ arvamuse kohaselt on ventilatsioonisüsteemi puuduse kõrvaldamise maksumus hinnanguliselt 4000 eurot. Hagejate esindaja selgituste kohaselt on vaja kanalisatsiooni ventilatsiooniosa ümber ehitada. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et ventilatsiooniga seonduva puuduse saaks kõrvaldada odavamalt. Sellest tulenevalt tuleb lugeda sellega seotud kahju suuruseks 4000 eurot.
7. Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega on hagejate kahjunõue põhjendatud kostja vastu summas 10 140 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis kostjalt välja 4640 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 5500 eurot.
8. Hagejad palusid 03.12.2018 hagiavalduses välja mõista kostjalt kasutuseelise kaotusest tekkinud kahju perioodi 04.01.2018 - 03.12.2018 eest 5500 eurot. 31.05.2019 menetlusdokumendis täpsustasid hagejad oma nõuet ja palusid kostjalt välja mõista kasutuseelise kaotusest tekkinud kahju perioodi 01.10.2018 – 31.05.2018 eest 4000 eurot. Maakohus märkis 29.06.2020 määruse põhjendustes, et jätab selle tähelepanuta, kuna hagejad on 16.03.2020 menetlusdokumendis veelkord nõuet muutnud. 16.03.2020 menetlusdokumendis palusid hagejad välja mõista kasutuseelise kaotusest tekkinud kahju perioodi 01.10.2018 – 31.10.2019 eest summas 6500 eurot. Maakohus eraldas 29.06.2020 määrusega hagejate nõude kahju hüvitamiseks perioodi 01.09.2019 – 31.10.2019 eest summas 1000 eurot iseseisvasse menetlusse.
9. Apellatsioonkaebuses soovivad hagejad, et ringkonnakohus menetleks kasutuseelisega seotud kahjuhüvitise nõuet summas 6500 eurot, kuna maakohus eraldas selle nõude hagejate hinnangul ebaõigesti iseseisvasse menetlusse. Ringkonnakohus märgib, et nõude eraldamine ei ole ringkonnakohtus vaidlustatav ja ringkonnakohus ei saa menetleda nõuet, mida maakohus käesolevas asjas ei menetlenud, s.o kasutuseelise kaotusest tulenevat kahju 12 hüvitise nõuet perioodi 01.09.2019 – 31.10.2019 eest summas 1000 eurot. Seega on ringkonnakohtu menetluses kasutuseelise kaotusest tulenev nõue summas 5500 eurot. Lisaks ei ole asja materjalist üheselt aru saadav, kas maakohus menetles kasutuseelise kaotusest tulenevat kahjunõuet summas 5500 eurot seonduvalt perioodiga 04.01.2018 03.12.2018 või seonduvalt perioodiga 01.10.2018 – 31.08.
10. 29.06.2020 määrusest nähtuvalt pidas maakohus kahjuhüvitise perioodi muutmist hagi muutmiseks ning palus kostjalt selles osas seisukohta. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu. Samas ei nähtu, et maakohus oleks võtnud perioodi muudatuse menetlemise osas selge seisukoha. Kuna hagejad ei tuginenud enam perioodile 04.01.2018 - 03.12.2018 ning maakohus ei ole selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei võta arvesse perioodi muutmist, siis lähtub ringkonnakohus sellest, et kohtu menetluses on kasutuseelise kaotusest tulenev kahjunõue summas 5500 eurot perioodi 01.10.2018 – 31.08.2019 eest.
11. Ringkonnakohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kaotanud korteri 1/3 osas kasutuseelise. Maakohus märkis õigesti, et ainuüksi asjaolust, et laest toimus läbijooks, ei saa järeldada, et korteri kasutamine oli võimatu. RA ütluste kohaselt oli tuba, kus toimus leke, möbleeritud ja seda kasutati. Hagejad ei ole tõendanud, et pärast läbijooksu ei saanud viidatud tuba kasutada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi katuse läbijooksu põhjus kõrvaldati lõplikult 2019.a septembriks, nähtub tunnistaja RA ütlustest, et ajutine lahendus tehti kaks päeva hiljem pärast kliendi poolt läbijooksust teavitamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et veelekked toimusid määral, mis takistasid eluruumi kasutamist.
12. Kostja on seisukohal, et hagejad ei võimaldanud kostjal puudusi kõrvaldada, mistõttu on hagejad vastuvõtuviivituses. Kuna hagejad ei lasknud puudusi kõrvaldada, siis ei saa hagejad kostja hinnangul nõuda ka viivist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Tsiviilasjast nähtub, et hagejad on müüjat korterisse kutsunud juba kohtueelselt 31.10.2018 e-kirjaga (I kd tl 83). Samuti on palutud puuduste kõrvaldamist 11.02.2019 SMS-is (I kd tl 88). Hagejate esindaja on puuduste kõrvaldamist pakkunud ka kostja esindajaga 10-11.04.2019 toimunud e-kirjavahetuses, kuid kostja esindaja teatas, et kostja on nõus tööd koheselt tegema tingimusel, et pooled lõpetavad kohtuvaidluse ja hagejad hüvitavad kohtukulud (I kd tl 77-78). 12.07.2019 on kostja teinud hagejatele kompromissipakkumise, kuid kostja ei nõustunud selles, käesolevas tsiviilasjas tuvastamist leidnud, osade puudustega (I kd tl 97). Eeltoodust nähtuvalt on hagejad võimaldanud kostjal tulla puudusi tuvastama ja kõrvaldama. Kostjad ei ole aga osade puudustega nõustunud ning on 2019.a aprillis seadnud ka täiendavaid tingimusi (menetluskulude hüvitamine). Asjaolu, et pooled on pidanud menetluse jooksul läbirääkimisi puuduste kõrvaldamise ja selle aja kohta, samuti et hagejad ei vastanud 2019.a lõpus ja 2020.a alguses kostja kirjadele puuduste kõrvaldamise aja kohta, ei anna alust väita, et kostjal ei olnud võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Asjast ei nähtu, et kostja oli nõus puuduste ilmnemisest mõistliku aja jooksul ja täiendavate tingimusteta kõik käesolevas tsiviilasjas tuvastamist leidnud puudused kõrvaldama. Eeltoodule tuginedes on alusetu kostja väide, et hagejatel ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ja kahju hüvitiselt viivist. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et hagejad on esitanud käesolevas asjas nõude müügilepingu alusel, mitte garantiilepingu alusel, mistõttu ei saa kostja tugineda sellele, et garantiilepingu kohaselt on kostjal teatud puuduste kõrvaldamise kohustus alles pärast garantiiperioodi lõppu.
13. Arvestades, et ringkonnakohus mõistab kostjalt välja täiendavalt põhivõla 5500 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus mõistis põhinõudelt 4640 eurot välja viivise perioodi 03.12.201802.11.2020 eest summas 712,50 eurot. Kolleegium märgib, et viivise õige suurus sellelt 13 summalt nimetatud perioodi eest on 712,05 eurot, millisele seisukohale on maakohus ka ise otsuse põhjendustes asunud. Arvestades, et viivis põhivõlalt 10 140 eurot perioodi 03.12.2018 - 02.11.2020 eest on 1556,08 eurot, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele täiendavalt viivis perioodi 03.12.2018 - 02.11.2020 eest 843,58 eurot (1556,08 - 712,50). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni.
14. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku põhivõlg 10 140 eurot, viivis 02.11.2020 seisuga 1556,08 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Pooled ei vaidlustanud apellatsioonimenetluses maakohtu seisukohta, et hagejad on ühisvõlausaldajad.
15. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 5.12.2018 määrusega (parandatud 10.12.2018 määrusega) ja seadis aadressil Lõokese 5, Tallinn müüjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegid hagejate kasuks järgmiselt: - kinnisasjale registriosaga 6907750 hüpoteek summas 12 000 eurot; - kinnisasjale registriosaga 6909450 hüpoteek summas 12 000 eurot; - kinnisasjale registriosaga 6909550 hüpoteek summas 12 000 eurot. 60.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tühistas otsusega hagi tagamise abinõu osas, millega seati kohtulikud hüpoteegid kinnistutele nr 6907750 ja nr

1. Arvestades, et ringkonnakohus suurendab kostjalt väljamõistetavat summat, tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu osas, millega seati kohtulik hüpoteek kinnistule nr
2. Ringkonnakohus jätab kinnisasjadele nr 6909450 ja 6909550 seatud kohtulikud hüpoteegid jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohus leidis menetluskulude jaotust määrates, et kuna garantiilepingu alusel pidi kostja kõrvaldama katusega seonduva puuduse garantiiaja lõppedes, kuid kostja kõrvaldas selle enne garantiiaja lõppu, siis ei loobunud hagejad 9500 euro nõudest põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu eelnevalt märgitud esitasid hagejad oma nõude müügilepingu alusel ning müügilepingust tulenevate puuduste kõrvaldamist ei pidanud nad ootama kaks aastat. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda sellest, et kostja on hagejate nõude selles osas puuduste kõrvaldamise teel rahuldanud. Arvestades eeltoodut ning kohtuotsuse järgset hagi rahuldamise ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (

§ 163lg 1, § 168 lg 5).

62.

§ 136

lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 133

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 137

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus on 21.12.2020 puuduste kõrvaldamise määruses ning 22.12.2020 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud ebaõigesti apellatsioonkaebuse hinnaks 28 127,08 eurot. Hagejad said vaidlustada maakohtu otsuse põhivõla 21 800 euro ulatuses, mitte 22 800 euro ulatuses, kuna 1000 euro osas oli maakohus nõude eraldanud. Viivist tuleb 14 arvutada ühe aasta eest. Seaduses sätestatud viivis põhinõudelt 21 800 eurot ühe aasta eest on 1744 eurot. Seega tuleb apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda 23 544 eurot. Sellelt tuleb tasuda riigilõivu 900 eurot. Kuna hagejad on tasunud 1000 eurot, siis on hagejatel õigus nõuda riigilõivu 100 eurot tagasi

§ 150lg 1 p 1 alusel.

Riigilõivu tagastamise taotlemisel tuleb hagejatel märkida, kelle arveldusarvele riigilõiv tagastada, samuti arveldusarve number. 63. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses märkinud vastuapellatsioonkaebuse hinnaks 5723,70 eurot. Sama hinna on märkinud ringkonnakohus ka 19.01.2021 määruses vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta. Vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses on märgitud vastuapellatsioonkaebuse hind ebaõigesti. Kostja vaidlustas maakohtu otsust hagi rahuldatud osas. Maakohus mõistis välja kostjalt põhivõla 4640 eurot ja viivise. Vastuapellatsioonkaebuse hinna määramisel tuleb viivist põhivõlalt 4640 eurot arvestada ühe aasta eest, s.o 371,20 eurot. Seega tuleb vastuapellatsioonkaebuse hinnaks lugeda 5011,20 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu 425 eurot, mis ongi sellelt hinnalt tasutav lõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov 15