KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1484 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. novembri

) § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud

§ 130lg 1 p 3 alusel).

Kohtud jätsid otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-53209 jõustus 07.11.2016, kui Riigikohus ei võtnud X kassatsioonkaebust menetlusse. 3-21-1484

1. X esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.11.2014 vastutusotsuse nr 137/187-8 sundtäitmise aegumise tuvastamiseks ja sundtäitmise keelamiseks. Halduskohtu 19.12.2014 määrus ei takistanud MTA-l teha täitemenetluse toiminguid, kuna halduskohus ei peatanud esialgse õiguskaitse korras vastutusotsuse täitmist, vaid jättis võimaluse MTA-l rakendada kõiki meetmeid, v.a kaebaja pangakontode arestimist. Seetõttu ei saa väita, et sundtäitmise aegumine katkes esialgse õiguskaitse määruse jõustumisel. Vastutusotsus oli kehtiv ja täidetav kogu kohtumenetluse aja. Täitmise tagamiseks koormati kaebaja vara kohtulike hüpoteekidega
2. a aprillis. MTA 02.09.2020 otsusega nr 13-1/0202 ajatati maksusumma, mis kaebuse esitamise seisuga on 27 645,37 eurot kuni 15.08.2021 koos hoiatusega, et vastutusotsuse eeldatav sundtäitmise aegumistähtaeg saabub 01.01.
3. Kui kaebaja ei suuda kogu võlga selleks ajaks tasuda, on MTA sunnitud aegumise vältimiseks esitama nõude kohtutäiturile. MTA on sundtäitmise aegumise arvutamisega eksinud. 19.11.2014 vastutusotsusele kohaldub 01.01.2014 jõustunud

redaktsioon.

§ 132

lg 2 kohaselt on sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat ja aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta

1. jaanuaril. 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.
2. Sundtäitmise aegumine saab esialgse õiguskaitse määruse alusel katkeda üksnes siis, kui esialgse õiguskaitse määruse mõjul oleks maksusumma sissenõudmine kohtulahendiga keelatud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole (vt ka

§ 130lg 2).

Seega aegus 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmine 01.01.2020 (vt ka Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määrus asjas nr 2-17-12525) ning kaebaja ei ole enam kohustatud maksusummat tasuma (

§ 31lg 3 p 4).

Tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Maksusumma aegumise tuvastamata jätmine võib viia kaebaja õiguste rikkumiseni aegunud maksusumma sissenõudmisel. Vastustaja keeldub suure tõenäosusega maksusumma edasisest ajatamisest ja esitab sundtäitmise avalduse kohtutäiturile. Kaebajale tekib pöördumatu kahju. Tuvastamiskaebuse esitamine (koos keelamiskaebusega) on praegusel juhul kõige tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks. Kui MTA esitab täitmisavalduse kohtutäiturile, satub kaebaja olukorda, kus sundtäitmise aegumine formaalselt katkeb (

§ 132

lg 5 p 1) ja kaebaja jaoks on keerulisem, koormavam ja kulukam asuda oma õigusi kaitsma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui kohus tuvastab, et sundtäitmine ei ole seadusega kooskõlas, on kaebaja maksukohustus lõppenud ja riik ei saa seda sisse nõuda. Kaebajal on selle faktilise asjaolu tuvastamiseks põhjendatud huvi (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 lahend asjas nr 3-17-749, p 11). Samuti on lubatav keelamiskaebuse esitamine (Riigikohtu lahend asjas nr 3-17-1398; 10.10.2018 lahend asjas nr 2-17-12525, p 2). 4. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata MTA-l 19.11.2014 vastutusotsusega nr 13-7/187-8 määratud maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamine kuni praeguses vaidluses otsuse jõustumiseni. 5. Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2

kohaselt saaks vastutusotsuse sundtäitmise aegumine kesta kokku 12 aastat. Vastutusotsus koostati 19.11.2014 ja sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.2015 (vt Riigikohtu erikogu lahend nr 2-17-12525). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 233 lg 2 kohaselt on Riigikohtu erikogu otsus õiguse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu erikogu, milles osales ka halduskolleegium, ei ole muutnud 10.10.2018 asjas nr 2-17-12525 esitatud seisukohti. Ringkonnakohtu seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole halduskohtule siduvad. Haldusasja nr 3-19-1257 asjaolud ei ole üle kantavad praegusele vaidlusele. Riigikohtu erikogu ei ole

§ 132lg-s 5 nimetatud sundtäitmise katkemise aluseid analüüsides neid eristanud.

Juhised anti

ja TsÜS ühetaoliseks kohaldamiseks. Eelistada tuleb kaebaja huve. Kaebajat kaitseb ebaõigete täitetoimingute eest kohaldatud esialgne õiguskaitse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2021 määruses väljendatud seisukohti ei lükka ümber Riigikohtu 28.12.2021 lahendis nr 3-19-1257 ega Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2021 määruses esitatud seisukohad. Kui esialgse õiguskaitse määrus tühistatakse, ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi mõistlikul viisil. Tsiviilkohtumenetluses täitetoiminguid vaidlustades kaasnevad kaebajale koormavad ja kulukad tagajärjed. See ei ole proportsionaalne. Kohtutäitur saatis 28.12.2021 kaebajale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summas 2520 eurot, mis tuleb võlgnikul eraldi vaidlustada. Esialgse õiguskaitse abinõu tühistamine paneb kaebaja ebavõrdsesse olukorda. Kaebajalt nõutakse väga suure summa tasumist, lisanduvad täitekulud ja ebamõistlikult koormav sundtäitmise vaidlustamine. Kui halduskohus leiab asja sisulisel lahendamisel, et sundtäitmine aegus 01.01.2020, on kaebaja õiguste taastamine ebamõistlikult keerukas. Kui praegune kohtuvaidlus kestab pikalt, on MTA-l võimalik esitada kohtule uus esialgse õiguskaitse tühistamise taotlus. Taotluse rahuldamisel satuvad kaebaja ja tema perekond majanduslikult keerulisse olukorda. Kui halduskohus tuvastab, et sundtäitmine aegub 01.01.2027, ei saa avalikud huvid kahjustatud. MTA on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse. Isegi kui 19.12.2014 halduskohtu määrus nr 3-14-53209 katkestas 19.11.2014 vastutusotsuse sundtäitmise aegumise, siis lähtudes lahendis nr 2-17-12525 antud juhistest, algas see uuesti 01.01.2015 ja vastutusotsuse sundtäitmine aegus 01.01.2020. Isegi kui võtta arvesse erinevate aegumise katkemise aluste kestust ja mõju sundtäitmise võimalikkusele (lahend 3-19-1257, p 15), ei saa haldusasja lahendada erinevalt lahendis nr 2-17-12525 antud juhistest. 19.12.2014 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõul ei olnud mõju sundtäitmise võimalikkusele, sest see ei mõjutanud vastutusotsuse sundtäitmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2021 määrus, p 17). Seega ei ole praegusel juhul tegemist Riigikohtu otsuse nr 3-19-1257 p-s 17 kirjeldatud juhtumiga. Seetõttu ei ole asjakohane ka lahendi nr 3-19-1257 p-s 18 viidatud

eelnõu seletuskirjas toodu.

§ 130

lg 2 teeb viite sama sätte lg-le 1, milles on märgitud maksuhalduri täitetoimingud, mis olid lubatud kogu esialgse õiguskaitse kehtivuse aja (vt ka

eelnõu seletuskiri).

ja selle eelnõu seletuskiri koos HKMS §-ga 251 võimaldavad asuda seisukohale, et kui kohus ei keela selgelt esialgse õiguskaitse korras maksuhalduri täitetoiminguid, on need lubatud. 4

§ 132on eriregulatsioon ja Ts

ÜS § 159 lg 1 ei kohaldu, võib sundtäitmise aegumise katkemise puhul uue aegumistähtaja kulgemahakkamine toimuda erinevalt TsÜS üldregulatsioonist. Kaebaja arvates ei ole Riigikohtu erikogu öeldu tõlgendatav nii kitsalt, vaid pigem selliselt, et kuna TsÜS ei kohaldu, tuleb õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt sundtäitmise aegumise instituudiga seotud reeglid ühtlustada ja eelistada võimalikult sarnast tõlgendust. Erikogu ei ole andnud seisukohta, et kuna TsÜS ei kohaldu, võiks sundtäitmise aegumise katkemist kohaldada

§ 132

lg 5 eri punktide osas erinevalt (v.a pankrot; vt ka lahendi nr 2-17-12525, p 17.2).

1. Tallinna Halduskohtu 13.01.2022 määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2021 määruse resolutsiooni p-ga 3 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 määruse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Määruse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus 31.12.2021 määruses kokkuvõtvalt, et kaebus on muutunud perspektiivituks. See on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks. Seega ei täida ringkonnakohtu 29.07.2021 ja 16.12.2021 määrustega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud enam oma eesmärki. MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
2. X esitas 27.01.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.01.2022 määruse tühistamiseks ja MTA taotluse rahuldamata jätmiseks. Halduskohus nõustus ebaõigesti ringkonnakohtu 31.12.2021 määruses väljendatud seisukohaga. See seisukoht ei ole halduskohtule kohustuslik. Riigikohtu otsuse nr 3-19-1257 asjaolud ei ole automaatselt üle kantavad praegusele vaidlusele. Isegi kui 19.12.2014 määrus nr 3-14-53209 katkestas vastutusotsuse sundtäitmise aegumise, algas see uuesti 01.01.2015 ja sundtäitmine aegus 01.01.2020.

§ 132

lg 5 p-s 1 (täitmisavaldus) ja p-s 3 (esialgne õiguskaitse) sätestatud alustel sundtäitmise aegumise katkemist ja uuesti algamist erinevalt tõlgendades on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega maksumenetluses ja Riigikohtu erikogu lahendil puuduks eesmärgipärane mõju. Isegi kui arvesse tuleb võtta erinevate aegumise katkemise aluste kestust ja mõju sundtäitmise võimalikkusele (Riigikohtu otsus nr 319-1257, p 15), ei saa olukorda lahendada erinevalt lahendis nr 2-17-12525 antud õiguse ühetaolise kohaldamise juhistest. Praegusel juhul ei olnud 19.12.2014 kohaldatud osalisel esialgsel õiguskaitsel mõju vastutusotsuse sundtäitmise võimalikkusele. Tegemist ei ole Riigikohtu otsuse nr 3-19-1257 p-s 17 kirjeldatud juhtumiga. Vastustaja sai osalise esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksunõuet sundtäita. Halduskohus ei arvestanud kaebajale tekkivate negatiivsete tagajärgedega, mida ei ole hiljem võimalik taastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine maksuhalduri õigusi ei riku, sest nõuded on täielikult tagatud. Kui kohtutäitur asub täitetoiminguid tegema, tuleb kaebajal kaitsta oma õigusi paralleelselt tsiviilkohtumenetluses. MTA esitas täitmisavalduse ja kohtutäitur väljastas 28.12.2021 kaebajale kohtutäituri tasu otsuse summas 2520 eurot ning seadis 25.01.2022 käsutuskeelu kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Kaebajal puuduvad tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks. Täitemenetluse seadustiku § 44 ei kaitse kaebajat täitemenetluses tekkivate kulude eest piisavalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 5

§ 132

lg 5 p-i 1 ja lg-t 6 tuleb tõlgendada nii, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära. Nii varasema (

§ 1326

§ 132

lg 6) regulatsiooni kohaselt hakatakse sundtäitmise uue aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (määruse p 17.2). Riigikohtu halduskolleegium ei muutnud lahendis nr 3-191257 erikogu varasemat seisukohta. Erikogu lahendis nr 2-17-12525 oli kaasuse asjaoludest nähtuvalt esitatud kohtutäiturile täitmisavaldus maksuvõla sissenõudmiseks ning küsimus oli selles, kuidas mõjutas täitmisavalduse esitamine maksuvõla sundtäitmise aegumise kulgemist ja katkemist. Erikogu lahendi kontekstis oli oluline eelkõige see, millal langeb ära aegumise katkemise alus – kas kohtutäiturile avalduse esitamisel või täitemenetluse lõppemisel. Kuna eelnevas Riigikohtu praktikas oli

asjakohast regulatsiooni tõlgendatud TsÜS §-st 159 erinevalt, oli erikogu lahendi eesmärk ühtlustada

ja TsÜS tõlgendamispraktikat, tõlgendades kehtiva

§ 132lg 5 p-i 1 ja lg-t 6 ning Ts

ÜS §-i 159 sarnaselt. Mõlemad viidatud sätted reguleerivad aegumise katkemist kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel. Samas ei tulene viidatud erikogu lahendist, et mõne muu

§ 132

lg-s 5 sätestatud aegumise katkemise aluse puhul ei võiks ajavahemik aegumise katkemise aluse tekkimise ning selle äralangemise vahel olla pikem kui lahendis nr 2-17-12525 kirjeldatud juhul. Lahendis nr 3-19-1257 selgitas Riigikohus, et kuna

regulatsioon on erinorm TsÜS suhtes ja TsÜS ei reguleeri sundtäitmise aegumise katkemist esialgse õiguskaitse kohaldamisel, võib

-s sätestatud sundtäitmise aegumise katkemise puhul uue aegumistähtaja kulgemahakkamine toimuda erinevalt TsÜS üldregulatsioonist ning see võib olla erinev ka

-s sätestatud erinevate aegumise katkemise aluste puhul (p-d 14 ja 15). 23. Haldusasjas nr 3-19-1257 tõlgendas Riigikohus erinevalt mõisteid aegumise katkemise aluse äralangemine ja aegumise katkemise aluse esinemine

ning TsÜS mõistekasutuses. Riigikohus leidis, et kuna

seob sundtäitmise uue aegumistähtaja kulgemahakkamise aegumise katkemise aluse äralangemisega, mitte ainult esinemisega, tuleb

§ 132

lg 5 p-i 3 tõlgendada nii, et maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu siis, kui jõustub asjas tehtud kohtuotsus, mille tagajärjel tühistatakse ka kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (vt viidatud lahendi p-d 14, 15 ja 17). Seega ei alanud viidatud haldusasjas sundtäitmise aegumine esialgse õiguskaitse määruse kättetoimetamisele järgneva aasta 1. jaanuaril (praegusel juhul 01.01.2015), vaid kohtuotsuse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril (praegusel juhul 01.01.2017; vt ka

§ 132lg 6).

Eelnev tõlgendus kohaldub ka juhul, kui vastutusotsuse täitmine peatatakse asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni nii, et maksuhalduril on küll lubatud teha

§ 130

lg 1 p-des 1–51 märgitud täitetoimingud (maksvõlga tagada), kuid kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tõttu ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda (vt p 16). 24. MTA 19.11.2014 vastutusotsuse nr 13-7/187-8 täitmine peatati Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 määrusega asjas nr 3-14-53209 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tingimusega, et MTA-l oli lubatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks sooritada

§ 130

lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid (välja arvatud

§ 130lg 1 p 3 alusel).

Haldus- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 07.11.

1. Kuna maksuhalduril puudus esialgse õiguskaitse tõttu võimalus kohtumenetluse ajal vastutusotsusega määratud maksuvõlgnevust kaebajalt sisse nõuda, vaid tal oli võimalus selle sissenõudmist üksnes tagada, langes maksuvõla sundtäitmise aegumise takistus ära 07.11.2016 ning aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 01.01.
2. Asjaolu, et

§ 130

lg 2 viitab sama sätte lõikele 1, ei tähenda, et maksuhalduril oli võimalik kaebajale adresseeritud vastutusotsust esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse ajal sundtäita. Vastutusotsuse täitmine oli peatatud, mistõttu ei saanud maksuhaldur esitada esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks. Üksnes see, et kaebajale kuuluvatele kinnistutele oli maksuvõla tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, ei anna alust vastupidiseks tõlgenduseks. Maksuvõla sissenõudmise menetluse ning vastava avalduse 7