← Eesti

2-20-6375/44

Obsah (12)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 162§ 163§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-6375 1. detsember 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-20-6375 1.A S (hageja) oma seadusliku esindaja I S kaudu esitas 30.04.2020 hagi I Si (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimumsummas alates 25.04.

  1. Elatis kanda I S arvelduskontole XXX (Swedbank). Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja lapse ülalpidamiseks raha andmise. Kostja hirmutab ja alandab hageja esindajat ning avaldab väga tugevat psühholoogilist survet. Hageja esindaja sissetulek on umbes 500 eurot kuus. Kostja varjab hageja ema eest oma sissetulekuid, töötab Tallinna firmas pikamaajuhina, tema sissetulek on umbes 2000 eurot kuus. Hageja vajaduste suurus on ühe kuu kohta 710 eurot ja nendeks on:
  2. Eluasemekulud 90 eurot
  3. Kulutused toidule 200 eurot
  4. Kulutused transpordile 60 eurot
  5. Kulutused tervishoiule 50 eurot
  6. Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot
  7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 90 eurot
  8. Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot
  9. Muud vältimatud püsikulutused (loetelu puudub) 100 eurot.
  10. Viru Maakohus 04.05.
  11. a määrusega (kd 1, tl 5-6) võttis hagi menetlusse. 3.Kohus 28.04.
  12. a määrusega (kd 1, tl 137-138) jättis rahuldamata A S hagi tagamise taotlus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagiga nõus (kd 1, tl 19-20), palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagi vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagi osaliselt, ehk tema ei ole oma käitumisega andnud hagejale (viimase seadusliku esindaja kaudu) põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei välista kompromissi sõlmimist. Kostja ei keeldu elatise maksmisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdsed õigused ja kohustused lapse ees, siis oleks õiglane kanda lapse kulutused pooleks. Kostja on terve aja jooksul tasunud kõik kulutusi nii lapse kui ka ema osas. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja esitas elatise hagi kohtusse, kui kõik kulutused on alati kostja maksnud ja tasunud isegi siis, kui olid abikaasadel peres arusaamatused. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks iga kuu 292 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kui kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjalt elatise välja, siis hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks. Analüüsides hageja esitatud kulutusi lapsele, arvab kostja, et eluaseme kulud 90 euro ulatuses on kõrgendatud, kuna korteris elab peale hageja veel 2 inimest. Kostja ei usu, et kulud kokku on 270 eurot. Kostjale jäävad arusaamatuks kulutused toidule summas 200 eurot. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et 6 aastane laps, kes 5 päeva nädalas viibib lasteaias, ei saa õhtuti ja nädalavahetuseti süüa 200 euro väärtuses. Kostja arvab, et toidukulud on hageja poolt suurendatud ja keskmiselt kulub 80 – 100 eurot. 2

(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Kulutused ravimid, vitamiinid suuruses 50 €. Kostjale on teada, et laps on terve, maksimaalselt 10 eurot kuus. Kostjale jäävad samuti arusaamatuks kulutused koolikohustusele 90 eurot, mida peab antud kulutuste all silmas hageja jääb mõistatuseks (kuna laps ei ole õpilane). Kostjale jäävad samuti arusaamatuks kulutused - riided, jalanõud 100 eurot. Jääb arusaamatuks, millised riided ja jalanõud ja millises koguses riideid on vaja osta. Kostjale jäävad samuti arusaamatuks kulutused vältimatud püsikulutused suuruses 100, mida peab antud kulutuste all silmas hageja jääb mõistatuseks. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et tema keskmine palk moodustab 500 eurot kuus, aga kulutused lapsele koosnevad 710 eurost, mis jääb siis lapse isale arusamatuks, Kostja (ekslikult märgitud Hageja) arvates on 584 eurot + 60 eurot, mille saab hageja seaduslik esindaja iga kuu riigilt, ühe lapse elatisrahana liiga suur, 644 eurot (kui võrdset isa panust arvestada) lapsele ei kulu. Laps on kostja teada õnneks terve, nendel pole kalleid erivajadusi. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus nr 3-2-1-165-13, p 13;
  3. juuni
  4. a otsus nr 3-2-1-56-15, p 11). Mis puudutab hageja nõuet, et elatise summa peaks muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, siis palub kostja selles osas jätta hagi rahuldamata. Riigikohus on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et juba praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmise sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt Riigikohtu kohtuasjad nr 3-2-1-174-16 ja 3-2-1-35-17). Üldteada oleva asjaoluna käesoleval ajal planeeritakse Perekonnaseaduse muudatust, mille ühe osana on kavas elatise miinimumsumma kuupalga alammäärast lahti siduda. Seega ei oleks põhjendatud enam käesoleval ajal elatist välja mõistes määrata, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, nagu hageja on hagiavalduses nõudnud. Kostja korduvalt tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid hageja kostja toodud tingimustega ei nõustunud. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 3
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Hageja seisukoha (kd 1, tl 27-28) kohaselt palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuid mingit tõsikindlat põhjust ja alust hagi rahuldamata jätmiseks omapoolses vastuses ei esita. Hageja leiab, et kostja esitatud põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
  1. a)hageja põlvneb kostjalt,
  2. b)hageja seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus. Kostja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja majanduslik olukord ei saa olla ainukeseks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ei ole selge ega põhjendatud kostja väide, et: „kui kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjalt elatise välja, siis hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks.“ Hageja seaduslik esindaja kasutas alati rahalisi vahendeid hageja huvides ja hageja ema kavatseb kasutada elatist ainult laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ning laste huvides. Seda enam, ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksena võimaldab elatist lapse heaks kasutataval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Hageja on seisukohal, et kõik tema poolt märgitud kulud (toit, eluaseme kulud, ravimid, riided jne) on mõistlikus ulatuses ja ilmtingimata eluliselt usutavad lapse igapäevastest vajadustest lähtudes ning seda ei ole vaja tõendada, kuna hageja nõudis kostjalt elatist alammääras. Elatise vähendamine viib selleni, et hageja võib kaotada võimaluse arenemiseks, sh reisida, osaleda huviringides, osaleda tasulistel üritustel lasteaias ja koolis jne. Hageja ei ela kostja juures aeg-ajalt. Hageja juhib kostja tähelepanu, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja leiab, et kuna hageja ema saab toetusi riigilt, siis muutub elatisraha liiga suureks. Hageja selle kostja väitega ei nõustu ja leiab sellist kostja väidet asjakohatuks. Kostja väited tuleb jätta tähelepanuta ja taotlused rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus vastustajale elatist maksta. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kujunenud kohtupraktika järgi ei pea laps tõendama oma vajadusi juhul, kui elatist nõutatakse miinimummääras. Kostja analüüsib hageja kulud väga põhjalikult. Kuid kostja ei esitanud nt ühtegi tõendit selle kohta, et hageja vanemate kooselu nurjumise järel tasuks kostja kunagi hageja ülalpidamiseks elatise. Selles olukorras on kostja arvamused, et nt avaldatud toidukulud ei ole põhjendatud, küünilised. 4
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Hageja esitab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna väljastatud arved. Arvetest tulenevalt tasub hageja seaduslik esindaja iga kuu lasteaia eest 45 eurot. Hageja käib huviringides ja sellega kaasnevad kulud tasub ka hageja seaduslik esindaja. Kostja jätkub paljasõnaliselt viitama, et elatise tasumisega tema majanduslik olukord oluliselt halveneb. Kuid ühtegi tõendit, mis võimaldaks analüüsida kostja majanduslikku olukorda, kostja ei esitanud. Seejuures soovib hageja toonitada, et kostja töötab veokijuhina rahvusvahelistel reisidel. On üldteada, et antud tegevusvaldkonnas tasuvad tööandajad üldjuhul töötasu minimaalselt võimalikus määras ja suurem osa veokijuhtide sissetulekust koosneb töölähetuskuludest. Kuna kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust, siis esinevad kõik alused elatise väljamõistmise hagi esitamiseks kostja vastu hagis nimetatud ulatuses. Lisaks leiab hageja, et elatise väljamõistmisel alla Vabariigiga kehtestatud elatise alammäära on tegemist PKS ja põhiseaduse sätete ning hageja õiguste rikkumisega. Hageja tegi kostjale kompromissi ettepaneku tasuda elatist summas 262 eurot, millega kostja ei nõustunud. KIRJALIK MENETLUS 1.Kohus on 20.09.2021 (kd 2, tl 12-13) määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja kui see ei õnnestu, siis esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjendustest juhindudes. 2.Hageja (kd 2, tl 34-35) on jätkuvalt seisukohal, et puuduvad alused kostjalt elatise väljamõistmiseks vähem, kui Vabariigi Valitsusega kehtestatud alammäära ulatuses. Hageja leiab, et kostja esitatud põhjendused ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja majanduslik olukord ei saa olla ainukeseks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja seaduslik esindaja kasutas alati rahalisi vahendeid hageja huvides ja hageja ema kavatseb elatist kasutada ainult lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ning lapse huvides. Seda enam et ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksena võimaldab elatist lapse heaks kasutataval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Kostjale jäävad arusaamatuks hageja ema kulutused lapse ülalpidamisele. Hageja on seisukohal, et kõik tema toodud kulud (toit, eluaseme kulud, ravimid, riided jne) on mõistlikus ulatuses ja ilmtingimata eluliselt usutavad lapse igapäevastest vajadustest lähtudes ning seda ei ole vaja tõendada, kuna hageja nõudis kostjalt elatist alammääras. Elatise vähendamine viib selleni, et hageja võib kaotada võimaluse arenemiseks, sh reisida, osaleda huviringides, osaleda tasulistel üritustel lasteaias ja koolis jne. Hageja leiab, et kostja on üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus vastustajale elatist maksta. 5
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Et kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust, siis esinevad kõik alused elatise väljamõistmise hagi esitamiseks kostja vastu hagis nimetatud ulatuses. Lisaks leiab hageja, et elatise väljamõistmisel alla Vabariigiga kehtestatud elatise alammäära on tegemist PKS ja põhiseaduse sätete ning hageja õiguste rikkumisega. Hageja seaduslik esindaja lisab EMTA tõendi oma sissetuleku kohta ajavahemikul 03.2021 – 08.
  1. Hageja seaduslik esindaja (ema) on juuksur, kes osutab juuksuri teenuseid OÜ-s XXX OÜ ja seoses COVID-19 eriolukorraga ja kehtestatud piirangutega vähenes oluliselt juuksuri ja ilu valdkonnas osutatavate teenuste hulk, mis tingis omakorda hageja seadusliku esindaja tulu olulise ja ootamatu vähenemise, s.o tema võimalused teenida raha hageja ülalpidamiseks on vähenenud. Hageja on ema ülalpidamisel ning põhjusel, et hageja seaduslik esindaja peab korraldama lapse koolist tagasitulek koju, muusikakoolis käimist, sellest tulenevalt on ta sunnitud koostama oma töögraafiku ja töötama üksnes päevasel ajal, millal klientide arv on nähtavalt vähem kui õhtuajal. 04.10.
  2. a seisukohas on kostja avaldanud, et: „…kostja avas lapsele konto ja teeb ülekanded 200 eurot kuus, kostja pakkus hagejale pangakaardi võtmist, nii et kostja on kindel, et raha kulutatakse lapse huvides, hageja keeldub seni pangakaarti võtmast.“ Selle tõendamiseks esitas kostja pangakonto väljavõtte. Hageja leiab, et see ei saa olla aluseks ega põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Esitatud pangaväljavõttest ei saa teha kindlaks, millal täpselt teostati väljavõttes kajastatud maksed. Väljavõttest saab järeldada, et kostja on teinud kokku 7 makset. Arvestades asjaolu, et hageja hagi on esitatud
  3. a maikuus ning alates hagi esitamisest on möödunud rohkem kui 1,5 aastat, on ilmne, et kostja tehtud maksed ei ole küllaldased lapse ülalpidamise kohustuste täitmiseks ja lapse vajaduste rahuldamiseks. Seda enam et lapse emal puudub juurdepääs kõnealuse pangakontole ning poolte vahel ei ole kokkulepet selle kohta, et kostja võib maksta elatist ja täita ülalpidamiskohustust hageja, mitte aga hageja seadusliku esindaja pangakontole. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-159-12 punktis 11: …et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leiab, et kuigi alates
  4. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamise.“ Kuna lapse ema, kui hoolitsev vanem, ei andnud nõusolekut raha kandmiseks lapse kontole ja poolte vahel puudub sellekohane kokkulepe, siis ei ole kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tuginedes kõikidele eelpool ja varem esitatud põhjendustele, taotleb hageja rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis hagis taotletud ulatuses. 6
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 3. Kostja (kd 2, tl 21) jääb enda poolt varem esitatud vastuste juurde ja enda pakutud kompromissi juurde suuruses 20 eurot. Kostja juhib samuti hageja tähelepanu, et järgnevast aastast alates toimub elatise reform ja sellega on juba võimalik tutvuda, selle reformi käigus muudetakse ühteaegu kõik elatised kui pole eriolukorda st lapsel pole erivajadusi jne elatise summaks 193 -200 eurot. Kostja rõhutab, et elatise vaidluse puhul on tegemist klassikalise hagimenetlusega – mis on võistlev menetlus –, kui kostja hageja väidetele vastu ei vaidle, siis tõendeid esitada pole vaja elatise 292 euro korral. Kui kostja vaidleb hageja väidetele vastu, tuleb hagejal omapoolset nõuet tõendada, elementaarne hagi menetluse korral. Antud juhul vaidlustas kostja kulusid, kuna tema arvates on kulud lapse jaoks liialdatud ja juuksurina töötaval hagejal on miinimumsissetulek pluss 60 eurot ning ta ei saa iga kuu kulutada 584 eurot, samas kostja avas lapsele pangakonto ja teeb ülekanded 200 eurot kuus, kostja pakkus hagejale pangakaardi võtmist, nii et kostja on kindel, et raha kulutatakse lapse huvides, hageja keeldub seni pangakaarti võtmast. Kostja veel korra rõhutab, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema ema. Kostja leiab, et elatise nõude eesmärk on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta tasuda ei suuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks kasutada saab. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Eeltoodut arvestades on kostja seisukohal, et antud juhul on lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja pakub kompromiss igakuist lapse elatist summas 200 eurot, millele lisandub vanemate võrdsuse põhimõttest tulenevalt (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt. 7

(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja A S sünnitõendiga (kd 1, tl 4), et ta on sündinud

  1. märtsil 2014 ning et tema vanemateks isa I S (kostja) ja ema I S. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Pooled ei vaidle ka, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab kohtule
  2. aprillil 2020 esitatud hagis mõista kostjalt elatise välja seadusega ettenähtud miinimummääras, mis on 2020 ja
  3. aastal 292 eurot alates
  4. aprillist
  5. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja leiab, et hageja kulutused on liialdatud; et hageja vanemad peavad eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt; et hageja ema sissetulek ei luba tal kulutada hageja ülalpidamiseks sama summat, mis nõutakse kostjalt; et riik maksab alaealistele lapsetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks kasutada saab. Kostja avas lapsele pangakonto ja teeb ülekanded 200 eurot kuus, kostja pakkus hagejale pangakaardi võtmist, nii et kostja on kindel, et raha kulutatakse lapse huvides, hageja keeldub seni pangakaarti võtmast. Samuti on Riigikohus korduvalt juhtinud tähelepanu, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Kostja pakkus kompromissina elatise summaks 200 eurot. Hageja on seisukohal, et kõik tema toodud kulud (toit, eluaseme kulud, ravimid, riided jne) on mõistlikus ulatuses ja ilmtingimata eluliselt usutavad lapse igapäevastest vajaduste seisukohast ning seda ei ole vaja tõendada, kuna hageja nõudis kostjalt elatist alammääras. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Hageja esitab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna esitatud arved. Arvetest nähtuvalt tasub hageja 8

(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 seaduslik esindaja iga kuu lasteaia eest 45 eurot. Hageja käib huviringides ja sellega seotud kulusid tasub ka hageja seaduslik esindaja. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
  1. novembri 2014 otsus nr 3-2-1-120-14, p 14;
  2. jaanuari 2014 otsus nr 3-2-1-165-13, p 15). Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on toodud lahtisena. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võib mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  3. Tegemist on näidisloeteluga ning mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kohtupraktika järgi olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, riiklike peretoetustega), samuti vanema kasin varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada ning analüüsima kas on aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  4. oktoobri 2012 otsus nr 3-21-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks (kd 1, tl 105). Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta (kd 1, tl 104), et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Transpordiameti andmetel (kd 1, tl 106) on kostja omandis sõiduauto OPEL OMEGA CARAVAN, registreerimismärk xxx, ehitusaasta
  5. Kostja on kantud mitmete sõiduautode kasutajaks (kd 1, tl 97-99). Seega ei kuulu avalike registrite andmete põhjal kostjale vara, mis temapoolset lapse ülalpidamise võimekust suurendaks. Kohus leiab, et
  6. ehitusaasta sõiduauto ilmselt kostja võimekust ülalpidamist anda ei suurenda. 9
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Maksu- ja Tolliameti töötamise registri teabe (kd 1, tl 106 a-b) kohaselt töötab kostja alates 24.03.2020 XXX EESTI OÜ-s töölepingu alusel veoauto juhina (kd 1, tl 106 b). Rahvastikuregistri andmetel peale hageja kostjal enam alaealisi lapsi ei ole. Eesti Töötukassa 23.03.2021 vastuse (kd 1, tl 117) kohaselt oli I S töötuna registreeritud Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Narva büroos alates 04.05.2015 kuni 31.05.
  1. Maksu- ja Tolliameti 25.03.2021 teatisest (kd 1, tl 120) nähtub, et ajavahemikul 01.03.2020– 28.02.2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 6799,80 eurot. Maksu- ja Tolliameti 24.03.2021 maksuandmete tõendi (kd 1, tl 121) kohaselt olid väljamaksete tegijateks AS Eekmar, OÜ XXX EESTI ja AS SEB Pank. Seetõttu oli kostja sissetulekuks ajavahemikul 01.03.2020–28.02.2021 keskmiselt 566,65 eurot kuus. Hageja ütlus, et kostja sissetulek on 2000 eurot kuus, jääb tõendamata. Kostja pangakontode väljavõtetest tulenevalt teeb talle ülekandeid, kus kajastuvad nii töö- kui ka lähetustasu, XXX EESTI OÜ. Kohus toetub kostja sissetuleku suurust tuvastades Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetele, sest lähetusraha sissetuleku hulka arvestada ei saa. Sotsiaalkindlustusameti 29.03.2021 vastuskirja (kd 1, tl 125) kohaselt määratud kostjale pensioni ja/või toetusi ei ole. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (kd 2, tl 30) kohaselt pole pensioniregistri pidaja andmeil kostja liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Asja materjalide hulgas on kostja SEB Pank AS pangakonto xxx väljavõte ajavahemikke 01.01.2019-31.12.2019 (kd 1, tl 56, 61, 64-65), 01.01.2020-20.05.2020 (kd 1, tl 57, 60, 62), 01.04.2020-15.10.2020 (kd 1, tl 37-51), 01.04.2020-30.11.2020 (kd 1, tl 83, 84), 01.11.201928.04.2021 (kd 1, tl 156-188) eest ning SEB Pank AS pangakonto xxx väljavõtted ajavahemikke 01.05.2020-30.11.2020 (kd 1, tl 79-82) ja 01.11.2019-28.04.2021 (kd 1, tl 152-155) eest. Arvestades, et kostja kahe pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.11.2019-28.04.2021 (kd 1, tl 152-155, 156-188) eest hõlmavad muude ajavahemike eest esitatud väljavõtteid ja 30.04.2020 esitati hagi, milles nõutakse elatist alates 25.04.2020, analüüsib kohus ainult kostja pangakontode väljavõtteid ajavahemiku 01.04.2020-28.04.2021 (kd 1, tl 37-51, 57, 60, 62, 83, 84, 152-155, 156-188) eest. Eeltoodule tuginedes jätab kohus arvestamata tõendid ja pangakontoväljavõtted, mis hõlmavad ajavahemikku enne 01.04.
  2. 20.09.
  3. a määruses (kd 2, tl 12-13) tegi kohus kostjale ettepaneku esitada pangakontode väljavõtteid alates 28.04.
  4. Samuti tegi kohus ettepaneku esitada tõendeid alates hagi esitamisest (30.04.2020) vabatahtlikult tasutud elatise suuruse kohta. Kui kostja tasus lapsega seotud kulud nagu nt lasteaed, huviringid, reisid, korter, kus laps elab, jne, tuleb selle kohta tõendid esitada. Kostja on hagi vastuses avaldanud, et „kui kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjalt elatise välja, siis hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks.“ Kohus palus selgitada, mida on kostja selle all silmas pidanud. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid ega selgitusi. 10
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Kostja viidatud pangakontode väljavõtetest ei tulene, et temal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Ühtlasi ei nähtu muid korrapäraseid või suurtes summades olevaid laekumisi peale töötasu ja lähetuskulud. Pangakontodelt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Pangakontodelt tehakse makseid kauplustes, lokaalides, tanklates, välismaal, kuigi välismaal tehtud kulutused on ilmselt seostavad rekkajuhist kostja töötamisega. Kostja SEB Pank AS pangakonto xxx väljavõtete (kd 1, tl 37-51, 57, 83, 156-188) kohaselt tasus kostja Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale hageja nimel kokku 180 eurot, nimelt 48,60 eurot 08.04.2020, 63 eurot 17.07.2020 ja 68,40 eurot 20.08.
  1. Pärast 20.08.2020 kostja pangakontolt Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale ülekandeid ei nähtu. 11.04.2020 tasus kostja 15 eurot x OÜ-le koduinterneti eest hageja elukohas (kd 1, tl 65). Ühel korral, 30.09.2020 (kd 1, tl 85) tasus kostja 102 eurot korteri eest, mis hageja elukohaks. Kostja on teinud ülekanded hageja seadusliku esindajale (kd 1, tl 84, 156-188) kogusummas 300 eurot. Kaks makset kogusummas 250 eurot sai tehtud
  2. a aprillis ja üks makse summas 50 eurot
  3. a oktoobris. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja hagejal oli õigus pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kostja avaldab, et kannab elatist 200 eurot iga kuu hageja arvelduskontole sisse (kd 2, 22). Küll kohus on nõus hageja käsitlusega, et lapse arvelduskontole laekuva elatise ülekandmisega, kui selleks ei ole last kasvatava vanema nõusolekut, ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täidetuks. Kostja esitatud arvelduskonto xxx väljavõttest (kd 2, tl 22) on näha, et kostja tegi hagejale seitse ülekannet kogusummas 1400 eurot. Väljavõttest ei selgu, millal neid makseid tehtud on, mis eesmärgil, sest selgitus puudub. Asjakohane on hageja viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-159-12 punktile 11, milles leiti, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuivõrd lapse ema nagu hagejat hoolitsev vanem ei andnud nõusolekut kanda raha lapse pangakontole ja poolte vahel puudub sellekohane kokkulepe, siis ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi. Kinnistusraamatu andmeil (kd 1, tl 100-103) kuulub hageja emale Narvas 600 m2 suurune aadressil x asuv kinnisomand; x, Narva asuv 76,80 m2 suurune eriomand; x asuv 49,70 m2 suurune eriomand; x, Narva asuv 50,30 m2 suurune eriomand. Asja materjalide kohaselt on hageja ja tema ema elukoha aadressiks x. 20.09.
  4. a määruses (kd 2, tl 12-13) palus kohus hagejal selgitada, mis moel on kasutusel kinnisvara, mis ei ole hageja ja tema ema elukohaks, nt kes seal elab, mis asub, kas üürile/rendile antav. Juhul kui kinnisvara sai üürile/rendile antud, siis kui suur üür/renditasu moodustub kuus. Hageja ei esitanud kohtule selgitusi kinnisvara kasutamise kohta. 11
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja emal alaealisi lapsi lisaks hagejale. Hageja emal on kaks täisealist last. Hageja ema on äriregistri andmetel (kd 1, tl 106 c, 106 d) Narva linn, x korteriühistu juhatuse liige. Ta on XXX OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige ka. XXX OÜ kapital on 2500 eurot ja äriühing asutati ilma sissemakset tegemata. Maksu- ja Tolliameti 25.03.2021 teatisest (kd 1, tl 122) nähtub, et ajavahemikul 01.03.2020– 28.02.2021 ei ole hageja emale väljamakseid tehtud. Hagiavalduse kohaselt hageja ema sissetulek on umbes 500 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris puuduvad andmed hageja ema töötamise kohta. Kohus palus 20.09.
  1. a määruses (kd 2, tl 12-13) hageja emal selgitada, millest ta elatub ja peab ülal nii ennast kui ka oma lapsi. Hageja ema selgitas (kd 2, tl 34-35), et ta on juuksur, kes osutab juuksuri teenuseid OÜ-s XXX OÜ ja seoses COVID-19 eriolukorraga ja kehtestatud piirangutega vähenes oluliselt juuksuri ja ilu valdkonnas osutatavate teenuste hulk, mis tingis omakorda hageja seadusliku esindaja tulu olulise ja ootamatu vähenemise, s.o tema rahateenimise võimalused hageja ülalpidamiseks on vähenenud. Hageja on ema ülalpidamisel ning põhjusel, et hageja seaduslik esindaja peab korraldama lapse koolist kojuminekut, muusikakoolis käimist, sellest tulenevalt on ta sunnitud koostama oma töögraafiku ja töötama üksnes päevasel ajal, millal klientide arv on nähtavalt vähem kui õhtuajal. Maksu- ja Tolliameti 07.10.2021 maksuandmete tõendi (kd 2, tl 37) kohaselt oli hageja emal
  2. a augustis töötasu brutosumma 149 eurot, millest on maha arvatud töötuskindlustusmakse summas 2,38 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse summas 2,98 euro. Transpordiameti andmetel (kd 1, tl 98 pöördel-99) on hageja ema omandis sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO, registreerimismärk xxx, ehitusaasta
  3. Eesti Töötukassa 23.03.2021 vastuse (kd 1, tl 117) kohaselt oli I S töötuna registreeritud Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna Narva büroos 10.01.2007 kuni 26.06.
  4. Sotsiaalkindlustusameti 29.03.2021 vastuskirja (kd 1, tl 125) kohaselt on I Sle määratud alates 01.11.2019 lapsetoetus kogusummas 2040 eurot (120 eurot kuus kaks last). Isikule on makstud elatisabi kogusummas 1100 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on hageja emal laps X X, sünd 17.08.2002, kes 17.08.2020 sai täisealiseks. Kohus järeldab, et hageja ema sai lisaks hagejale lapsetoetust ka X Xi kohta. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (kd 2, tl 30) kohaselt on I S (isikukood xxx) esitanud raha väljavõtmise avalduse 30.03.
  5. Väljamakse teostati septembris xxx pangakontole. Hageja ema pensionikonto väljavõtte (kd 2, tl 31) kohaselt oli temale välja makstud kokku 1339,27 eurot. Ajavahemiku 01.11.2019-05.05.2021 eest hageja ema SWEDBANK AS pangakonto xxx väljavõtte (kd 1, tl 193-199) kohaselt moodustasid laekumisi kõnealusel ajavahemikul Sotsiaalkindlustusameti peretoetus ja elatisabi, Narva linna Sotsiaalabiameti matusetoetus, kostja ülekanded, mis sai juba kohtu kajastatud kostja varalist seisundi kontrollides, sularaha sissekanded, füüsilistest isikutest V A , G L , X Xi ülekanded, kohtutäitur Andrei Kreki 12
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 maksed, e-poodide tagastused. Konto väljaminekuteks on korteri-, interneti- ja telefonimaksed, hageja lasteaia kohatasud, kindlustusmaksed ja maksed tanklates, kauplustes, lokaalides. Hageja ema pangakonto väljavõttest ei tulene, et temal oleksid suvalised täiendavad sissetulekud olnud. Ent pangakontolt nähtub korrapäraseid laekumisi füüsilistelt isikutelt ja sularahas. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. 20.09.
  1. a määruses tegi kohus hageja emale ettepaneku esitada pangakontoväljavõtet alates 05.05.
  2. Hageja ema ei esitanud täiendavat pangakontoväljavõtet. Kohus leiab, et hageja ema sissetulekuid kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Enesestmõistetavalt on täisealise töötava inimese ülalpidamiskulud alaealiste laste ülalpidamiskuludest suuremad. Küll aga hageja emal on piisavalt vara, mis suurendab tema ülalpidamisvõimet. Hagiavalduses esitas hageja oma igakuised keskmised kulud erinevate kuluartiklite vahel alljärgnevalt:
  3. Eluasemekulud 90 eurot
  4. Kulutused toidule 200 eurot
  5. Kulutused transpordile 60 eurot
  6. Kulutused tervishoiule 50 eurot
  7. Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot
  8. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 90 eurot
  9. Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot
  10. Muud vältimatud püsikulutused (loetelu puudub) 100 eurot. Kokku 710 eurot. Hagi vastuse kohaselt on lapse kohta hageja esitatud kulutusi analüüsides kostja arvamusel, et 90 euro suurune eluasemekulu on kõrgendatud, sest korteris elab peale hageja veel kaks inimest. Kostja ei usu, et kulud kokku on 270 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks ka toidukulu 200 eurot, millise kullast toiduga siiski ema last toidab. Kuueaastane laps, kes viibib viis päeva nädalas lasteaias, pole võimeline õhtuti ja nädalavahetuseti sööma 200 euro väärtuses. Kostja on seisukohal, et toidukulu on hageja poolt suurendatud ja keskmiselt kulub 80 – 100 eurot. Ravimite, vitamiinide kulutused 50 euro suuruses; kostjal on küll teada, et laps on terve, maksimaalselt 10 eurot kuus. Kostjale jäävad arusaamatuks ka koolikohustuse kulutused 90 eurot, mida hageja peab kõnealuste kulutuste all silmas, jääb ikka mõistatuseks (kuna laps ei ole õpilane). Samuti jäävad kostjale arusaamatuks kulutused – riided, jalanõud 100 eurot. Jääb arusaamatuks, mis riietega ja jalanõudega on tegu ja millises koguses on riideid vaja osta. Kostjale jäävad arusaamatuks ka kulutused vältimatud püsikulutused 100 euro suuruses, mida hageja peab kõnealuste kulutuste all silmas, jääb ikka mõistatuseks ka. Hageja on seisukohal, et kõik tema toodud kulud (toit, eluaseme kulud, ravimid, riided jne) on mõistlikus ulatuses ja ilmtingimata eluliselt usutavad lapse igapäevastest vajadustest tulenevalt ning see tõendamist ei vaja, sest hageja on kostjalt elatist alammääras nõudnud. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Hageja esitab Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna esitatud arved. Arvetest nähtuvalt tasub hageja seaduslik esindaja iga kuu lasteaia kohatasu 45 eurot. Hageja käib huviringides ja sellega seotud kulud tasub ka hageja seaduslik esindaja. 13
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 20.09.
  1. a määruses (kd 2, tl 12-13) juhtis kohus hageja ema tähelepanu, et kostja on esitanud vastuväide hageja kulutuste liikide ja suuruste ning põhjendatuse kohta ning hageja põhistas üksnes paar neist. Kohus tegi hagejale ettepaneku põhistada kulusid, millele on kostja esitanud vastuväited. Hageja enam mitte midagi ei põhistanud. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud
  2. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (miinimumelatise uuring) kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu lks 45 leiti, et uus miinimumelatis
  3. a lõpu seisuga oleks kas 343÷2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388÷2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Uuringus on läbivalt märgitud, et miinimumelatis tuleks igal aastal läbi korrutada tarbijahinnaindeksiga. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori (kättesaadav veebis https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator) abil leitav tarbijahinnaindeks suurenes võrreldes IV kvartaliga 2019 (I kvartal 2020 – III kvartal 2021) 4,8% võrra. Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 189 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr. 7-12 aastastel lastel on uuringu järgi kulutused alljärgnevas suuruses: Telekommunikatsioon 13 eurot Kodune majapidamine 12 eurot Vaba aeg 29 eurot Haridus 35 eurot Isiklik hügieen, ilukaubad 8 eurot Tervishoid 6 eurot Transport, sh turvavarustus 40 eurot Eluasemekulud 26 eurot Toit 107 eurot Riided ja jalanõud 63 eurot Beebikaubad 0 eurot Taskuraha 20 eurot. Seega hagiavalduses toodud kulutused toidule on kaks korda suurem kui uuringus märgitud. Eluasemekulud on hagiavalduse kohaselt 90 eurot, uuringu järgi aga 26 eurot, seega kolm korda suuremad. Isegi kui sellele lisada kulud kodusele majapidamisele, ei ole eluasemekulud nii suured nagu märgiti hagiavalduses. Hageja kulutused transpordile on väidetavalt 60 eurot kuus. Uuringus leiti, et 40 eurot kuus (s.h turvavarustus). Hageja väidab, et tema kulutused tervishoiule on 50 eurot kuus, uuringus on leitud, et piisab 6 eurost. Kohtule ei esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejal esinevad terviseprobleemid, mille tõttu on tema tervishoiu kulutused uuringuga leitust suuremad. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, uuringu järgi aga sellises vanuses lapse isikliku hügieeni ja ilukaupade kulud on 8 eurot. Hageja väitel kulutused tema koolikohustuse täitmiseks on 90 eurot, uuringu järgi aga hariduskulud on 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus, uuringu järgi aga riiete ja jalanõude kulude suuruseks on 63 eurot kuus. Hageja märkis ka vältimatuid püsikulutusi 100 eurot. Hageja ei põhistanud, mida ta püsikulutuste all silmas peab. Kui nendeks pidada uuringus toodud telekommunikatsiooni, vaba aja, taskuraha kulud, siis annab kokku 62 eurot. 14
(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375 Eelnevale tuginedes nõustub kohus kostja väitega, et hageja toodud kulutuste suurus on ilmselt liialdatud. Hageja kulud ei võrdu seaduses ettenähtud elatise miinimummääraga. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatist alates 25.04.
  1. Hagi on esitatud 30.04.
  2. Tagasiulatuvalt elatise nõudmine ei ole hagiavalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides põhjendatud. Seega leiab kohus, et elatise väljamõistmine on põhjendatud alates hagi esitamisest ehk alates 30.04.
  3. Kõigest ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt, sest on ikka alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära ja alates 30.04.
  4. Kohus leiab, et arvestades kõiki kohtu tuvastatud asjaolusid ja kostja nõustumust maksta elatist 200 eurot kuus, on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatis 200 eurot kuus. Alla seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmise tõttu ei saa elatise summat siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, kuivõrd elatise automaatset suurendamist ei saa põhjendada üksnes miinimumpalga tõusuga. Siinkohal juhindub kohus Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse nr 2-15-15909 p-s 16 väljendatud seisukohtadest. Kostja on menetluses viidanud, et hageja kohta makstakse riiklik toetus. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul sellega arvestada põhjendatud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.
  7. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  8. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus leiab, et, arvestades kostja majanduslikku seisu, jääks põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetava elatise suuruse vähendamine. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kooskõlas

§ 445

lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. MENETLUSKULUD 15

(16)Tsiviilasi nr 2-20-6375

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusel arvestab kohus hagi osalist rahuldamist ja hagi rahuldamise ulatust ning leiab põhjendatuks jätta asja menetlemisel tekkinud osapoolte menetluskulud

§ 163

lg 1 kolmanda alternatiivi alusel nende endi kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude jaotusest kindlaksmääramiseks. nähtuvalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.