← Eesti

3-22-460/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-460 Haldusasi ETRE OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavalitsuse määras 02.02.2022 korralduse nr 84 „Munitsipaalomandisse taotletavatele katastriüksustele sihtotstarvete määramine“ punktiga 1.2.1 Tallinna linna munitsipaalomandisse taotletava Nõmme linnaosas asuva Raudtee tn 60a katastriüksuse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa 100%.
  2. ETRE OÜ esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 punkti 1.2.1 tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 punkti 1.2.1 kehtivuse peatamist või alternatiivselt Raudtee tn 60a maaüksuse omandivormi muutmise keelamist. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et ta on maaüksusel asuvate ehitiste omanik ja ta taotleb Raudtee tn 3-22-460 60a maaüksuse ostueesõigusega erastamist maareformi seaduse (MaaRS) § 7 lg 1 ja lg 5 ning § 22 lg 1 ja lg 6 ning § 221 lg 1 alusel. Kaebaja esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse tähtaegselt. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, teeb Tallinna linn maaüksuse omanikuna ETRE OÜ-le ettekirjutuse Raudtee tn 60a maaüksusel asuvate ehitiste teisaldamiseks või lammutamiseks ilma Raudtee tn 60a ehitusteatisi ja ehitusprojekti kooskõlastamata. Kaebajal on põhjendatud huvi Raudtee tn 60a maaüksusel Nõmme linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas oleva hoonestuse püsima jäämiseks ja maa ostueesõigusega erastamiseks. Esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse rahuldamata jätmisel kaasneks kaebajale rasked ja kahjulikud tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on ebamõistlikult koormav ja võimatu.
  3. Vastustaja taotles esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Taotlus ei ole lubatav, sest kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on perspektiivitu. Kaebajal puuduvad Raudtee tn 60a kinnistu suhtes igasugused õigused, kaebuses on läbivalt esitatud väiteid, mida pole tõendatud või mis ei vasta tegelikkusele. Lisaks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna taotletav abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu. Isegi juhul, kui kaebaja suudab kuidagi tõendada enda omandiõigust, on võimalik korraldus tagasi pöörata ning jätkata ehitusteatise menetlust. Kogu kaebus on üles ehitatud eeldusel, et kaebajal on õigus erastada Raudtee tn 60a kinnisasi. Kuna selline eeldus ei vasta tõele ning tegelikkuses ei ole kaebajal õigust seda erastamise käigus omandada, on kaebus põhjendamatu.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Raudtee tn 60a maaüksus on reformimata riigimaa. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud maaüksusel asuvad ehitised (kioskid) kuuluvad kaebajale. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2022 korralduse nr 84 punkt 1.2.1 ei mõjuta ilmselgelt kaebaja poolt linnale esitatud taotluste positiivset lahendust. Korralduse kehtivus ei mõjuta linna õigust nõuda Raudtee tn 60a maaüksusel olevate ehitiste teisaldamist või lammutamist. Maakatastri kohaselt on juba praegu Raudtee tn 60a maaüksuse (katastritunnus 78401:101:6333) sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa (vaidlustatud korralduse punktist 4.10 nähtub, et seda tehti
  5. a lõpus Maa-ameti poolt nn masskandena). Vaidlustatud korraldusega ei muudeta Raudtee tn 60a maaüksuse sihtotstarvet, vaid määratakse üksnes kindlaks, milline on maaüksuse sihtotstarve pärast seda, kui see munitsipaalomandisse antakse. Lisaks ei muutu vaidlustatud otsuse alusel ka maaüksuse omandivorm ega omanik. Maa antakse munitsipaalomandisse Maa-ameti peadirektori otsusega (MaaRS § 25 lg 51) ning juhul, kui vastava haldusaktiga rikutakse kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik seda vaidlustada. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust kaebaja soov suunata Tallinna Linnavalitsust toimingute tegemiseks, mille peatamiseks või viivituseks puudub igasugune õiguslik alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole suunata haldusorganit kaebaja soovitud toimingute (kiiremaks) tegemiseks, vaid üksnes kaebaja selliste õiguste kaitseks, mille kaitsmine ei pruugi kohtuotsuse tegemise ajaks (ilma ülemääraste pingutusteta) enam võimalik olla. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Alternatiivse esialgse õiguskaitse abinõu (s.o keelata Raudtee tn 60a omandivormi muutmine) osas ei ole taotluse rahuldamiseks alust. Taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sama eesmärki. Kuivõrd vaidlustatud korraldusest ei sõltu Raudtee tn 60 maaüksuse omandivorm, ei saa kohus praeguse haldusasja raames keelata Raudtee tn 60a omandivormi muutmist. Vastasel 2

(3)3-22-460 korral oleks esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks tagajärjed, mis põhivaidluse edukuse korral saavutatavad ei oleks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 11.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ja maaüksuse omandivormi muutmisele suunatud toimingute tegemise keelamist. Vaidlustatud korraldus riivab kaebaja õigusi, kuna vastustaja määrab sihtotstarbeid maa munitsipaalomandisse määramisel. Tegemist on eelhaldusaktiga, millega tehakse siduvalt kindlaks maa sihtostarve ja see rikub kaebaja omandi puutumatust. Kaebaja ostueesõigusega erastamise küsimust pole lahendatud ja seda tuleb teha enne maa munitsipaalomandisse andmist. Vastustaja pole tuginenud ühelegi õigusnormile, mille alusel määras ta maa sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Sihtotstarve määrati õigusvastaselt
  2. Vastustaja taotleb vastuses kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2).

  1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud korralduse p-ga 1.2.1 ei ole otsustatud selle küsimuse üle, kellest saab reformimata riigimaa ja seal peal väidetavalt asuvate ehitiste omanik. Vaidlustatud punkti alusel on määratud üksnes Tallinna linna munitsipaalomandisse taotletavate Raudtee tn 60a katastriüksuse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa 100%. Seega ei saa kaasneda kaebajale ka pöördumatuid tagajärgi, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda vaidlustatud korralduse p 1.2.1 osas.
  2. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna kaebaja pole keelamisnõuet vastustaja tegevuse vastu esitanud, ei saa esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajat maa munitsipaalomandisse taotlemise menetluse jätkamisega. Sellesisuline esialgne õiguskaitse ei teeniks praeguses asjas põhivaidlust. Võimaliku keelamisnõude esitamine ei pruugiks praegusel juhul olla ka põhjendatud, kuna eelduslikult oleks kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada Maaameti seda otsust, millega otsustatakse anda vaidlusalune maa vastustaja omandisse (

§ 45lg 1).

Vajadusel on kaebajal võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta Maa-ameti võimaliku antava otsuse vaidlustamise menetluses. 10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.