Kriminaalasi nr. 1-21-7679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 10.02.2022.a, Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Aime Ivanson

§ 113

- § 25 lg 1, 2 järgi 8- aastase vangistusega, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust, karistusaja 22.11.

1. Viru Maakohtu 18.06.2019 kohtumäärusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.02.
2. Harju Maakohtu 24.11.2020 määrusega pöörati Harju Maakohtu 18.06.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Elukoht: xxx xx-xx, xxx, kannab karistust xxx Vanglas Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.

§ 118

lg 1 p 1, § 184 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetlus 21231600253 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Tarko Laidmaa

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 aastat.

Süüdi mõista Tarko Laidmaa

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

Süüdi mõista Tarko Laidmaa

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 7 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.06.2014.a otsusega kriminaalasjas 1-14-3300 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mis 09.02.2022.a. seisuga on 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust ja mõista liitkaristuseks vangistus 6 aastat 7 kuud 8 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata Tarko Laidmaa poolt eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2020.a kuni 16.08.2020.a, 30.08.2020 kuni 31.08.2020, ja 04.02.2021 kuni 08.02.2021 (09.02.2021 hakkas kandma täitmisele pööratud karistust) s.o kokku 9 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistus on 6 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 10.02.2022.a. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Tarko Laidmaalt riigi tuludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 1635 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise maksumused: 2.1 isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 20E-AOI0219) kulu summas 84 eurot; 2.2 DNA ekspertiisi (akt nr 20E-GE0931) kulust (798 eurot ) vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 p-le 6.2 - 399 eurot (uuriti 7 objekti); 2.3 narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 20E-AN1267) kulu summas 84 eurot. Kokku ekspertiiside tasu 567 eurot. 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 462 eurot, kohtumenetluses 434 eurot, kokku 896 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Tarko Laidmaal menetluskulude kokku 3098 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700005504 ja selgitus „Tarko Laidmaa, kriminaalasi 1-21-7679 menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi kulust 399 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot ja kaitsjale tasutud sõidukulud kokku 5.40 eurot riigi kanda. Tsiviilhagid Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1, TsMS § 410 lg 1 alusel Tarko Laidmaalt: 1) TTT OÜ kasuks varaline kahju summas 48 eurot, mis kanda TTT OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS; 2) AS OOO kasuks varaline kahju summas 5.40 eurot, mis kanda AS-i OOO arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS. 3) CCC AS kasuks varaline kahju summas 57.98 eurot, mis kanda CCC AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Luminor Bank. Asitõendid ja salvestised 1) 10 CD- ja DVD-plaati – asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 2 2) Xi tumesinine dressipluus (pakend nr 3) – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Xle; 3) Tarko Laidmaa sonimüts – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tarko Laidmaale; 4) Plastpudel ja puuteproovid kannatanu riietelt (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn)– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Tarko Laidmaad süüdistatakse selles, et tema lõi 29.08.2020 kella 01.19 ajal Tallinnas VanaViru 8 asuva lounge Deja Vu ees mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil Xi menetluse käigus täpselt tuvastamata terariistaga vähemalt neli korda kehatüve ja kõhu piirkonda, millest kaks lööki tabas kannatanut. Terariistaga Xi kehatüve ja kõhu piirkonda lüües põhjustas Tarko Laidmaa tahtlikult kannatanule järgmised tervisekahjustused: - kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere alaosa-ülakõhu eesmis-külgmisel pinnal 7. roide kõrgusel koos vahelihase eessääre ja peensoolekinnisti vigastuse ning verikõhuga (mõnisada ml), mis on eluohtlik tervisekahjustus; - nahaalusesse rasvkoesse ja seljalihastesse ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool alaselja piirkonnas, mis ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusega pani Tarko Laidmaa tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarko Laidmaad selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 30.08.2020, ja täpselt tuvastamata kohas täpselt tuvastamata isiku(te) käest suures koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB): 71,73 grammi 34%-lis gammahüdroksüvõihappe Na-soola sisaldavat vedelikku, milles puhtal kujul GHB-d 20,1 grammi, s.o narkootilist ainet rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses. Osundatud narkootilist ainet hoidis Tarko Laidmaa kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni 30.08.2020 enda valduses, mil see tema valdusest politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning 3 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks gammahüdroksüvõihappe puhul 16 grammist GHB-st (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav kokku narkootilist ainet koguses, millest piisaks ca 12 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Oma tahtliku tegevusega pani Tarko Laidmaa toime suures koguses narkootiliste ainete (GHB) ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarko Laidmaad selles, et tema võttis 09.06.2020 kella 13.37 ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos menetluse käigus tuvastamata naisterahvaga, Tallinnas Ahtri 9 Nautica kaubanduskeskuses asuvast TTT OÜ kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Micabella Facial Peel näokoorija maksumusega 48,00 eurot, asetas selle enda taskusse ning lahkus koos naisterahvaga kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Sellise tegevusega põhjustas Tarko Laidmaa koos naisterahvaga kauplusele varalise kahju 48,00 eurot. Samuti tema võttis 15.08.2020 ajavahemikul 20.52 kuni 21.01 Viru Väljak 4 asuvast Kaubamaja AS-le kuuluvast kauplusest „XXX“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - kolm tualettvett Hugo Boss

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end süüdi temale etteheidetavates kuritegudes. Jätkuvalt taotles süüdistatav kriminaalasja arutamist lühimenetluses, soovis enda ülekuulamist 29.08.2020.a episoodis, milles on talle süüdistus esitatud

§ 118lg 1 p 1 järgi, teistes kuritegudes ta enda küsitlemist ei taotlenud.

Seega arvestab kohus teistes episoodides otsuse tegemisel süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi. Esmalt märgib kohus, et Tarko Laidmaa endised nimed, mis on läbivalt kriminaalasja toimikus, on Vanamölder, Kaljumäe, Roosimägi. Kohus motiveerivas osas kasutab tõendi loomise hetkel kasutatud nimevormi.

§ 118

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et 29.08.2020.a kesköö paiku viibisid süüdistatav Tarko Laidmaa, kannatanu X, tunnistajad G, A ja R klientidena Deja Vu baaris. Tarko Laidmaa läks sinna koos Gga, X koos Aga. Kõik tarvitasid seal alkoholi. Tõendamist on leidnud ja selles puudub ka vaidlus, et Tarko Laidmaa kasutas baari ees Xi suhtes vägivalda, tekitades talle kehavigastusi, mille tõttu toimetati X kiirabiga haiglasse. Kannatanu ise ei ole ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, kuidas ta tervisekahjustused sai ja kes teda vigastas, ta isegi ei mäletanud, et oleks tol õhtul Tarko Laidmaad baaris või väljas näinud, samuti tema sõnade kohaselt tal baaris ega õues kellegagi konflikti ei olnud. Ka ükski tunnistaja ei ole ülekuulamisel rääkinud, et oleks näinud, kuidas X vigastused sai ja kelle poolt need tekitati. A viibis sel ajal baaris sees ja kui ta väljus, nägi Xi baari ees trepi peal istumas ning küsimuse peale, mis juhtus, vastas X, et sai nuga. G ütluste kohaselt tema mingit intsidenti ei näinud, pussitamisest ei tea midagi. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardi ja statsionaarse epikriisiga on tõendatud, et X saabus EMO-sse 29.08.2020.a kell 01:54 ja tal diagnoositi kaks noahaava: üks oli ees vasakul rindkere alaosa-ülakõhu piirkonnas

1. roide kõrgusel, teine vasakul pool alaseljas niudeluust vahetult üleval pool. Vigastuste ja nende raskusastme ja tekkemehhanismi kohta on ekspert andnud järgmise arvamuse: Xl esines kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere alaosa-ülakõhu eesmis-külgmisel pinnal
2. roide kõrgusel koos vahelihase eessääre ja peensoolekinnisti vigastuse ning verikõhuga ning nahaalusesse rasvkoesse ja seljalihastesse ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool alaselja piirkonnas. Kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere alaosa-ülakõhu eesmis-külgmisel pinnal on eluohtlik tervisekahjustus, teine torke-lõikehaav alaselja piirkonnas ei ole eluohtlik. Eksperdiarvamuse kohaselt on mõlemad torke-lõikehaavad tekitatud löökidest torke-lõikevahendiga. Kuigi süüdistatav kohtuistungi algul peale prokuröri avakõnet tunnistas end süüdi kõikides talle inkrimineeritud kuritegudes, sealhulgas ka Xga seotud episoodis, siis ristküsitlusel antud ütlustest nähtuvalt ta siiski end täies mahus süüdi ei tunnistanud. Nimelt võttis Tarko Laidmaa omaks vaid ühe korra löömise ja sedagi vaid rusikaga kõhupiirkonda. Süüdistatava väitel oli tal selles käes võtmekimp ja rõnga küljes veiniavaja, mis on spiraalikujuline ja otsas teravik, mille ümber plastmassist kaitse. Süüdistatav ei osanud vastata prokuröri küsimusele, et kui ta lõi avajaga, siis kuidas sai kannatanul olla torke-lõikehaav. 5 Kohus leiab, et süüdistatava ütlused Xle antud löökide arvu ja löögi vahendi kohta ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku teiste tõenditega. Löögivahendiks ei saanud olla terava otsaga veiniavaja, sest eksperdiarvamus, mida ei ole vaidlustatud, kinnitab, et tegemist ei olnud mitte torke-, vaid torke-lõikehaavaga. Ka kannatanu seljas olnud dressipluusi vaatlusprotokoll kirjeldab pluusi vasakul all servas olevat kangast läbivat vigastust, mis ei olnud vaid väike auk, vaid selle pikkus oli ca 13 mm. Seega pidi löögiriistaks olema mingi muu teravat serva omav vahed, millega on võimalik tekitada torke-lõikehaava. Kohtueelses menetluses on see aga jäänud tuvastamata. Tarko Laidmaa tegevust baari ees Xi suhtes tõendab asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Vana-Viru 7 asuva TBB Bank turvakaamera videosalvestisi. Nimetatud salvestiselt on näha, kuidas kell 01:19:17 avaneb baari Deja Vu uks ning väljub sonimütsiga meesterahvas, kes on Tarko Laidmaa, kuna tema kandis peas halli sonimütsi. Temale järgneb X. Mõlemad jäävad seisma baari uksest kolmanda akna ette. Salvestiselt nähtub, et baarist väljub ka G ja läheb Tarko Laidmaa ja Xi juurde. Kell 01:20:03 pöörab X end G suunas, jäädes seljaga Tarko Laidmaa poole. Kell 01:20:04 teeb Tarko Vanamölder sammu Xi poole ja teeb parema käega löögiliigutuse Xi ülakeha piirkonda, mille tagajärjel vajub X väliterrassi piirde peale. Edasi on näha, kuidas Tarko Laidmaa, olles Xi selja taga, kummardub kannatanu poole, võtab vasaku käega kinni Xi kukla piirkonnast ja teeb parema käega löögiliigutuse Xi kõhu suunas. X ajab ennast püsti ja lükkab Tarko Laidmaad endast eemale. Tarko Laidmaa teeb parema käega kolmanda löögiliigutuse Xi selja suunas ning veel ühe löögiliigutuse Xi kõhu suunas. Kell 01:20:12 eemalduvad Tarko Laidmaa ja G Xst. Viimane tõstab dressipluusi üles, vaatab oma kõhtu ning kell 01:20:31 läheb baari sisse. Seega on Vana-Viru 7 asuva TBB Bank turvakaamera videosalvestiste kohta koostatud protokolliga tõendatud, et Tarko Laidmaa lõi Xi neli korda ning ümber lükatud süüdistatava väide Xi löömise kohta vaid ühel korral. Nimetatud tõendiga saab pidada ebausaldusväärseteks ka tunnistaja G ütlused selle kohta, et ta ei tea Tarko Laidmaa ja Xi vahelisest intsidendist midagi, kuna baarist väljudes läks kohe Viru ringi suunas ja võttis endale takso. Tegelikkuses viibis ta Xi löömise ajal Tarko Laidmaa poolt sealsamas nende juures ja järelikult nägi kõike pealt. Lahkus ta baari juurest koos Tarko Laidmaaga peale seda, kui Tarko Laidmaa oli lõpetanud Xi kallal vägivallategude toimepanemise. Süüdistatava ja G koos lahkumist sündmuskohalt tõendavad tunnistaja K (K) ütlused, kes töötab taksojuhina. 29.08.2020 kella ühe paiku öösel seisis ta taksoga Aia ja Vana-Viru tänava nurgal, kui tema taksosse istusid kaks meesterahvast, kellest üks oli heleda sonimütsiga. Nagu eelnevalt on teada kandis halli sonimütsi Tarko Laidmaa ja videosalvestiselt nähtuvalt lahkus ta baari juurest koos Gga. Tõena ei saa võtta ka kannatanu Xi ütlusi selle kohta, et ta ei näinud Deja Vu baaris Tarko Laidmaad, ei tea, kes teda ründas ja et baaris tal kellegagi konflikti ei olnud. Tõendamist on leidnud, et ta väljus baarist Tarko Laidmaa järel ja viibis õues koos Tarko Laidmaaga. Kuigi kannatanu oli purjus, ei ole võimalik, et ta alkoholijoobes olles ei tundnud ära inimest, keda ta teab ja tunneb pikka aega. Kohus on seisukohal, et mingi suusõnaline konflikt pidi kannatanu ja süüdistatava vahel eelnevalt olema, mis vallandas vägivallategude toimepanemise Tarko Laidmaa poolt. Sellise veendumuse aluseks on tunnistaja K ütlused. Tunnistaja sõnade kohaselt oli sonimütsiga meesterahvas taksosõidu ajal endast üsna väljas ja kuulis teda ütlemas kõrgendatud hääletoonil, et tema siin tuleb minu naise kohta sitasti ütlema. Peale seda ütlust pakkus ta teisele meesterahvale kuskile alkoholi tarvitama minna, millest teine meesterahvas ei olnud vaimustuses, sest ütles, kas me ikka peame ennast nii põhja selle pärast jooma. Kokkuvõtvalt on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et X ütles Tarko Laidmaale kas baaris või baari ees õues midagi halvustavat tema elukaaslase kohta, millest Tarko Laidmaa ärritus ja mille pärast ta lõi Xi neljal korral keha piirkonda, tekitades kahe 6 löögiga kannatanule tervisekahjustused. Kuivõrd üks tervisekahjustus osutus eluohtlikuks, realiseeris Tarko Laidmaa oma teoga

§ 118lg 1 p 1 objektiivse külje.

Subjektiivse koosseisu hindamise seisukohalt on määrav see, milline oli süüdistatava eesmärk ja ettekujutus kannatanule tekitatud vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest. Tarko Laidmaa löögivahendiks oli terariist. Kuigi ei ole tuvastatud, milline see terariist täpselt oli, siis vaieldamatult on torke-lõikevahend ohtlik. Kuivõrd Xl olid lisaks haava ulatumisele kõhuõõnde vigastatud ka siseorganid, siis pidi torke-lõikevahend olema küllaltki pika teraga ja raske tervisekahjustuse põhjustanud löögi jõud olema tugev. Tarko Laidmaa on xxxharidusega täiskasvanud inimene, seega omab ta teadmisi inimkeha ehitusest ja siseorganite paiknemisest. Järelikult saab ta aru, et tugevajõulise terariistaga kõhtu lüües võib tekkida selline tervisekahjustus, mis on ohtlik elule. Vaatamata sellisele teadmisele ja arusaamale ta siiski lõi Xi terariistaga kõhu piirkonda, mis kohtu hinnangul tõendab tema eesmärki tekitada Xle raske tervisekahjustus. Seega pani süüdistatav teo toime kavatsetult.

§ 184

lg 1 järgi esitatud süüdistus Tunnistaja T ütlustest tulenevalt, olles patrullis koos piirivalvur M K.ga, pöördus 30.08.2020 kell 02.07 Tallinnas Viru ringil liiklusjärelevalve käigus nende poole noormees, kes andis teada, et oli hetk tagasi sõidutanud Viru tänavale meesterahva, kes oli joobes, käitus agressiivselt ja kaasas oli püstol. Kell 02.15 märkasid Vana-Viru 14, Tallinn Musika baari juures kirjeldusele vastavat inimest, kes neid märgates liikus baari sisse. Baaris pidasid kinni isiku, kes vastas eelnevalt nende poole pöördunud isiku poolt antud kirjeldusele. Kontrollimisel selgus, et isikuks oli Tarko Vanamölder. Isik oli silmnähtavalt joobes, käitumine väga muutlik, kohati ebaadekvaatne, ei allunud korraldustele ja üritas lahti rabeleda. Relvataoline ese osutus stardipüstoliks. Isiku toimetamisel Kesklinna politseijaoskonda märkas videokaamerast, et patrullautos toimetas isik kahtlaselt nagu üritaks midagi peita põue (seisis mõnda aega põlvedel, siis üritas peita ennast maksimaalselt kaamera vaateväljast). Kohale jõudes teostati isikule läbivaatus, mille käigus avastati isiku aluspükstest klaasanum läbipaistva vedelikuga. Vedelikule tehti kiirtest, mis oli positiivne ainele GHB. Tunnistaja T ütlused on kooskõlas isiku läbivaatuse protokolliga ja klaaspudeli vaatlusprotokolliga selles, et Tarko Vanamölderi (praegu Laidmaa) aluspükstes oli anum läbipaistva vedelikuga, mis kiirtestiga osutus GHB-ks. Ekspertiisiakti nr 20E-AN1267 kohaselt oli vedeliku mass 71,73 grammi ja selles oli 20,1 g gammahürdoksüvõihapet (GHB). Lisainformatsioonina on märgitud, et GHB kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelpärimisele selgub, et GHB-d on kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vaja 16 g. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et Tarko Laidmaa omandas ja hoidis enda valduses suures koguses narkootilist ainet ajani, mil politseiametnikud selle leidsid ja ära võtsid. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. Kuigi Tarko Laidmaa on ülekuulamisel öelnud, et sai pudeli vedelikuga juhututtavalt seljavalude leevendamiseks ega teadnud, et tegemist on narkootilise ainega, siis kohus leiab, et tema ütlused selles osas on ebausaldusväärsed. Kui isikul puudus teadmine vedeliku sisaldusest, polnud vajadust seda varjata politsei eest ja peita aluspükstesse. Kuna ta seda tegi, siis järelikult teadis ta, et vedelik sisaldab GHB-d, mille valdamine on karistatav. Samas ei ole aga tõendatud see, et omandades ja hoides enda valduses narkootilist ainet, teadis Tarko Laidmaa, kui palju GHB-d vedelikus oli ja kui suur on GHB suur kogus, mille käitlemise eest on ette nähtud kriminaalvastutus. Kui süüdistatav kindlalt neid asjaolusid ei teadnud, ei saa rääkida kuriteo toimepanemisest 7 kavatsetult. Seega on tegu toime pandud kaudse tahtlusega, sest omandades narkootilist ainet, peab isik suure koguse olemasolu siiski võimalikuks ning möönab seda. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 järgi.

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi esitatud süüdistus 09.06.2020 vargus TTT OÜ kauplusest Kohus leiab, et 09.06.2020 kella 13.37 ajal Tallinnas Ahtri 9 Nautica kaubanduskeskuses asuvas TTT OÜ kaupluses varguse toimepanemine Tarko Laidmaa poolt on tõendatud TTT OÜ süüteoteatega, asitõendi vaatlusprotokolliga, isiku läbivaatuse protokolliga ja kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga. Põhiliseks tõendiks on asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud TTT OÜ kaupluse turvakaamera salvestist. Sellelt nähtub kuidas 09.06.2020 kell 13:37 sisenevad müügisaali naisterahvas ja meesterahvas. Meesterahval on peas tumerohelist värvi nokamüts, seljas musta värvi lühikeste varrukatega särk ja tume vest, jalas tumesinist värvi teksapüksid ja sandaalid. Meesterahva vasakpoolse käe randmel ja küünarvarre vahelisel piirkonnal on näha tätoveeringud. Tätoveering on ka paremapoolse käe biitsepsil. Isikud liiguvad müügisaalis lettide vahel. Kell 13:39 võtab naisterahvas seina ääres asetseva tumeda kaubaleti ülemiselt riiulilt väikeste mõõtmetega toote, teeb liigutuse nagu keeraks sellelt maha korgi ning nuusutab seda. Seejärel meesterahvas haarab toote naisterahva käest ja asetab selle enda vesti vasakule poole põuepiirkonda. Seejärel isikud väljuvad kaupluse müügisaalist. Süüteoteate kohaselt osutus varastatud kaubaks Micabella Facial Peel koorija hinnaga 48 eurot. 05.02.2021.a on teostatud Tarko Laidmaa (protokollis Vanamölder) läbivaatus ja läbivaatuse kohta koostatud protokollist koos fotodega nähtuvalt on isiku vasaku käe randmel ja küünarnukist üleval pool ning paremal käel küünarnukist kõrgemal tätoveeringud. Nende võrdlemisel kaupluse turvakaamera salvestisel oleva meesterahva, kes pani põuetaskusse naisterahva poolt riiulilt võetud Micabella Facial Peel koorija, käel olevate tätoveeringutega, langevad need kokku. Seega oli varguse toimepannud meesterahvaks Tarko Laidmaa. Tarko Laidmaa ise on kohtueelses menetluses tunnistanud end varguse toimepanemises süüdi, kuid ei mäletanud sellest midagi, sest olevat olnud erinevate ravimite mõju all. Kuigi ei ole tuvastatud koos Tarko Laidmaaga varguse toimepannud naisterahva isik, on turvakaamera salvestiselt vastuvaidlematult näha nende kooskõlastatud tegutsemine – naisterahvas võtab riiulilt toote ja süüdistatav haarab selle enda kätte ning paneb vesti põuetaskusse. Koos lahkutakse kauplusest taskusse peidetud toote eest tasumata. Seega on tegemist grupis toimepandud vargusega. 15.08.2020 vargus Tallinna Kaubamaja kauplusest „XXX“ Varguse toimepanemine Tarko Laidmaa poolt on leidnud tõendamist tunnistaja K. I. ütlustega, asitõendi - Tallinna Kaubamaja turvakaamera salvestise vaatlusprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga ja süüdistatava ütlustega. Tunnistaja K. I. ütlustest nähtuvalt märkas ta Tallinna Kaubamaja valvekeskuses tööl olles läbi videokaamerate XXXs meesterahvast, kes võttis parfüümidega karbid ja pani need endale paberkotti. Seejärel liikus väljapääsu poole, möödudes kassast kell 21:01 kauba eest maksmata. Läbides turvaväravaid peeti isik kinni ja toimetati turvaruumi. Turvakontrolli käigus oli paberkotis kaup kogumaksumusega 995.86 eurot, mille kohta ei olnud tal esitada ostutšekki. Tooted olid: kolm tualettvett Hugo Boss maksumusega 54,99 eurot, kaks tualettvett Hugo Boss maksumusega 77,99 eurot, kaks tualettvett Hugo Boss maksumusega 60,99 eurot, neli 8 parfüümvett Hugo Boss maksumusega 78,99 eurot ja kolm parfüümvett Paco Rabane maksumusega 78,99 eurot. Kaup tagastati korrasolekus kauplusele. Kinnipeetu nimetas enda nimeks Tarko Kaljumäe. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud CD-plaati Tallinna Kaubamaja XXX turvakaamera salvestistega, on näha Tarko Laidmaad parfümeeria osakonnas käes valget värvi kott, võtmas erinevatelt riiulitelt mitmeid tooteid ja panemas neid kotti. Seejärel kell 21:01 liigub kaupluse väljapääsu poole, turvaväravate juures tõstab koti pea kohale ja läbib turvaväravad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et 15.08.2020 Tallinna Kaubamajas parfümeeria tooteid varastada üritanud isikuna peeti kinni Tarko Vanamölder. Isik tuvastati kaasasolnud ID-kaardi alusel. Tarko Laidmaa enda ütlused langevad kokku teiste tõenditega. Ta tunnistas, et pani parfüümid paberist kotti, kuid siis selgus, et rahakott jäi autosse ja mõtlemata sellele, et kotis on maksmata kaup, läks koos nendega läbi turvaväravate väidetavalt rahakotti tooma. Kuivõrd Tarko Laidmaa peeti pärast turvaväravate läbimist kinni, jäi tema tegu lõpule viimata temast sõltumatutel asjaoludel ja toimepandu on kvalifitseeritav varguse katsena. 06.11.2020 vargus AS OOO xxx teenindusjaama kauplusest Varguse toimepanemine on leidnud tõendamist tunnistaja V. G. vaatlusprotokolliga. ütlustega, asitõendi Tunnistaja V. G. ütlustest nähtuvalt tuvastas ta turvakaamera videosalvestuste läbivaatamisel, et 06.11.2020 kell 00:17 tulid xxx tanklasse kaks meesterahvast. Üks neist oli karkudega ja too võttis tankla poest kaks karpi „Karl Fazer Geisha kommid“ ja väljus kell 00:18 tankla poest, jättes kommikarpide eest maksmata, tekitades vargusega AS-le OOO varalist kahju summas 5.40 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud OOO AS xxx teenindusjaama turvakaamera videofaile, kinnitab tunnistaja V. G. ütlusi kahe meesterahva sisenemisest 06.11.2020 kell 00:17 OOOi teenindusjaama, kellest üks oli karkudega ja selle karkudega meesterahva poolt riiulilt kahe roosat värvi paki võtmist ja teenindusjaamast väljumist käes kaks kommikarpi. Karkudega isik, kes varastas kaks kommikarpi, tuvastati väärteomenetluse käigus, mis lõpetati seoses teos kuriteotunnuste tuvastamisega. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt oli selleks isikuks Tarko Vanamölder. 29.11.2020 vargus CCC xxx teenindusjaamast Varguse toimepanemine on leidnud tõendamist tunnistaja K. P. vaatlusprotokolliga ja Tarko Laidmaa ütlustega kohtuistungil. ütlustega, asitõendi Tunnistaja K. P. ütlustest nähtuvalt töötab ta CCC xxx teenindusjaamas. Turvasüsteemi salvestuste videoanalüüsi teel tuvastas, et 29.11.2020 kella 17:17 paiku sisenevad teenindusjaama kolm meesterahvast, kelledest üks suundub külmkapi juurde, kust võtab kaks pudelit ning kella 17:19 paiku pudeleid käes hoides lahkub teenindusjaamast läbi turvaväravate pudelite eest tasumata. Kella 17:21 paiku siseneb sama meesterahvas uuesti teenindusjaama ning kella 17:22 paiku võtab riiulilt kolm vitamiinipurki, millised paneb jope taskusse ning kell 17:23 lahkub teenindusjaamast läbi turvaväravate vitamiinide eest tasumata. Meesterahvas varastas kaks C pro expert vitamiini, ühe multi B strong vitamiini, ühe veini Prosecco Zonin ja ühe veini Johann Brunner. Kokku tekitati vargusega CCC AS-le kahju 51.08 eurot. 9 Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud xxx xx asuva CCC xxx teenindusjaama turvakaamera salvestist, kinnitab tunnistaja ütlusi kahe alkoholipudeli ja kolme vitamiinipurgi varguse osas 29.11.2020.a Seda, et nende kaupade varguse pani toime Tarko Laidmaa, tõendavad tema kohtus ülekuulamisel antud ütlused. Nimelt ütles ta vastates prokuröri küsimustele, et oli 29.11.2020.a. novembris koos Xga Statoilis ja võttis Prosecco vahuveini. 04.02.2021 vargus Tallinna Kaubamaja YYY kauplusest Varguse toimepanemine Tarko Laidmaa poolt on leidnud tõendamist tunnistaja M. A. ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja isiku kinnipidamise protokolliga. Tunnistaja M. A. ütluste kohaselt märkas ta 04.02.2021 kella 13:02 ajal kaamerast YYY alkoholiosakonnas meest, kes võttis väikese pudeli alkoholi Hennessy, rebis sellelt turvakleepsu ära, pani pudeli jope vasakusse taskusse, turvakleepsu viskas teise riiulisse ning liikus kohe väljapääsu poole, möödudes kassast kauba eest maksmata. Turvaväravate läbides peeti meesterahvas kinni. Turvaruumi toimetamisel hakkas vastu ja üritas kaubast loobuda. Turvaruumis tuvastati võetud kaubana Hennessy maksumusega 15.99 eurot. Meesterahval ei olnud kauba kohta tšekki esitada. Kaup tagastati osakonda. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud turvakaamera videosalvestis tõendab, et 04.02.2021 kella 13:03 paiku siseneb YYY meesterahvas, võtab alkoholi riiulist pudeli tumeda vedelikuga, liigub alkoholiriiulite vahel ja paneb midagi ühte riiulisse. Järgmises kaustas on näha, kuidas mees seisab veidi kassade vahekäigus, räägib telefoniga ja väljub läbi turvaväravate. Turvatöötaja jookseb mehele järele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti varguse toimepanijana kinni Tarko Vanamölder. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ja analüüsides on tõendamist leidnud kolme varguse ja kahe varguse katse toimepanemine Tarko Laidmaa poolt perioodil 09.06.2020 kuni 04.02.2021.a. Kõik vargused on toime pandud eesmärgiga omastada võõrast vara, seega kavatsetult. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti

§ 199lg 2 p 7 ,9 järgi, s.t grupis ja süstemaatiliselt.

Isikute grupis oli toime pandud vargus TTT kauplusest. Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on esitanud kannatanu TTT OÜ tsiviilhagi summas 48 eurot, AS OOO summas 5.40 eurot ja CCC AS summas 57.98 eurot. Hagid põhinevad kannatanutelt varastatud asjade väärtusel, st eseme väärtusel, millest kannatanud ilma jäid. Kuivõrd vargused pani toime Tarko Laidmaa, siis tuleb tal ka tekitatud kahjud hüvitada. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav tsiviilhagisid täies ulatuses, millest tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. See tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas. Seetõttu kuuluvad esitatud tsiviilhagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on kriminaalasjas esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiiside teostamise kulud ja kaitsjatasu. 10 Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja sundraha 1635 eurot (

§ 184

lg 1 ja

§ 118lg 1 p 1 on esimese astme kuriteod), Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 896 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud mitu ekspertiisi: DNA-, isiku kohtuarstlik- ja narkootilise aine ekspertiis. DNA-ekspertiisidega seonduvalt viitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1120-12 punktis 6.2 märgitule: Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust. DNA ekspertiisi tegemisel (akt nr 20E-GE0931) on uuritud seitset proovi, seega on põhjendatud maksumus 7x57, s.o 399 eurot. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele veel isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 20E-AOI0219) kulu summas 84 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 20E-AN1267) kulu summas 84 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta DNA ekspertiisi kulust 399 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot ja kaitsjale tasutud sõidukulud kokku 5.40 eurot riigi kanda. Tarko Laidmaa süüdistus

§ 184

lg 1 järgi oli seotud GHB omandamise ja hoidmisega, mis ei nõua isiku joobeseisundi tuvastamist, talle ole ka esitatud süüdistust narkootilise aine tarvitamises. Samuti ei ole põhjendatud temalt välja mõista kaitsja sõidukulusid. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Tarko Laidmaale ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude 3098 eurot hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasja toimikute juures olevad CD- ja DVD-plaadid video-ja helisalvestustega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Plastpudel, milles oli narkootiline aine ja puuteproovid kannatanu Xi riietelt, mis asuvad asitõendite hoidlas, kuuluvad pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele. Kannatanu Xi tumesinine dressipluus ja Tarko Laidmaa sonimüts, mis asuvas samuti asitõendite hoidlas, tuleb tagastada omanikele. Karistus

§ 118lg 1 p 1 järgi on võimalik mõista nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.

Sanktsiooni keskmine on 8 aastat vangistust. Tarko Laidmaa süü suuruse hindamisel arvestab kohus kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning iseloomu, seda et Xle tekitatud kahest vigastusest oli selle tekitamise hetkel eluohtlik vaid üks. Peale operatsiooni viibis ta haiglaravil vaid kaks päeva (lahkus haiglast 31.08.2020 kell 14:08). Seega peale meditsiinilist sekkumist ei kujutanud vigastus endast enam mingisugust ohtu kannatanu elule ega tervisele, kui ta nii kiiresti haiglast välja lubati. Arvestada tuleb ka kannatanu enda suhtumist toimepandusse ja teo toimepanijasse. Kuivõrd kolme kuu pärast – 29.11.2020.a said X ja Tarko Laidmaa kokku ja käisid koos CCC xxx teenindusjaamas, siis järelikult ei pidanud X Tarko Laidmaa vastu viha ja oli talle andestanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. 11 Eeltoodud asjaoludel mõistab kohus Tarko Laidmaale karistuseks 6 aastat vangistust, milline on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon näeb ette karistusena ühe- kuni 10aastase vangistuse. Keskmäär on 5 aastat 6 kuud vangistust. Prokurör palus karistada minimaalses määras, s.o 1-aastase vangistusega. Kohus nõustub taotletud karistusega ega pea vajalikuks mõista riikliku süüdistaja poolt taotletust rangemat karistust. GHB suur kogus algab 16 grammist, Tarko Laidmaal oli GHB-d 20,1grammi, mis ületas väga väikeses ulatuses suure koguse minimaalpiiri. Pealegi valdas ja hoidis ta ainet vaid enda tarbeks ilma edasimüümise eesmärgita. Seega võib tema süüd selle kuriteo toimepanemises hinnata väikeseks ja teda võib karistada sanktsiooni alamääras.

§ 199

lg 2 sanktsiooni kohaselt on karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Varguste toimepanemine näitab ilmekalt, et süüdistataval napib rahalisi vahendeid, mistõttu talle mõistetav rahaline karistus jääks tasumata ja see karistusliik ei täidaks karistamise eesmärki. Süüdistataval tuleb hüvitada ka kriminaalmenetluse kulud ning kolmele kannatanule tekitatud kahju. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistamist rahalise karistusega. Vangistusega karistamisel arvestab kohus, et isik pani poole aasta jooksul toime viis varavastast kuritegu, millest kaks jäid katse staadiumisse. Kannatanutele tekitatud kahjud ei olnud suured. Süüdistatav tunnistas kuritegude toimepanemist ja tema vastu esitatud tsiviilhagisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eelöeldu alusel leiab kohus, et Tarko Laidmaa süüd võib hinnata keskmisest väiksemana (keskmine on 2 aasta 6 kuud). Kuivõrd tema tegudes on kaks

§ 199

lõike 2 kvalifitseerivat tunnust- grupp ja süstemaatilisus-, siis ei saa jääda karistus miinimumilähedaseks. Kohus karistab süüdistatavat 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõistab kohus 7 aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendades jääb karistuseks 5 aastat vangistust. Tarko Laidmaa oli kuritegusid toime pannes tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud ja oli katseajal. Sellest tulenevalt tuleb kohaldamisele

§ 65

lg 2, mille sätete kohaselt tuleb moodustada mõistetud karistuse ja Harju Maakohtu 18.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga liitkaristus ja sellest omakorda arvata maha eelvangistuses viibitud aeg kokku 9 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 6 kuud ja 29 päeva alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 07.03.2022.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12