Obsah (5)

§ 3141§ 173§ 174§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19789 Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jät

) § 3141 lg-le 2. Hageja pole e-kirja kättesaamist kinnitanud.

§ 3141

lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kohtumääruse hagejale 2 kättetoimetatuks 17.02.

1. Seega pidi hageja kohtumäärusest tulenevalt hagi esitama hiljemalt 03.03.
2. Hageja määratud tähtpäevaks hagi ei esitanud. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Kohus selgitab, et kohus mh hoiatas hagejat 27.01.2022 kohtumääruses, et kui hageja avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ei esita, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ning sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt hagiavaldust esitanud. Kõigest eeltoodust tulenevalt jätab kohus TvLS § 58 lg 7 alusel hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

1. jaanuar
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik