← Eesti

3-21-472/18

Obsah (5)§ 109§ 152§ 108§ 103§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-472 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 otsuse

§ 109lg 1).

13.01.2022 vastuses kohtule kaebaja selgitas, et kaebaja kohtusse pöördumine kaebuse esitamise ajal oli põhjendatud ning kaebaja hinnangul tema Eestist lahkuma sundimist oleks saanud vältida. Samas kujunenud olukorras, kus PPA on andnud kaebajale elamisloa ning seega on kaebaja Eestis viibimine legaliseeritud, puudub vajadus viisa andmisest keeldumise otsust jätkuvalt vaidlustada, mistõttu kaebaja taotleb asja menetluse lõpetamist ja menetluskulude hüvitamist. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. 14.01.2022 vastuses kohtule PPA kinnitas, et on nõus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustu asjas menetluskulusid kandma, kuna kaebaja menetluse lõpetamise taotlust saab lugeda kaebusest loobumiseks. KOHTU SEISUKOHAD

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 152

lg 3 järgi kui käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus leiab, et on põhjendatud lõpetada käesoleva haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et kaebaja on saanud pärast kaebaja poolt kohtule kaebuse esitamist elamisloa. Seega on kaebaja saanud oma probleemile lahenduse ning viisa andmisest keeldumise vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitsmiseks enam aktuaalne ega vajalik, mida ka kaebaja ise on kinnitanud. Seega kohus osundab, et kaebaja on saanud oma probleemile lahenduse kohtuväliselt. Samas kohus märgib, et tegemist ei ole kaebusest loobumisega, kuna kaebaja ei ole kaebusest loobumise taotlust esitanud, vaid kinnitanud, et kaebaja on oma Eestis viibimise legaliseerinud elamisloa saamisega. Seega ei ole menetluslikult tegemist

§ 108

lg 7 olukorraga ja ei ole alust lähtuda

§ 108lgst 1, kuna kohus ei ole asja sisuliselt otsusega lahendanud.

Kohus leiab, et seoses asja kohtuvälise lahendamisega on põhjendatud asja menetlus lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 alusel tulenevalt

§ 152

lg-st 3 (kohus ei ole asja sisuliseks lahendamiseks menetlusse võtnud).

§ 108

lg 6 kohaselt vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu 2 tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus selgitab, et kuigi asi on kaebaja jaoks lahenenud kohtuväliselt enne, kui kohus asja menetlusse võtmise üle otsustuse tegi (vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2021 määrusele, millisega ringkonnkohus saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks), ei välista kohtu hinnangul asja kohtuväline lahendamine asjas menetluskulude väljamõistmist tulenevalt

§ 108

lg-st 6, kuna kohus ei välista kujunenud olukorras, et asi oleks kuulunud sisuliselt lahendamisele. Menetluslikust otstarbekusest lähtudes on kaebaja esitanud taotluse asja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, tööde spetsifikatsiooni ja kuludokumendid. Kaebaja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 1500 eurot, lisaks käibemaks 300 eurot. Teostatud tööde spetsifikatsiooni alusel on esindaja osutanud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on asjas tasutud riigilõivu 30 eurot. Kohus selgitab, et

109 lg 11 kohaselt

§ 103

lg 1 p-s 1 nimetatud kulud (so menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud) on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kohtupraktika kohaselt tõendab arve kulude kandmise kohustuse tekkimist (Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 20). Antud juhul on kaebaja esitanud Law Office Mets & Co OÜ menetluskulude nimekirja koos tööde spetsifikatsiooniga. Dokumendist nähtub õigusabiteenuse osutamine X järgmiselt: kliendi probleemi arutamine 18.02.2021, töökäsu saamine (1 tund 18 minutit, summas 187,50 eurot); 05.03.2021 kohtule kaebuse koostamine ja esitamine, tõendite ja vajaliku materjali kogumine ning analüüsimine (6 tundi, summas 900 eurot); määruskaebuse koostamine 19.03.2021 ja kohtule esitamine, esialgse õiguskaitse taotluse esitamine (2 tundi, summas 300 eurot); suhtlus kohtuga ja asjaajamine märts - aprill 2021 (30 minutit, summas 75 eurot); menetluskulude nimekirja koostamine (15 minutit, summas 37,50 eurot). Esitatud on Law Office Mets & Co OÜ arved X: 1) 18.02.2021 arve nr 1067, summas 187,50 euro (lisaks käibemaks 37,50 eurot); 2) 05.03.2021 arve nr 2021/0138, summas 900 eurot (lisaks käibemaks 180 eurot); 3) 13.01.2022 arve nr 1093, summas 412,50 eurot (lisaks käibemaks 82,50 eurot).

§ 109lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite valguses ei ole kahtlust, et asjas on X õigusabiteenust osutatud. Samas kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus osundab, et kohus ei ole asja sisuliseks lahendamiseks menetlusse võtnud, samuti ei ole asjas toimunud ühtegi istungit, kaebaja probleem lahenes kohtuväliselt. Kohus märgib, et halduskohus ei analüüsi ringkonnakohtus kantud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kõige suurem ajakulu ja töömaht seondub üldjuhul asja materjalide läbitöötamise ja kaebuse koostamisega. Samas ei ole antud juhul kontrollitav muude täiendavate asjaajamise kulude vajalikkus ja põhjendatus. Seega leiab kohus, arvestades asja sisulist keerukust ja tööde mahtu, et on põhjendatud õigusabikulude hüvitamine kokku 6 tunni ulatuses summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, seega kokku summas 1080 eurot. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel 05.03.2021 riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest kokku 30 eurot. Kuna kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt (jättis taotluse rahuldamata ning ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse selles osas 3 rahuldamata), siis sellelt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele ei kuulu. Kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD MÄÄRUSEGA. TALLINNA 4 RINGKONNAKOHTU 01.04.2022

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.