Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-20-4255 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega Rauno Kütile määra

§ 424

lg 1 järgi, karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 74

lg 1 alusel karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohaldamata, kohustusega järgida katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 ja lg 4 järgi määratud lisakohustused, st sotsiaalprogrammis osalemine, alkoholiraviprogrammi raames esmasele hindamisele registreerimine, vereanalüüsiga regulaarne CDT-määramine.

§ 50

lg 1 kohaselt lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks Katseaja eeldatav lõpp: 16.06.2022 Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtulahend Menetlustoiming 2

1. aprill 2022 Kohtunik Taotluse esitaja Kadi Aavik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldaja Vesta Golding (e-post: vesta.golding@just.ee) Kriminaalhooldusalune RAUNO KÜTT isikukood: 38805086018; elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja pikendada Rauno Kütile Tartu Maakohtu
2. detsember 2020 otsusega nr 1-20-4255 määratud käitumiskontrolli aega 3 kuu võrra, s.o kuni 16.09.2022 ja jätta kehtima talle kõik nimetatud otsusega rakendatud kohustused. Määrata

§ 75

lg 2 p 2 alusel Rauno Kütile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 16.12.2020 otsusega mõisteti Rauno Kütt süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 8 kuud (digi tl 17-21).

§ 74

lg 1 alusel määrati karistus tingimisi 1 aasta ja 1 6-kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xx-x xxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 ja lg 4 järgi määrati lisakohustused - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; registreerida ennast hiljemalt 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võeti R.

Kütilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 01.01.

2. Kriminaalhooldusametnik on 28.03.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu R. Küti kohta (digi tl 25-28). Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et isik on rikkunud talle määratud lisakohustust – 18.03.2022 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,5%, mis on kõrgem referentsväärtusest (digi tl 35).
3. Ettekandest nähtub, et esmakohtumine R. Kütiga toimus 15.01.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Kokku on toimunud 16 registreerimist, ühel korral isik registreerimisele ei ilmunud, hiljem põhjendas seda unustamisega.
4. Riikliku alkoholiprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames osales R. Kütt esmase hindamise teenusel 22.01.2022, kui isikut teavitati teenuse sisust ja tingimustest. R. Kütt ei soovinud alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist.
5. R. Küti juhtumist lähtuvalt kinnitati 09.02.2021 ning 14.02.2022 koostatud hoolduskavad erinevate tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Jõuti analüüsida isiku alkoholitarbimise harjumusi ning suhtlusringkonna mõju isiku käitumisele. R. Kütt planeeriti sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm, mis on loodud alkoholijoobes sõidukijuhtimise eest süüdimõistetutele. R. Kütt ei osalenud programmi grupitundides, mille tõttu ei olnud võimalik programmi jätkata. Isik väitis, et kaotas grupitundide toimumisajad (digi tl 38). Ametnik reageeris 06.10.2021 kirjaliku hoiatusega (digi tl 42).
6. Liiklusohutusprogramm asendati sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening“, sest ei olnud teada, millal viiakse läbi järgmine Liiklusohutusprogramm. Eluviisitreeningu eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarbimisse. Eluviisitreening algas 05.01.2022, R. Kütt haigestus 07.01.2022, ei saanud osaleda teises ja kolmandas grupitunnis ning arvati osalejate grupist automaatselt välja.
7. Esimese laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks pidi R. Kütt tegema hiljemalt 15.01.
8. Isik tähtajaks tulemusi ei esitanud, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega (digi tl 43). Järgnevalt 19.01.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT 3,6% (digi tl 29). Edasised tulemused olid järgmised: 19.02.2021 CDT 1,0% (digi tl 30); 26.04.2021 CDT 1,1% (digi tl 31); 21.06.2021 CDT 1,3% (digi tl 32); 17.09.2021 CDT 1,0% (digi tl 33); 17.12.2021 CDT 1,2% (digi tl 34); 18.03.2021 CDT 1,5% (digi tl 35). R. Küti vereanalüüsid alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks viitavad, et isiku alkoholi tarbimine on viimasel ajal suurenenud. R. Kütt tõdeb ka ise, et võib-olla alahindab joodud alkoholi koguseid ning tarvitamise sagedust. Ametniku hinnangul vajab isik tugevamat ja pikemaajalist kontrolli alkoholitarbimise harjumuste muutmiseks.
9. R. Kütt on ühel korral põhjuseta ning teisel korral haigestumise tõttu katkestanud sotsiaalprogrammis osalemise. Mõlema programmi sihtgrupiks on alkoholi tarvitamise häiretega isikud ning programmide eesmärk on isikut mõjutada muutma enda alkoholitarvitamise harjumusi. R. Küti vereanalüüsides on alkoholi liigtarvitamist tuvastav CDT näit tõusnud referentsväärtusest 2 kõrgemale. Isik ei eita alkoholi tarvitamist ning nõustub, et kohustus mitte tarvitada alkoholi sunniks teda korrigeerima alkoholi tarvitamise harjumusi.
10. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pikendada R. Kütile määratud katseaega 3 kuu võrra ning määrata isikule täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Käitumiskontrolli tähtaja pikendamisel on võimalik sotsiaalprogrammi läbiviimine ning kohustus mitte tarvitada alkoholi võib mõjutada isikut programmis omandatu abil loobuma alkoholi liigtarvitamisest. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada.
12. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. 12. KrMS § 427 lg 1 kohaselt

§ 74

lõike 4 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 75

lg 2 p 2 alusel võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

1. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning rikkumise kirjeldust, s.h asjaolu, et R. Kütt ei ole siiani läbinud temale määratud sotsiaalprogramme, peab kohus põhjendatuks pikendada R. Kütile määratud katseaega 3 kuu võrra, so kuni 16.09.
2. See annab kohtu hinnangul R. Kütile täiendava võimaluse läbida temale vajalikud sotsiaalprogrammid ning ühtlasi näidata oma suutlikkust, tahet ja meelekindlust hoiduda edaspidi mistahes kontrollnõuete rikkumisest. Lisaks on kriminaalhooldaja üheks erakorralise ettekande esitamise põhjuseks välja toonud asjaolu, et isiku alkoholi tarbimine on suurenenud, mida on nentinud ka R. Kütt ise. Viimases 18.03.2022 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,5% (digi tl 35), mis on kõrgem referentsväärtusest. Kohus nõustub kriminaalhooldaja väljatoodud asjaoluga, et R. Kütt vajab, arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, tugevamat ja pikemaajalist kontrolli alkoholitarbimise harjumuste muutmiseks. Seettõttu peab kohus põhjendatuks määrata

§ 75lg 2 p 2 alusel R.

Kütile katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Määratav lisakohustus aitab eelduslikult korrigeerida R. Küti käitumist kriminaalhoolduse ajal, tõstab motivatsiooni muuta oma eluviisi, sh loobuda alkoholi tarvitamisest ning soodustab seeläbi tema edukat katseaja läbimist. Kohus selgitab, et alkoholi tarvitamise keelu ja muude kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumisel on võimalus pöörata kohtuotsusega määratud vangistus täitmisele.

1. Kohus märgib, et lisakohustuse täitmisse tuleb R. Kütil suhtuda tõsiselt, kuivõrd käitumiskontrolliga on süüdimõistetule antud võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda otsusega määratud vanglakaristusest. Käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja lisakohustuste tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele kaasa ei aita.
2. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3