← Eesti

3-22-286/10

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-286 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 26.01.2022 käskkirjale nr 1-1/22/6 RESOLUTSIOON Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus ja sellega seotud menetluslikud taotlused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  3. X esitas 04.02.2022 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tallinna Vangla 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/
  4. Koos taotlusega on esitatud menetlusabi taotlus. Taotluse kohaselt viibib taotleja alates 06.01.2022 sisuliselt isolatsioonid. 26.01.2022 käskkirja ta ei mõista ning seda pole talle tõlgitud. Kuid kontrollkäikude ajal nõuvad valvurid, et taotleja kannaks maski ka oma kambris olles. Taotleja on saanud kaks vaktsiinisüsti ja tal puuduvad kontaktid. Seega ei saa ta aru, miks peab kambris viibides maski kandma. Tõenäoliselt sisaldab 26.01.2022 käskkiri nõuet, et vaktsineerimata isikud peavad kandma maski, taotleja istub aga isolatsioonis ja on saanud kaks vaktsiinisüsti. Teda sunnitakse maski kandma kontrollkäikude ajal. Kui vanglal puudub nakatumise osas kindlustunne, siis ärgu valvur tema kambrisse sisenegu. Taotleja vastustab oma tervise eest ise. Kui taotleja soovib haigeks jääda ja ära surra, on see tema õigus. Vangla võib viiruse suhtes kontrollida kõiki ametnikke. Isik taotleb esialgset õiguskaitset ajaks, mil viibib lukustatavas kambris, kuna käskkirja mittetäitmise tõttu teda karistatakse.
  5. Tallinna Vangla vastas 09.02.2022 kohtunõudele, selgitades, et kontrollimisel ei tuvastatud ühtegi taotleja esitatud pöördumist, mis oleks seotud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/
  6. Vastusele on lisatud Tallinna Vangla 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/2276, mis sätestab järgmist:
  7. Kohustan alates 27.01.2022 Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse paigutatud vaktsineeritud vahistatuid ja kinnipeetavaid (edaspidi ühiselt kinni peetavaid isikuid) kandma kambris vanglaametniku sisenemisel ja väljaspool kambrit liikumisel (sh spordisaalis ning jalutusboksis ja alal viibimise ajal) vangla poolt väljastatud kaitsemaski.
  8. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peab olema nina ja suu. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu ja mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui kinni peetava isiku elu või tervis on ohus. Tallinna Vangla vastas 16.02.2022 täiendavalt: - 26.01.2022 käskkiri tunnistati 31.01.2022 kehtetuks ja hetkel kehtib 08.02.2022 käskkiri. Nii 31.01.2022 kui ka 08.02.2022 käskkirjade kohaselt peavad nii vaktsineerimata (s.o tõhustusdoo1

(2)sist keeldunud), vaktsineeritud kui ka isolatsioonikambris või –osakonnas viibivad kinnipeetavad kandma kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit maski. - Taotleja on saanud kaks vaktsiinidoosi, viimase 11.06.
  1. Taotleja ei ole avaldanud soovi saada tõhustusdoosi. 09.02.2022 seisuga oli taotleja COVID-19 kiirtesti tulemus positiivne. Taotleja ei kuulu tüüpiliselt riskigruppi. - Taotleja on alates 28.01.2022 korduvalt keeldunud maski kandmisest. Vanglaregistri kande kohaselt vestles inspektor-kontaktisik 02.02.2022 taotlejaga ja tutvustas talle käskkirja, milles oli maskikandmise kohustus. Üksuse selgituste kohaselt on 26.01.2022 ja 31.01.2022 käskkirja isikule suuliselt tõlgitud. Isikule on pakutud võimalust keeleõppes osalemiseks alates
  2. aastast, kuid ta on sellest ja riigikeele oskuse testimisest keeldunud. Viimati suunati taotleja keeleõppesse
  3. aasta sügisel, kui õpe katkes vähese motiveerituse tõttu. Kinnipeetavate andmekogus on märgitud suhtluskeelena eesti ja vene keel ning vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid taotleja eestikeelseid pöördumisi. - Üldkäskkirjadega seatud meetmed on hädavajalikud. 15.02.2022 seisuga on Tallinna Vanglas nakatunud 44 teenistujat ja 113 vangi. Tallinna Vangla teenistujad kannavad maski/respiraatorit, sama on nõutav ka külalistel. Kinnipeetavale tagab maski vangla. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Taotleja on kohtule esitanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse, mitte kaebuse. Arvestades taotleja kogemust läbi aastate erinevates kohtuasjades, saab kohus eeldada, et taotleja on esitanud teadlikult sellise taotluse. Kaebuseta saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vangla on vastuses 09.02.2022 kohtunõudele selgitanud, et kontrollimisel ei tuvastatud ühtegi taotleja esitatud pöördumist, mis oleks seotud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/
  5. Seega puudub vaidemenetlus, mille käigus oleks kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. 26.01.2022 käskkirja osas vaide esitamist oleks võimalik üle kanda ka hilisematele samasisulistele käskkirjadele. Kuna taotleja ei ole esitanud vanglale vaiet, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kinnipeetavatega seotud asjades on nõutav enne kaebuse esitamist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine, mistõttu tuleks ka taotluse kaebusena tõlgendamisel see tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). Vaide esitamise nõuet ei kummuta ka see, et taotleja väitel ei ole talle käskkirja tõlgitud. Vangla on kinnitanud käskkirja tõlkimist hiljemalt 02.02.
  6. Taotlusest nähtub läbivalt, et taotlejale on arusaadav, mida talt nõutakse, kuid ta ei nõustu maskikandmisega. Olukorras, kus taotleja on keeldunud alates 28.01.2022 korduvalt maski kandmast, sh on talle tõenäoliselt selle eest määratud ka distsiplinaarkaristused (vt haldusasi nr 3-22-296), on tal ka piisav arusaam, et esitada vanglale vaie. Kohus peab ka oluliseks, et vangla selgituste kohaselt võib taotleja osata küll eesti keelt, kuid ei soovi oma keeleoskuse kindlakstegemist ega täiendamist.
  7. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus on eduväljavaadeteta. Vangla ja laiemalt Eesti Vabariik on kohustatud kaitsma taotleja elu ja tervist mh juhul, kui taotleja seda ei soovi (inimõiguste konventsiooni art 2 rakenduspraktika vanglates toimuvate enesevigastamiste kohta). Maski kandmise kohustust lühiajaliselt ei saa pidada intensiivseks piiranguks (vt Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-2585). Taotleja soov vältida maski kandmist lühiajaliselt kontrollkäikude ajal ei kaalu üles vangla kohustust tagada julgeolek vanglas, s.o kohustust teostada taotleja üle järelevalvet. Taotleja poolt haiglasse sattumine seab täiendava koormuse nii haiglapersonalile kui ka vanglateenistusele. Hetkel on üldteadaolev haiglate ülekoormus või selle peatne saabumine. Vanglas nagu teistes hoonetes, kus viibib palju inimesi elukondlikult koos (haiglad, hooldekodud, koolid), on suur risk nakatuda, mida kinnitab vanglas hetkel nakatunute arv ja taotleja enda nakatumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.