← Eesti

2-20-8768/82

Obsah (10)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 3111§ 173§ 164§ 6

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-8768 28. märts 2022, Narva Kohtuasi S Ga ja J Ga hagi T Ga vastu elat

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-20-8768 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 16.06.2020 esitatud hagis paluvad hagejad S Ga ja J Ga mõista kostja T Galt välja asenduskohustusena kummagi hageja kasuks igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohustada kostja kandma elatis T Ga (hagejate seaduslik esindaja) kontole XXX iga kuu

  1. kuupäevaks. Menetluskulud palutakse jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja on hagejate isapoolne vanaema. Viru Maakohtu 26.11.
  2. a otsuse nr 2-16-13573 alusel peavad hagejad saama enda ülalpidamiseks igakuiset elatist 1/2 EV kuupalga alammäärast kostja pojalt J G'ilt (x). Kuna hagejate isa ei täitnud eelpool nimetatud kohtuotsust vabatahtlikult, oli algatatud täitemenetlus. Alates täitemenetluse alustamisest ei saanud kohtutäitur nõuda sisse hagejate isalt elatist hagejate kasuks ning mingil määral sundida J G'it kohtuotsus täitma. Vastavalt kohtutäituri tõendile 01.06.2020 seisuga on elatise võlgnevus hagejate ees 64 487,28 eurot. Hagejate isa elatise tasumata jätmine kohtuotsusega määratud ulatuses seab hagejad väga nõrgasse majanduslikku olukorda. Eeltoodu arvesse võttes on hagejad sunnitud pöörduma kohtusse hagiga oma vanaema (kostja) vastu ning nõudma elatis asenduskohustusena. Hagejatele teadolevalt on kostja majanduslik olukord oluliselt parem, temal on stabiilne sissetulek ja on olemas kinnisvara. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist ja menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagejad esitasid tõendamata väide, et Viru Maakohtu 26.11.
  3. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1613573 on laste isalt laste kasuks välja mõistetud elatis. Asjas puuduvad sellised andmed, et hagejate isa asukoht ei ole teada. Samuti ei ole esitatud andmed, et hagejate isa viibib kinnipidamisasutuses või hagejate isa tervislik seisund ei luba töötada. Eelnevat arvestades puuduvad seaduses nimetatud eeldused selleks, et nõuda ülalpidamist kostjalt (ei ole tõendatud, et isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada). Samuti ei nähtu, mida hagejad ja kohtutäitur on võtnud tulemuslikult ette viidatud Viru Maakohtu otsuse täitmiseks. Ei ole näha, et kohtuotsuse täitmise käigus on kasutatud kõiki võimalusi ega võetud kasutusele kõiki meetmeid selle täitmise tagamiseks. Lisaks on kostja arvamusel, et hagejate esindaja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, so elatise mittemaksmist. Hagejate esindaja on küll esitanud tõendid kohtutäiturilt võlgnevuse olemasolu kohta, samas ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et elatist ei tasuta kohtutäituri kaudu või ilma kohtutäituri vahenduseta. Isegi kui oletada, et PKS § 106 lg 2 alusel oleks põhjendatud elatishagi rahuldamine, siis PKS § 105 lg 3 tulenevalt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga 2

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 69-aastase kostja kõik tulud kulutatakse enda vajaduste katmiseks. Kostja vara on ainult korteriomand xxx, mis on kostja elukoht. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Hagejad ei ole tõendanud ka nendel vajaduste oleku, millede katmiseks ei ole piisav vanema/te ülalpidamist. Hagejate poolt nõutav elatise summa osas puuduvad hagiavalduses põhjendused. Kostja ei nõustunud ka kohtualluvusega ja kohaldatava õigusega, kuid need väited jätab kohus siin mainimata. Viru Maakohus 18.12.
  1. a määrusega jättis kostja vastuväited rahuldamata. Kohus määras, et S Ga ja J Ga hagi T Ga vastu elatise nõudes allub Eesti kohtule (Viru Maakohtu Narva kohtumajale). Asja lahendamisele kohaldub Eesti õigus. Kostja on esitanud omapoolse seisukoha 27.09.2021, mille jätab kohus otsusest välja, sest kostja varem esitatud vastuväited üle kordab. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja on esitanud omapoolsed väited seoses kohtualluvusega ja kohaldatava õigusega. Kohus jätab väited mainimata. Viru Maakohus 18.12.
  2. a määrusega jättis kostja vastuväited rahuldamata. Kohus määras, et S Ga ja J Ga hagi T Ga vastu elatise nõudes allub Eesti kohtule (Viru Maakohtu Narva kohtumajale). Asja lahendamisele kohaldub Eesti õigus. Hagejad on seisukohal, et kõik kostja vastuväited on põhjendamatud ja on esitatud eesmärgiga välistada ülalpidamiskohustuse (s.o asenduskohustuse) täitmist. Kostja väidab, et hagejad ei ole tõendanud PKS §-s 96 sätestatud eeldusi kostja vastu hagi esitamiseks. Kõnealune kostja väide on alusetu. Viru Maakohtu 14.01.
  3. a otsusega nr 2-10-30564 ja Viru Maakohtu 26.11.
  4. a otsusega nr 2-16-13573 mõisteti hagejate isalt J G'ilt (isikukood x) laste kasuks välja elatis. J G ei hakanud täitma kohtuotsuseid ning temal tekkis hagejate ees suur võlgnevus. Kohtuotsuste sundtäitmiseks oli hagejate ema sunnitud pöörduma kohtutäitur Andrei Krek'i poole. J G'i elatise võlgnevus laste ees seisuga 01.06.2020 oli 54 687,28 eurot. Seega on seadusest tulenevad eeldused kostja vastu elatisehagi esitamiseks täidetud. Asjakohatu on kostja väide, et hagejad ei tõendanud elatise mittemaksmist. Seda asjaolu tõendab kohtutäituri tõend küll. Samuti on kõnealusel asjaolul hagejate jaoks negatiivne iseloom ning seepärast on hagejate jaoks võimalik seda üksnes väita. Ikka on raske tõendada, et kohustatud isik ei maksa elatist (raha). Oleks võimalik kinnitada hoopis vastupidist väidet, et elatis makstakse. Kui kostja soovib seda väita, siis tema peab seda ka tõendama. Kostja aga seda ei tõendanud. Hagejad ei tunnista mitte ühtegi kostja avaldatud asjaolu, millega ei ole hagejad selgesõnaliselt nõustunud. Hagejad leiavad, et kostja ei esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid hagi rahuldamata jätmise aluseks. KOHTUISTUNG 3
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 05.10.2021 ja 07.03.2022 toimunud kohtuistungitel jäid osapooled omapoolsete nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendamata ega tule rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seejuures vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate isaks on J G ning et kostja T Ga on hagejate isapoolne vanaema. 4

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohus 14.01.2011. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-10-30564 (kd 1, tl 32-33) mõistis välja hagejate isalt J G'ilt hagejate ema T Ga kasuks elatis hagejate ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot (2175 krooni) alates 25. juunist 2009 kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Viru Maakohus 25.10.2016. a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-16-13573 (kd 1, tl 34) muutis Viru Maakohtu 14.01.2011. a otsusega nr 2-10-30564 T Ga kasuks hagejate ülalpidamiseks J G'ilt väljamõistetud elatise suurus. Kohus mõistis J G'ilt välja hagejate kasuks igakuise elatusrahana 215 (kakssada viisteist) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, alates 08.09.2016 kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud nõudma PKS § 106 lg 2 alusel kostjalt elatist asenduskohustusena juhul, kui Viru Maakohtu 14.01.2011. a otsuse 2-10-30564 ja 25.10.2016. a otsuse 2-16-13573 täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Kohtutäitur A. Krek'i 10.06.2020. a vastuse (kd 1, tl 5 pöördel; tõlge kd 1, tl 10 pöördel) järgi on kohtutäituri andmetel 01.06.2020 seisuga elatise võlgnevus 64 487,28 eurot (sealhulgas võlgnevus laste eest 54 687,28 eurot ja elatisabi võlgnevus riigi eest 9800 eurot). Võlgnikule hoiatuse kättetoimetamise protseduur ei andnud tulemust, katsed olid ajavahemikul 2016-2018. Kohtutäitur A. Krek'i 02.09.2020 tõendi (kd 1, tl 37) kohaselt on Narva kohtutäituri Andrei Krek'i büroos menetluses elatisraha sissenõudmise täiteasi nr. 066/2011/331 J G'i (isikukood
  1. x)suhtes. Nõude sisuks on: elatisraha S Ga (isikukood
  2. x)ülalpidamiseks 139,00 eur/kuus, alates 25.06.2009 kuni 07.09.2016; elatisraha 215,00 eur/kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 08.09.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.04.2020; elatisraha S Ga ülalpidamiseks (isikukood
  3. x)139,00 eur/kuus, alates 25.06.2009 kuni 07.09.2016; elatisraha 215,00 eur/kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 08.09.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.08.2024; elatisraha J Ga ülalpidamiseks (isikukood
  4. x)139,00 eur/kuus, alates 25.06.2009 kuni 07.09.2016; elatisraha 215,00 eur/kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 08.09.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.01.2027. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 14.01.2011. a tagaseljaotsus nr 2-10-30564 (muudetud Viru Maakohtu 25.10.2016. a tagaseljaotsusega nr 2-16-13573) ja sissenõudja 31.01.2011. a täitmisavaldus. Täitemenetlus oli 14.02.2011 algatatud võlgnikule täitmisteate kätte toimetamisega vastavuses

§-ga

  1. Ajavahemikul 14.02.2011–31.08.2020 on võlgnikult sisse nõutud elatise katteks kokku 5116,60 eurot: Laekumise Laekunud summa Elatise katteks üle Ülekandmise kuupäev kuupäev kantud 05.09.2016 5300,00 eurot 4664,00 eurot 09.09.2016 10.01.2020 452,60 eurot 452,60 eurot 23.01.2020 Kohtutäituri andmetel moodustab seisuga 01.09.2020 elatisraha võlgnevus 66 239,28 eurot (sh laste ülalpidamiseks elatise võlgnevus 56 439,28 eurot ja lastele väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue riigi kasuks 9800,00 eurot). Kohtunõudele kohtutäitur A. Krek'i 20.12.
  2. a vastuse (kd 1, tl 180-182) kohaselt kestab täitemenetlus nr 066/2011/331 J Gi suhtes üle 10 aasta ning kõikide täitetoimingute (sh päringud 5

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 registritesse, andmebaasidesse, vastused selgitustaotlustele, tõendite väljastamine, elatisabi taotluste käsitlemine, vms) toomine ei ole käesolevas vastuses mõistlikult võimalik. Võlgniku J G (
  1. x)(edaspidi võlgnik) suhtes on 04.02.2011 algatatud täitemenetlus nr 066/2011/331. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 14.01.2011. a tagaseljaotsus nr 2-10-30564 (muudetud Viru Maakohtu 25.10.2016. a tagaseljaotsusega nr 2-16-13573) (edaspidi täitedokument) ja sissenõudjate seadusliku esindaja T GA (
  2. x)(edaspidi sissenõudja) 31.01.2011 täitmisavaldus. Täiteasjas nr 066/2011/331 on sundtäitmisel täitedokumendist tulenev elatise nõue võlgniku vastu. Täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga moodustas J G võlgnevus 8423,40 eurot. Nõude sisuks on igakuine elatisraha kolmele lapsele 139,01 eurot kuus, alates 25.06.2009 kuni 07.09.2016, elatisraha 215,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 08.09.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni. Täitemenetluse nr 066/2011/331 raames toimetati võlgnik J G'ile täitmisteate kätte isiklikult 14.02.2011 aadressil: xxx,

§-ga 326 vastavuses. Kohtutäitur kontrollib regulaarselt võlgniku sissetulekuid ja varalist seisundit teostades päringuid registritesse. Tööhõive andmete ülekontrollimine MTA ja Töötamise register – igal tööpäeval. Töötukassa andmebaasi teostatakse päringuid igal tööpäeval. Sotsiaalkindlustusameti väljamaksete kontroll (toetused, pensionid, jne) – igal tööpäeval. Autoregister ja Kinnistusregister kontrollitakse igal tööpäeval (juurde tekkinud registervara kontroll). Käesoleva vastuse koostamise kuupäeva seisuga: - võlgnik ei viibi kinnipidamisasutuses - võlgniku nimele ei ole kinnisvara registreeritud - võlgnik ei ole seotud äritegevusega - võlgniku nimele ei ole sõidukid registreeritud - võlgnik omab mootorsõiduki juhiluba - võlgnik omab väikelaeva juhiluba - Pensioniregistri andmetel ei ole võlgnik liitunud

  1. sambaga - Pensioniregistri andmetel kuulub võlgnikule
  2. samba pensionifondis osakud, mille arv 08.12.2021 seisuga koostas 770,222 ehk 861,25 eurot. Väljamakse avaldused puuduvad. - Tsiviilrelvade riikliku registri andmetel ei ole võlgniku nimele relvi registreeritud. Täitemenetluse nr 066/2011/331 raames olid teostatud järgmised arestid ja sundtäitetoimingud: Kuupäev Toiming Märkused 01.03.2011 Swedbank pangakonto aresti Konto on arestitud edastamine 01.03.2011 Tallinna Äripank Konto puudub pangakonto aresti edastamine 01.03.2011 SEB Pank pangakonto aresti Konto on arestitud edastamine 01.03.2011 COOP Pank AS (endine AS Konto puudub Eesti Krediidipank) pangakonto aresti edastamine 01.03.2011 Danske Bank A/S Eesti Konto puudub filiaal pangakonto aresti edastamine 6

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 01.03.2011 01.03.2011 01.03.2011 01.03.2016 05.09.2016 24.10.2017 25.10.2017 04.12.2017 04.12.2017 19.12.2019 07.01.2020 10.06.2020 10.06.2020 29.06.2021 28.06.2021 28.06.2021 Luminor Pank (endine Nordea Bank) pangakonto aresti edastamine AS Citadele banka Eesti filial pangakonto aresti edastamine Maksu- ja Tolliameti poolt tagastamisele kuuluva tulumaksu arestimine Päring võlgnikule tema valduses oleva ruumi läbiotsimiseks TMS § 28 lg 1¹ sätestatud korras võlgnikule kuuluva 1/18 kaasomandist aadressil X x vara müümine kohtutäituri kontrolli all Hoiatus võlgnikule TMS § 177¹ korras Päring võlgnikule TMS § 26 lg 1¹ korras Hoiatus võlgnikule TMS § 177¹ korras Päring võlgnikule TMS § 26 lg 1¹ korras sissetuleku (töötasu) arestimine x Konto puudub Konto puudub 24.03.2021 laekus elatisnõude katteks 53,15 eurot 14.03.2016 pandud postkasti aadressil x Vara müügist saadud raha arvel rahuldati osaliselt elatise nõuet summas 4664,00 eurot 01.11.2017 pandud postkasti aadressil X x 01.11.2017 pandud postkasti aadressil X x e-posti teel, kättesaamise kinnitus puudub e-posti teel, kättesaamise kinnitus puudub Töötamise registri andmetel töötas ajavahemikus 06.12.2019 – 27.12.2019. Võlgniku töötasust oli 10.01.2020 kinni peetud 452,60 eurot elatisnõude katteks. LHV Pank pangakonto aresti Konto on arestitud. Alates edastamine oktoobrist 2021 laekub kohtutäituri ametikontole igakuiselt 50,00 eurot arestitud kontolt (14.10.2021, 13.11.2021, 14.12.2021). AS UniCredit Pank Konto puudub pangakonto aresti edastamine Svenska Handelsbanken Konto puudub pangakonto aresti edastamine sissetuleku (töötasu) Töötamise registri andmetel arestimine X OÜs töötas ajavahemikus 03.06.2021 – 12.07.2021. Kohtutäituri ametikontole ei ole raha laekunud. Sissetuleku (ajutise Arest on peal, kohtutäituri töövõimetuse hüvitise) ametikontole ei ole raha arestimine Haigekassas laekunud Holm Bank AS pangakonto Konto puudub 7
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 29.06.2021 29.06.2021 13.07.2021 13.07.2021 13.07.2021 aresti edastamine Hoiatus võlgnikule TMS § 07.07.2021 tagastatud, 177¹ korras, aadressil x võlgnik registrijärgsel aadressil ei ela (KÜ esinaise ja korteris elava võlgniku õe sõnul) Hoiatus võlgnikule TMS § kättesaamise kinnitus puudub 177¹ korras e-posti teel Hoiatus võlgnikule TMS § 06.08.2021 tööandja teatas e177¹ korras, töökoha posti teel, et võlgnik ei tööta aadressil x võlgnikule firmas alates 12.07.2021 üleandmiseks (vastava kande Töötamise registris tehti 08.08.2021). Kiri oli 12.08.2021 büroosse tagastatud. vara nimekirja nõudekiri kättesaamise kinnitus puudub võlgnikule e-posti teel edastamine Päring Politseija Politsei- ja Piirivalveameti Piirivalveametile võlgniku andmekogus puuduvad asukoha kohta kehtivad andmed võlgniku asukoha kohta. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud võlgnikult täitedokumendiga määratud ulatuses elatisraha sundkorras sisse nõuda. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele võiks kohtutäitur sissenõuet pöörata. Samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille realiseerimise arvelt saaks vähemalt osaliselt elatisraha võlgnevuse rahuldada. Kohtutäituril puuduvad andmed võlgniku tegeliku asukoha kohta, mis takistab menetlusdokumentide kätte toimetamist ja meetmete rakendamist. Kohtutäituri kirjadest on küll võimalik järeldada, et: - kohtutäituril ei õnnestunud täitemenetluse käigus võlgnikult täitedokumendiga määratud ulatuses elatisraha sundkorras sisse nõuda; - võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele võiks kohtutäitur sissenõuet pöörata; - võlgnikule ei kuulu registervara, mille realiseerimise arvel saaks vähimatki osa elatisraha võlgnevusest rahuldada; - puuduvad andmed võlgniku tegeliku asukoha kohta, mis takistab menetlusdokumentide kätte toimetamist ja meetmete rakendamist, mis saab viidata eelduste esinemisele mõistmaks välja kostjalt elatist kui asenduskohustus hagejate ülalpidamiseks. Ent kohus nõustub kostjaga (kd 2, tl 8), et kohtutäituri vastuses olevate toimingute analüüsi tulemusena on võimalik jõuda järelduseni, et kohtutäituri tegevus oli pigem formaalne ega olnud seetõttu tulemuslik. Toimingute teostamise aegadel on mitmed vaheajad ja mõned neist on aastate jagu kestnud. Samuti on täitedokumentide täitmiseks kohtutäituri toimingud puhtformaalsed – dokumendi võlgnikule saatmine kohta, kus ta ammu ei elagi. Nt 05.09.2016 müüakse kohtutäituri kontrolli all võlgnikule kuuluva 1/18 kaasomandist aadressil X x. Ning 01.11.2017 jäetakse aga postkasti aadressil X x 24.10.2017 hoiatus võlgnikule TMS § 177¹ korras ja 25.10.2017 päring võlgnikule TMS § 26 lg 1¹ korras. 8
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 Ka saadab kohtutäitur kirja edasi sellele e-posti aadressile, millelt võlgnik ammugi ei vasta/ei kasuta. Kohtutäitur saadab arestimisaktid pankadele, kus võlgnikul pangakonto puudub. Kohtutäituri toimingud ei ole ka õigeaegsed, sest võlgnik jõuab lõpetada töösuhted enne kui tööandja saab kohtutäiturilt võlgniku vara arestimisakti kätte. Kohtutäituri viidatud passiivne tegevus jätkub aastate vältel ning kindlalt ei teostanud kohtutäitur aastast 2017 (so viimase viie aasta jooksul) tõhusat ja tulemuslikku tegevust täitemenetluste edukaks läbiviimiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse kohtutäituri dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

§ 3111

lg 2 kohaselt on võimalik teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. Võlgnik kasutab Facebooki kontot (kd 2, tl 9) ning sel moel on kindlalt kättesaadav kohtutäiturile. Et käesolev asi puudutab laste huve, siis kontrollis kohus PKS § 230 alusel hagejate isa elukohaja kontaktandmed Rahvastikuregistris. Kohus selgitas välja, et 20.02.2022 on hagejate isa registreerinud uue elukoha aadressi. Samuti on Rahvastikuregistris hagejate isa sidevahendid olemas. Kostja esindaja väitel võttis ta kohe hagejate isaga ühendust. Seega on võlgnik (hagejate isa) kättesaadav küll. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ikka ei võtnud ammendavalt kasutusele talle seaduses antud võimalusi sundida võlgnik igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohtutäituri andmete kohaselt on võlgnikul olemas juhiluba ja väikelaeva juhiluba. Kohtutäituri kirja järgi edastas ta võlgnikule hoiatused TMS § 1771 alusel, kuid nende võlgnikule kättetoimetamise kohta andmeid ei ole. Kohus on seisukohal, et seoses võlgniku uue elukoha andmete saamisega ja väidetavalt võlgniku kättesaamisega Facebooki konto kaudu ja telefoni teel, on kohtutäituril võimalik sundida võlgnikku täitma oma kohustust hagejate ees. Ka on võimalik kohaldada TMS §-des 61, 62, 28 ettenähtud meetmeid. Ühtlasi pole asja materjalidest näha, et sissenõudjad esitaksid avalduse võlgniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest. Kohtu hinnangul on kohtutäituril ja sissenõudjatel küll midagi ette võtta, et kohtulahendite täitmine täitemenetluses oleks viinud taotletava tulemuseni ehk sundida võlgnikku tasuma nii elatise võlgnevust kui jooksvat elatist oma lastele. Kohus ei tuvastanud, et ülemäära raske on saavutada hagejate isalt ülalpidamise väljamõistmist. Selle tuvastamine on aga üks eeldusi, et kostjal tekiks PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselastele laste isa asemel ülalpidamist. Kuna kohus leiab, et hagejate isalt elatise sissenõudmine ei ole perspektiivitu, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut kostja majanduslikule seisundile. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta ja käsitlemata väited ja tõendid kostja majandusliku seisundi kohta. Eelneva alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 9

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8768 MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.