Obsah (9)

§ 208§ 189§ 116§ 188§ 110§ 113§ 1131§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9518 Tsiv

(võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt

§ 208lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut mh õiguse müügile.

4. Hageja on 15.04.2020 teinud avalduse müügilepingust taganemiseks (dtl 27-31). Pooled ei vaidle, et hageja tasus kostjatele ostuhinnast 5 000 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab kostjatelt 5 000 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega. Pooled vaidlevad, kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud. 5.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingu p 2.8.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et loevad oluliseks lepingurikkumiseks, kui kostja II jätab täitmata lepingu p 2.5.1 ja/või 2.5.2 nimetatud kohustused. Punkti 2.5.2 järgi kohustus kostja II hagejale üle andma kogu xxx OÜ raamatupidamise koos kõigi lepingute originaalidega hiljemalt 16.03.2020, s.h., kuid mitte ainult, lepingud firmadega xxx ja xxx. Samas oli märgitud, et tehingu hetkeks raamatupidamine terves ulatuses üle antud ei ole.

1. Kostjate väitel olid lepingud firmadega xxx ja xxx hagejale üle antud. Kohus tegi 15.03.2021 kostjatele ettepaneku ettepaneku esitada tõendeid mh selle kohta, et nimetatud lepingute originaalid anti hagejale üle hiljemalt 16.03.
2. Kostjad tõendeid ei esitanud. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 31.03.2020 kostjale I ette heitnud xxx tarnelepingu esitamat jätmist (dtl 18, tõlge dtl 24), millele kostja I on 02.04.2020 vastanud, et tarnelepingu peab esitama Prantsusmaa ühing, mis viibib seoses Prantsusmaal kehtestatud meetmetega (dtl 1718, tõlge dtl 23-24). Kohus tuvastab viidatud e-kirjavahetuse alusel, et kostjad ei täitnud tähtaegselt kohustust firmaga xxx sõlmitud tarnelepingu originaali üle andmiseks. Samuti ei ole tõendatud, et kostjad oleksid tähtaegselt hagejale üle andnud firmaga xxx sõlmitud tarnelepingu originaali.
3. Tõendatud ei ole ka kostjate väide, et hagejale oleks üle antud xxx OÜ raamatupidamine. Kostjate väljatoodu, et raamatupidamine oli üle antud juba notariaalse lepingu sõlmimise ajaks, ei ole kooskõlas lepingu p 2.8.1 märgituga. Nähtuvalt ekirjavahetusest on hageja kostjale I 31.03.2020 ette heitnud mh raamatupidamise esitamata jätmist, millele kostja I on 02.04.2020 vastanud, et ta ei tea, kes on hageja raamatupidaja ja kuhu saata dokumendid ja arved. Kohus tegi 15.03.2021 kostjatele ettepaneku tõendada tervikliku raamatupidamise üleandmist ning juhul, kui kostjad väidavad, et kogu raamatupidamine on kättesaadav Compucash tarkvara kaudu, siis ka selle tarkvara hagejale üleandmist koos asjaoluga, et tarkvara kaudu on kõik 3 raamatupidamise dokumendid kättesaadavad. Kostjad esitasid kuvatõmmise WhatApp vestlusest (koos tõlkega dtl 191), milles hageja on küsinud Compucash kasutamise eest makstava tasu kohta. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei võimalda tuvastada, et Compucash programmi kaudu oleksid hagejale olnud kättesaadavad kõik xxx OÜ raamatupidamisdokumendid. Tulenevalt RPS (raamatupidamise seadus) § 6 lg 2 ja § 12 lg 1 dokumenteeritakse ja kirjendatakse raamatupidamiskohustuslase kõik majandustehingud raamatupidamisregistrites ning säilitatakse kirjendamise aluseks olnud algdokumendid. Kohus nõustub hagejaga, et raamatupidamise üleandmise kohustus ei saa olla täidetud olukorras, kus üle on antud vaid üksikuid dokumente, mitte raamatupidamisregistrid koos kõigi algdokumentidega. Sh ei oma tähendust, kas üle on antud 2019.a. majandusaasta aruanne, mille tõendamiseks on kostjad esitanud väljavõtte infosüsteemist (dtl 99-107), 13.05.2020 ekirja (dtl 73-74, tõlge dtl 115), 08.05.2020 kirja (dtl 85). Kohus asub seisukohale, et kostjad rikkusid lepingu p 2.5.2 nimetatud kohustusi, mida tuli vastavalt poolte kokkuleppele pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Täiendavalt sätestab ka

§ 116

lg 2 p 5, et olulise lepingurikkumisega on tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Nähtuvalt poolte e-kirjavahetusest on hageja 31.03.2020 nõudnud p 2.5.2 kohustuste täitmist, märkides, et annab täitmiseks täiendava tähtaja kuni 06.04.2020 (dtl 18, tõlge dtl 24). Kuna raamatupidamist ning xxx tarnelepingu originaali ei antud üle ka täiendava tähtaja jooksul, on kostjad lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal tekkis õigus lepingust taganemiseks. Seoses nimetatud järeldusega ei analüüsi kohus täiendavalt, kas kostjad rikkusid lepingut ka osaühingu majandusliku seisundi kohta ebaõigete andmete avaldamisega, millise väitega seoses on hageja esitanud e-maksuameti väljatrüki (dtl 46-47). 8. Kohus ei nõustu kostjatega, et taganemine võiks olla vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu põhjusel, et xxx OÜ majanduslik seisund on pärast osa müügilepingu sõlmimist halvenenud. Üleantu väärtuse vähenemisel saab tekkida hüvitisnõue

§ 189

lg 4 järgi, samuti vastutab juhatus ühingu ees, kui ühingule on tekitatud kahju (ÄS § 187). Taganemisõigusega kostjate etteheited hagejale seoses ühingu majandustegevustegevuse korraldamisega aga ei seondu, mistõttu ei oma tähendust ka nendega seoses esitatud tõendid: hageja ja kostja II sõnumivahetus (dtl 79, 88, 96, tõlked dtl 116-118), audiosõnum (kostjate 19.10.2020 menetlusdokumendi lisa 0-1, tõlge dtl 119), xxx OÜ väljavõte registrist (dtl 9798), facebook väljavõtted (dtl 86-87, tõlge dtl 109-110), väljavõtted finefood.ee kodulehelt (dtl 76-78), fotod (dtl 80-83), kauba üleandmise akt (dtl 89-94, tõlge dtl 112-114). 9.

§ 188lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ts

ÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostjad on hageja 15.04.2020 taganemisavaldusele saatnud vastuse 23.04.2020 (dtl 32-35), st kostjad said avalduse kätte hiljemalt 23.04.2020. Kohus tuvastab, et 28.02.2020 müügileping osaühingu osa müümiseks lõppes hagejapoolse taganemisega 23.04.2020, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks. 10.

§ 110

lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna kostjad on soovinud siduda hageja nõude 5 000 euro 4 tagastamiseks täitmist tingimusega, et hageja tagastab kostjatele 28.02.2020 aktis toodud kaubad või hoiustab kostjate kasuks nende kaupade väärtuse (9 587,25 eurot), saab kohus aru, et kostjad on soovinud keelduda täitmisest

§ 110lg 1 järgi.

Kohus ei nõustu aga kostjatega, et kostjatel saaks

§ 189lg 1 alusel olla tekkinud nõue hageja vastu xxx OÜ kauba tagastamiseks.

Nähtuvalt 28.02.2020 müügilepingust oli selle esemeks xxx OÜ osa. xxx OÜ 28.02.2020 lepingu osapooleks ei olnud ning temale kuuluv vara lepingu esemeks ei olnud. Nähtuvalt taganemisavaldusest (p 10.1) on hageja juba 15.04.2020 teinud kostjatele ettepaneku teatada sobiv aeg, et sõlmida asjaõigusleping lepingu eseme omandi tagastamiseks.

§ 110

lg 2 p 2 järgi kohustuse täitmisest keeldumise õigust ei ole mh juhul, kui võlausaldaja kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus. Kohus asub seisukohale, et kostjatel puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda. 11. Kohus rahuldab hageja nõude lepingu alusel osa eest tasutud 5 000 euro tagastamiseks kohustamiseks

§ 189

lg 1 alusel ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5 000 eurot. 12.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates 01.05.2020 kuni hagi esitamiseni 01.07.2020

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras summas 67,95 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 5 000 x 8% : 365 x 62 päeva. Kostjad ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 67,95 euro väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt

§ 113lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja ka hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõuetelt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni. 13.

§ 1131

lg 2 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kohus tuvastab advokaadibüroo Greinoman & Co arve alusel (dtl 48), et hagejale on osutatud õigusteenust seoses nõude esitamisega kostjate vastu, hagejal on tekkinud kulu õigusteenusele 312 eurot. Õigusteenuse osutaja pidas kostjate esindajaga enne kohtusse pöördumist kirjavahetust (dtl 37-45). Kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 312 eurot.
2. Asja lahendamisel tähendust omavat teavet ei sisalda 17.04.2020 e-kiri võla tasumise kohta (dtl 75, tõlge dtl 111) ega teatmik.ee väljavõte (dtl 130-133). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. 5 Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
3. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 425 eurot, hagi lisade tõlgimisele 68,40 eurot (ilma km) ning lepingulisele esindajale 1 430 eurot (ilma km), millele lisandub kulu seoses istungil esindamisega. Hageja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 425 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud. Hagi lisaks 2 on venekeelne ekirjavahetus, mille juurde on lisatud OÜ Eurest Tõlketeenused koostatud tõlge eesti keelde. Tulenevalt TsMS § 143 p 1 on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu.
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: hagi koostamine - 4,5 tundi; 23.11.2020 seisukoha koostamine – 3,83 tundi; 15.03.2021 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; 10.05.2021 seisukoha koostamine – 1 tund; istungiks ettevalmistumine – 1,17 tund.
6. Nimekirjas toodud ajakulu kokku on 11 tundi. Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist kestis see 0,2 tundi. Lepingulise esindaja ajakulu kokku on 11,2 tundi. Esitatu kohaselt osutati õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et nimetatud hind ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.
7. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 254,28 eurot (425 + 68,4 + (68,4x20%) + (11,2 x 130 = 1 456) + (1 456 x 20%)). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 2 254,28 eurot.
8. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6