Obsah (5)

§ 635§ 117§ 110§ 162§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3885 Tsiviilasi AS Morrison Invest hagi Altilen Grupp O

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Kostja kohustus pooltevahelise töövõtulepinguga saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ehk osutama erinevad raamatupidamisega seotud teenuseid vastavalt lepingu punktis 2.1 ja selle alapunktides loetletule
2. Kohus tuvastab, et hageja pöördus 19.12.2018 kostja poole etteheidetega seoses lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisega ning määras täiendava tähtaja seniste tegemata tööde teostamiseks (tl 8). Vastuseks hageja kirjale teatas kostja seaduslik esindaja, et edastas pooltevahelise „töölepingu“ Tööinspektsiooni juristile. Samuti teatas kostja seaduslik esindaja, et tema viimaseks tööpäevaks on 04.01.2019 (tl 7p).
3. Vastusena kostja seadusliku esindaja e-kirjale teatas hageja samal päeval, et pooltevaheline leping on töövõtuleping, samuti hoiatas hageja kostjat, et kui viimane lõpetab lepingu ennetähtaegselt, on hageja sunnitud välja nõudma lepingulise leppetrahvi (tl 9).
4. 02.01.2019 e-kirjaga teatas kostja, et taganeb pooltevahelisest töövõtulepingust

§ 117alusel (tl 21).

1. Alljärgnevalt hindab kohus, millisel alusel ja millisel ajal pooltevaheline leping lõppes.
2. Kohus on tuvastanud, et kostja teatas, et kostja viimaseks tööpäevaks on 04.01.
3. Sõltumata kostja seadusliku esindaja sõnakasutusest tuvastab kohus kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1, et kostja tegelik tahe oli suunatud pooltevahelise lepingu, mille liigile antud õiguslik hinnang on kostjal menetluse kestel muutunud, lõpetamisele kostja algatusel alates 04.01.
5. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
6. Käesoleval juhul nähtub selgelt hageja 20.12.2018 vastusest (tl 7), et hageja mõistis kostja tahteavaldust viisil, mis vastas kostja tahtele – lõpetada pooltevaheline leping kostja algatusel alates 04.01.
7. Nimetatut kinnitab hageja hoiatus, et kui kostja tõepoolest lepingu lõpetab ennetähtaegselt, tuleb kostjal arvestada kokkulepitud leppetrahviga.
8. Kohus märgib, et kostja ei saanud 02.01.2019 e-kirjaga kehtivalt

§ 117

alusel taganeda.

§ 117

kohaselt, kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kostja on lugenud hagejapoolset hoiatust lepingu punkti 6.4 alusel maksete tasumise peatamisest seoses kostja kohustuste täitmata jätmisega hageja keeldumiseks oma kohustuste täitmiseks. Kostja tõlgendus on ekslik ning vastuolus nii lepingu punktiga 6.4 kui ka

§ 110

lg-ga 1, mille kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Olukorras, kus hagejal olid etteheited kostja poolt teostatavale tööle ning sisuline vaidlus selle üle, et töö oli tegemata, poolte vahel puudub (kostja on pakkunud hilisemat tööde lõpetamist, jaatades seeläbi, et tööd olid tegemata), oli hageja õigustatud kasutama lepingu punktis 6.4 sätestatud õigusi tasumisest keeldumiseks. Seega ei olnud

§ 117

kohaldamise eeldused täidetud ning kostja ei saanud kehtivalt lepingust

§ 117alusel taganeda.

1. Kohus tuvastab, et kostja lõpetas pooltevahelise lepingu alates 04.01.2019 ühepoolselt.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingu punktis 9.1 sätestatud leppetrahvi tasumise kohustus on tekkinud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. 4
3. Kostja on palunud leppetrahvi vähendamist juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Järgnevalt hindab kohus, kas leppetrahv summas 3 500 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
4. Kostja ei ole sisulisi põhjendusi leppetrahvi väidetavale ebamõistlikule suurusele esitanud, vaid on üldsõnaliselt väitnud, et leppetrahvi tuleks vähendada põhjusel, et hageja ei olnud nõus lepingut lõpetama kokkuleppel. Lisaks viitab kostja, et on tasunud 150 eurot ja hageja on tasaarvestanud 350 eurot, mis kuulub kostja hinnangul leppetrahvist mahaarvamisele.
5. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud on asunud lepingulistesse suhetesse ning on muuhulgas kokku leppinud selle lepingulise suhte tähtajas ehk arvestanud lepingulise suhte kestvusega, sh lepingu pikenemisega vastavalt lepingu punktile 8.1, ei saa hagejale ette heita seda, et ta ei olnud valmis lõpetama lepingut kokkuleppel. Siinkohal on oluline arvestada ka sellega, et hageja juhtis kostja tähelepanu puudujääkidele teostatavas töös, millele kostja reageeris koheselt avaldusega, et tema lõpetab pooltevahelise lepingu. Kohus arvestab ka sellega, et kostja ei teinud hagejale ettepanekut lepingu kokkuleppel lõpetamiseks, vaid asus esimeste etteheidete saamise järel põhjendamatult väitma, et tegemist on töölepinguga, mille kostja katseajal üles ütleb. Kirjeldatud olukorras on kostja etteheited hagejale põhjendamatud ning kohus leiab, et eeltoodu ei ole põhjuseks leppetrahvi vähendamisele.
6. Kohus ei pea põhjendatuks ka kostja vastuväited 150 euro tasumise ja 350 euro tasaarvestamise osas. Esiteks on kohtuistungil kostja üheselt avaldanud, et 50 eurot tasus kostja juhatuse liige T M eraisikuna muude kohustuste katteks. Kostja käsitlus, et 350 euro ulatuses on hageja juba teinud tasaarvestuse, ei ole samuti asjakohane. Poolte avaldatust nähtub, et hageja pidi tasuma kostjale detsembris 2018 tehtud töö eest 350 eurot, mille hageja tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Seega ei ole hageja poolt tehtud tasaarvestus seotud leppetrahvi nõudega ning kostja vastavad vastuväited jätab kohus rahuldamata. Seega ei esine põhjuseid leppetrahvi vähendamiseks 150 ja 350 euro võrra kostja viidatud põhjendustel. 39.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kuivõrd kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist, hindab kohus leppetrahvi suuruse mõistlikkust kogu tehingu kontekstis. Kohus tuvastas, et pooltevaheline leping oli sõlmitud algselt perioodiks 30.11.2018 kuni 01.07.2020 ehk kestvusega 19 kuud. Lepingu punkti 6.1 kohaselt oli ühe kuu tasuks 350 eurot, millele lisandus käibemaks. Seega moodustas lepingu algse perioodi kogutasu 19*350 ehk 6 650 eurot. Leppetrahv summas 3 500 eurot moodustab üle 50% lepingu algsest maksumusest. Samuti arvestab kohus lepingu ennetähtaegse lõpetamise aega, milleks on 1 kuu pärast lepingu sõlmimist. Sellises olukorras ületab nõutav leppetrahv kostjale maksmisele kuulunud tasu 10kordselt.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et hageja poolt nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kohus vähendab leppetrahvi 1 050 euroni, mis on võrdne kolme kuu eest tasumisele kuuluva tasuga. Kolme kuu pikkust perioodi saab üldjuhul pidada mõistlikuks, et ümber korraldada oma tegevus olukorras, kus tähtaegse lepingusuhte teine pool lepingu ennetähtaegselt lõpetab.
3. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 1 050 eurot.
4. Hageja nõuab lisaks leppetrahvile viivise tasumist leppetrahvilt seadusjärgses määras alates 09.01.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. 5
5. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 113lg 1 kohaselt on viivise nõudmine leppetrahvilt lubatud.

Hageja nõuab viivist alates 09.01.

1. Hageja viitab arvele nr 18657 (tl 10), mille maksetähtajaks oli 08.01.2019, mistõttu on kostja viivituses tasumisega alates 09.01.
2. Kostja ei ole viivise arvestamise perioodile vastuväiteid esitanud, kostja on vaielnud vastu üksnes viivise arvestuse alussummale ehk põhinõudele, millelt viivis on arvestatud.
3. Kuivõrd kohus vähendab leppetrahvi 1 050 euroni, arvestab kohus ka viivise vähendatud leppetrahvi summalt alates 09.01.2019 kuni kohtuotsuse tegemise ajani (31.01.2022). Viidatud perioodil on kostja viivituses leppetrahvi tasumisega 1 119 päeva. Seadusjärgse viivisemääraga, milleks on 8% aastas ehk 0,021918% päevas on viivisesumma 257,29 eurot (1 050 eurot * 1 119 päeva * 0,021918%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 31.01.2022 ehk kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 257,29 eurot.
4. Hageja palub viivise välja mõistmist seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõue on kooskõlas

§ 113sätestatuga ning kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 47. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 30% ulatuses ja jättis hagi rahuldamata 70% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 30% ulatuses kostja ja 70% ulatuses hageja kanda.
2. Hageja on kandnud tsiviilasjas järgmisi menetluskulusid – hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot ning kandnud kulusid õigusabile summas 1 200,83 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1 550,83 eurot. Kostja ei ole tsiviilasjas menetluskulude nimekirja esitanud ning toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud.
3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 10 tunni ja 55 minuti ulatuses summas 1 200,83 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja tunnitasumäär on 110 eurot.
5. Hagejale osutatud õigusabi hõlmab järgmisi menetlustoiminguid – materjalide tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi 30 minutit; kostja vastusega tutvumine, analüüs ja hageja seisukoha koostamine – 3 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine kohtuistungi päeval – 45 minutit; istungil osalemine – 55 minutit, istungiprotokolliga tutvumine ja suhtlus kliendiga – 15 minutit; lõplike seisukohtade koostamine – 1 tund 15 minutit; menetluskulude nimekirja täiendamine ja esitamine - 15 minutit.
6. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
7. Kuivõrd kohus jätab 70% menetluskuludest hageja ja 30% kostja kanda, hageja menetluskulude summa on 1 550,83 eurot ning kostjal menetluskulusid ei ole, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 465,25 eurot ehk 30% summast 1 550,83 eurot. 6
8. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 56. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 7