Obsah (7)

§ 121§ 263§ 274§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2537 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 263

lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 274

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2018–10.12.2018 ja 09.08.2019– 10.08.2019, s.o 4 päeva vangistust, karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel oli V.

Lukin kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. 2. Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega, mis jõustus 03.10.2020) pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele V.

Lukinile mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mille alguseks loeti tema kinnipidamine 25.08.

2. Karistuse kandmise aja lõpp 20.08.
4. Viru Maakohtu 02.03.2022 määrusega jäeti V. Lukin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu, kuid täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. 4.
5. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et vaatamata sellele, et isikut on varasemalt korduvalt karistanud ei ole V. Lukin sellest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Vangistuses on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus ning kuigi isik on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, kuid puudub siiski veendumus, et ta saaks aru tal esinevast probleemist ning varasemad katsed probleemiga tegeleda on ebaõnnestunud. Samuti ei uskunud maakohus, et alkoholi tarvitamisest hoidumiseks piisab isiku puhul vaid käitumiskontrolli ajaks määratavast kohustusest mitte tarvitada alkoholi, sest varasemalt on selline kohustus ebaõnnestunud süüdimõistetul juba kriminaalhoolduse alguspäevadel. Puudub kindlus, et isik on suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbima. Kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning isik on kahel korral kasutanud vägivalda isiku suhtes, kelle juurde ta kavatseb elama asuda ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, esineb suur risk, et isik võib vabaduses alkoholi tarvitamist jätkates taas sama kannatanu suhtes vägivalda kasutada. Kinnipeetava motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest seab kahtluse alla ka see, et ta püüab oma tegusid õigustada ning süüdistab juhtunus kannatanuid. Isik ei näe iseenda käitumises probleeme ning seetõttu tõenäoliselt ei oska neid edaspidi ka vältida. 4.
6. Maakohus pidas küll positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustanud programmiga Agressiivsuse asendamise treening, õppinud riigikeelt A2-tasemel, tal on elu- ja töökoht, kuid need ei kaalu üles kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid.
7. Viru Maakohtu 02.03.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Lukin, kes palub tühistada maakohtu määruse. Süüdimõistetu toob välja, et ta on teinud kõik endast sõltuva ennetähtaegseks vabastamiseks: läbinud sotsiaalprogrammi, teinud eesti keele eksami (A2), töötab ja kinnitab oma käitumisega, et on korralik ühiskonnaliige, suhted lähedastega on normaliseerunud. Ta tunnistab oma vigu ja probleemi alkoholiga, samuti on tal nõuetekohane elu- ja töökoht. Süüdimõistetu usub endasse ja ei näe edasist vajadust viibida kinnipidamiskohas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 2