Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 6. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-21-3972 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu

§ 424lg 1 järgi ja talle mõisteti 3 kuu pikkune vangistus.

Eelvangistuse aeg

1. -
2. mai 2021.a, s.o 2 päeva loeti mõistetud karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. I. Vaabelile määrati katseaeg 1 aasta. Mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I. Vaabel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75lg 4 alusel määrati I.

Vaabelile katseajaks lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs. Seda peab ta tegema käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2. Kriminaalhooldaja esitas 4. märtsil 2022. a kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata I. Vaabeli karistus täitmisele. Nimelt rikkus I. Vaabel

§ 76

lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõuet lahkudes Eestist selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata.

1. jaanuaril 2022 tehtud vereanalüüsi CDT näit on 2,5%. Uuele määratud vereproovile (
2. veebruar 2022) I. Vaabel ei läinud, sest sõitis välismaale.
3. veebruaril 2022 I. Vaabel registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud põhjustest. Telefonikõnes teavitas, et on Norras tööl.
4. märtsil 2022 saatis ametnik e-postiga I. Vaabelile vastuse, milles kohustas teda viivitamatult kriminaalhoolduse läbiviimiseks Eestisse pöörduma. Ettekande koostamise ajaks ei olnud I. Vaabel teavitanud, kas ja millal ta Eestisse naaseb. I. Vaabel on kohustatud elama kohtu nimetatud aadressil, ent kuna kriminaalhooldusalune on Eestist lahkunud, ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust läbi viia. I. Vaabel ei ela kohtu määratud alalises elukohas ja sõitis loata välisriiki – tema käitumine ja negatiivne hoiak kriminaalhooldusnõuete täitmisesse takistab oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist.
5. Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja I. Vaabelile Tartu Maakohtu
8. detsembri
9. a otsusega mõistetud 2 kuud ja 28 päeva vangistust pöörati täitmisele.
10. Erakorralisest ettekandest nähtub, et I. Vaabeli kriminaalhooldus on kulgenud probleemselt. Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 5 registreerimist, registreerimiskohustust on isik täitnud kuni
11. veebruarini 2022, mil ta jäi registreerimisele ilmumata ja põhjustest ei teavitanud. I. Vaabel vastas ametniku telefonikõnele ja teatas, et on Norras tööl. Laboratoorse vereanalüüsi CDT näidu tulemuse on I. Vaabel katseajal esitanud kriminaalhooldusametnikule ühel korral. Registreerimisel
12. jaanuaril 2022 esitas I. Vaabel esimese vereanalüüsi tulemuse. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 528273-1 (tl 59) kohaselt oli
13. jaanuaril 2022 I. Vaabeli CDT näit 2,5 %. Seoses kõrge näiduga on määranud ametnik uue vereproovi tulemuse esitamise tähtajaks
14. veebruaril 2022, mida I. Vaabel eiras ja lahkus välismaale. Kuna I. Vaabel oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis on süüdimõistetu tahtlikult rikkunud

§ 75lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

I. Vaabel on lahkunud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt ning seega rikkunud

§ 75lg 1 p 6 sätestatud käitumiskontrolli nõuet.

I. Vaabel esitas

1. jaanuaril 2022 registreerimisel ametnikule avalduse välisriiki sõitmiseks
2. jaanuarist kuni
3. märtsini
4. Ilma ametnikult luba saamata lahkus ta Eestist. Suusõnaliselt on I. Vaabel selgitanud, et ei teadnud, et peab Norra tööle minemiseks ametniku luba ootama. Kriminaalhooldusametnik on oma
5. märtsi 2022 kirjas kohustanud I. Vaabelit kriminaalhoolduse läbiviimiseks viivitamatult pöörduma tagasi Eesti territooriumile. I. Vaabel viibib jätkuvalt Norra Kuningriigis.
6. Kohus märkis, et kriminaalhooldus on süüdimõistetu karistuse osa, millele on ta kohustatud alluma. Samas nähtub esitatud erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetul puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, pigem soovib neid täita n.ö oma äranägemise järgi. Kui süüdimõistetul puudub soov kriminaalhooldusele alluda, tuleb tal mõistetud karistus kanda ära reaalselt vanglas. Kohtu hinnangul I. Vaabelil puudub kriminaalhooldusele allumiseks ja selle edukaks läbimiseks vajalik motivatsioon ja koostöötahe. Süüdimõistetu otsib üksnes vabandusi oma rikkumiste õigustamiseks. Käitumiskontrolli üle järelevalve teostamine on allutud kriminaalhooldaja järelevalve alla, ent eelkõige on just kohtuotsuse adressaat ehk antud juhul süüdimõistetu Ilmar Vaabel selleks isikuks, kes pidi hoolitsema kohtulahendi õigeaegse ja kohase täitmise eest. Süüdimõistetu käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist talle määratud kohustustesse. Antud kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega nõus. Süüdimõistetul ei 2 ole õigus valida, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või jätta see täitmata. Kohtulahendiga pandud kohustused on talle täitmiseks kohustuslikud.
7. Ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike I. Vaabeli suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi.
8. I. Vaabel esitas määruskaebuse, milles palub jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada tema katseaega 1 kuu võrra.
9. Kohtus avaldati I. Vaabeli ja kriminaalhooldusamentiku vaheline telefonivestlus, kus
10. jaanuaril 2022 teatas I. Vaabel, et jäi elukohast ilma, elab autos ega leia Eestis erialast tööd. Ametnik leidis, et nii ei saa, et elukoht puudub ning ametnikku peab sellest teavitama.
11. jaanuaril 2022 helistas I. Vaabel uuesti, oli ärritunud ning nõudis registreerimisaja varasemaks toomist, et saaks esitada välisriiki sõitmise avalduse.
12. jaanuaril 2022 esitas I. Vaabel avalduse välisriiki sõitmiseks
13. jaanuarist kuni
14. märtsini
15. Lisaks esitas ta Norra perearsti teatise, et CDT baasil vereanalüüsi on võimalik teostada Norra Kuningriigis selleks akrediteeritud laboris. Kriminaalhooldja jäi ettepaneku juurde.
16. I. Vaabel märgib, et asja materjalidest ei nähtu kriminaalhooldusamentiku poolt

§ 74lg-s 4 lähtuva meetme – kirjaliku hoiatuse kohaldamist.

Kohus ei kohaldanud muid meetmeid I. Vaabeli mõjutamiseks (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine).

1. I. Vaabelile heidetakse ette motivatsiooni puudumist käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita.
2. jaanuaril
3. teatas I. Vaabel kriminaalhooldusametnikule, et ei ela enam antud elukohas, kuna ema viskas ta enda elukohast välja.
4. jaanuari
5. a telefonikõnes oli I. Vaabelil põhjust olla endast väljas, sest ta pidi elama autos ning ametnik ei soovinud registreerimisaega varasemaks tuua ehkki selleks ajaks oli I. Vaabelil olemas elu- ja töökoht Norras.
6. jaanuaril 2022 esitas ta avalduse välismaale tööle suundumiseks. Ametnik oli teadlik I. Vaabeli raskest seisust ning sellestki, et CDT-näidu saab võtta ka Norras. Avaldusele vastamine võttis üle kuu aja.
7. KrHS § 26 lg 4 kohaselt peab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse väärikust austama. Seda kriminaalhooldusametnik rikkus. Ta jättis I. Vaabeli raskesse olukorda. I. Vaabel oli valiku ees, kas olla Eestis kodutu ja töötu või elada välisriigis inimväärikalt. Kriminaalhoolduse eesmärk on suunata isik õiguskuulekale teele läbi käitumiskontrolli. Viimane pole karistus, vaid meede aitamaks kaasa seaduskuulekuse saavutamisele. Kriminaalhooldus peaks olema isikupõhine ja tema toimetulekut võimalikult vähe piirav ning inimväärikust austav. Ametniku väide, et avaldusele vastamise tähtaeg on seaduse kohaselt 30 päeva, näitab tema üleolevat suhtumist. Seadus ei keela ka kohest reageerimist arvestades isiku hetkeolukorda. CDT-näidu oleks saanud ka Norra aktrediteeritud laborist (ükski Eesti seadus seda ei keela). Telefonitsi on I. Vaabel kogu aeg kättesaadav olnud ega ole ametnikega suhtlemisest hoidunud. Sellele vaatamata esitas ametnik kohtule kohe erakorralise ettekande. Seega ei ole I. Vaabel ka CDT proovi esitamisest hoidunud, vaid leidis võimaluse kuidas see esitada, kui kriminaalhooldus oleks seda võimalust aktsepteerinud. Eestist lahkuma sundis I. Vaabelit eluline olukord ning vanglakaristuse täideviimine ei soodusta seaduskuulekale teele asumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. I. Vaabel ei vaidlusta määruskaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et ta on kriminaalhoolduse nõudeid (registreerimiskohustuse rikkumine
9. veebruaril ja 3 kriminaalhooldaja loata Eestist lahkumine) ja kohustust (esitada laboratoorse vereanalüüsi näit) rikkunud. Ka kohtuistungil kinnitas I. Vaabel, et ta ei saanud välismaale minekuks luba kriminaalhooldusametnikult. Teab, et loata välismaale lahkumine on keelatud. Erakorralises ettekandes toodud kriminaalhoolduse nõute rikkumistele I. Vaabel vastu ei vaielnud. Määruskaebuses heidab ta ette kaalutlusõiguse rikkumist. Kriminaalhooldjale heidab ta ette, et see pole I. Vaabelit kirjalikult hoiatanud ning kohtule leebemate meetmete kohaldamata jätmist. Lisaks on I. Vaabelil etteheiteid kriminaalhoolduse läbiviijale. Tema lõplik taotlus on pikendada katseaega 1 kuu võrra.
10. Kuna I. Vaabelil ei ole etteheiteid määruse sellele osale, milles kohus tuvastas kriminaalhooldusnõuete ja -kohustuse rikkumise, siis peabki järgnevalt andma hinnangu, kas kohus rikkus kaalutlusõigust pöörates I. Vaabeli karistuse täitmisele.
11. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule kaalutlusõiguse rikkumist ette heita ei saa.

§ 74

lg-s 4 loetletud meetmed kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerimiseks on alternatiivsed. Karistuse täitmisele pööramine ei eelda seda, et kriminaalhooldaja oleks eelnevalt isikut kirjalikult hoiatanud. Samuti ei pane säte kohtule kohustust kohaldada kergemaid meetmeid (katseaja pikendamine, täiendavate kohustuste määramine) olukorras, kus erakorralise ettekande menetlejal puudub veendumus, et isik seaduses sätestatud alternatiivseid meetmeid täita ei suuda. Praegusel juhul see ilmselgelt nii oligi - maakohus leidis, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine ei oleks I. Vaabeli suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu määratud kohustusi tulemuslik. Apellatsioonikohtu hinnangul süüdlase selgitused kohtuistungil üksnes süvendavad sellist veendumust. Nimelt kinnitas süüdimõistetu, et ei soovi enam kriminaalhooldust (tlk 77). Ehkki I. Vaabel ei soovinud ka vanglasse minna, möönis ta, et kui käitumiskontrollnõuded samamoodi jätkuvad, siis tahes-tahtmata tuleb uus erakorraline ettekanne. Ta kinnitas, et aastaks Eestisse naasmine tähendaks suurt elukorralduse muutust, sest ta peaks jätma oma Norra töö- ja elukoha (tlk 78). Kohtuistungi protokolli lugedes tekib arusaam, et I. Vaabel on nõus küll kriminaalhooldust jätkama, ent temapoolsetel tingimustel – ta soovib, et sel juhul „peab olema ka mingi vastutulek, et ma saaksin vähemalt tööl käia“ (tlk 79).

1. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
4. I. Vaabeli rikkumised olid tahtlikud. Ta teadis, et ei tohi Eestist kriminaalhooldaja loata lahkuda, samuti puuduvad
5. veebruari
6. a registreerimiskohustuse rikkumiseks ja laboratoorse vereanalüüsi näidu esitamata jätmiseks mõjuvad põhjused. I. Vaabeli käitumine takistab järelevalve teostamist süüdlase üle.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka määruskaebuses loetletud põhjused rikkumiste toimepanemiseks süüdimõistetule vältimatud ega vabandatavad. I. Vaabel nimelt on põhjendanud käitumiskontrolli nõuete täitmata jätmist raske olukorraga. Määruskaebuse esitaja väitel viskas ema ta enda elukohast välja, millest ta teavitas ametnikku
8. jaanuaril
9. Paar 4 päeva hiljem ametnikule helistades elas ta juba autos. Samal ajal oli I. Vaabelil elu- ja töökoht Norras, kuhu ametnik tal aga lahkuda ei lubanud.
10. Ringkonnakohtu arvates ei lükka määruskaebuse väited ümber maakohtu põhjendatud arvamust, et süüdimõistetul puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, pigem soovib neid täita n-ö oma äranägemise järgi. Materjalidest nähtuvalt oli I. Vaabelil juba kokkuleppemenetluses asja arutamise ajal elu- ja töökoht Norras, ent ta nõustus täitma kriminaalhooldusega seonduvaid kontrollnõudeid ja kohustust. Seega oli ta juba kokkulepet sõlmides kursis talle mõistetud karistusega ning oli Eestis kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega nõus. Ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohus õigesti märkinud, et süüdimõistetul ei ole õigus valida, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või jätta see täitmata. Kohtulahendiga pandud kohustused on talle täitmiseks kohustuslikud.
11. Apellatsioonikohtu hinnangul ei saa tõepähe võtta kõiki I. Vaabeli selgitusi – nimelt võib olla tühipaljas süüdlase väide Eestis elukoha puudumise kohta. Võimalik, et süüdlane soovis niimoodi luba Eestist lahkumiseks. Tööpäeviku kande väljavõtte kohaselt selgitas I. Vaabel tõepoolest ametnikule, et ema teda koju ei luba ning ta elab autos. Samast dokumendist aga nähtub seegi, et kriminaalhooldusametnik soovitas I. Vaabelil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalelupinna saamiseks, selgitas talle üürituru võimalusi ning soovitas pöörduda Töötukassasse töötamise võimaluste uurimiseks. Telefonivestlusel ärritus I. Vaabel eriti, kui ametnik selgitas, et talle on otsitud tööportaalidest töökohti. Lükkas need kõik tagasi ja põhjendas, et ei oska neid töid, samas aga keeldus ütlemast, mida oskab või millist tööd Norras teeb (tlk 81). Seega on etteheited I. Vaabeli raskesse olukorda jätmisest kohtukolleegiumi arvates põhjendamatud.
12. Kohtukolleegiumi arvates nähtub I. Vaabeli selgitustest, et ta soovib säilitada oma senise Norra elustandardi. Eestis elamine tähendab tema jaoks majanduslike probleeme (töötust) ja vajadust elumuudatuse tegemiseks. Nagu eelnevalt öeldud, oli I. Vaabel teadlik kohustusest alluda kriminaalhooldusele Eestis. Elustandardi muutumine ei ole mõjuvaks põhjuseks mitte täita kohtuotsust. I. Vaabel ei ole samas millegagi tõendanud, et tal Eestisse jäädes oleks tekkinud raske olukord. I. Vaabel töötas juba enne kokkuleppemenetluse otsuse tegemist Norras (tlk 52, 61-66). Reeglina on töötaval inimesel säästud, millega säilitada vähemalt mõnda aega toimetulek. Teiseks on Eesti põhiseaduse § 10 kohaselt sotsiaalriik. Seega - kui kedagi ähvardavad äärmiselt tõsised majanduslikud probleemid (nt eluaseme kaotus või nälg), on tal võimalik pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku selgitustest, et I. Vaabeli välismaale lubamise eelduseks oli vereanalüüsi CDT-näidu langemine
13. veebruariks 2022 normipiiresse või vähemalt allapoole 2,5 protsendist. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli ka kriminaalhooldusalusele teada, millised eeldused tuleb tal täita välisriiki lahkumiseks loa saamiseks. Määruskaebuses nimetatud Norra perearsti teatist, millest nähtuks, et CDT baasil vereanalüüsi on võimalik teostada Norra Kuningriigis selleks akrediteeritud laboris, toimikumaterjalide hulgas ei ole. Toimikus on vaid teade Norra perearsti muutmise kohta alates
14. septembrist 2021 ning arsti andmed (tlk 67) Samas aga ei muudaks seegi tõend asja, sest luba Eestist lahkumiseks I. Vaabelil puudus ning rikkus tahtlikult registreerimiskohustust ega ole esitanud Norra ega Eesti aktrediteeritud labori tõendit oma CDT-näidu kohta.
15. I. Vaabel on rikkumiseks pidanud sedagi, et kuigi ametniku väitel on avaldusele vastamise tähtaeg seaduse kohaselt 30 päeva, ei keela seadus koheselt reageerida isiku hetkeolukorda arvestades. Kohtukolleegiumi hinnangul on kriminaalhooldusametnik istungil igati 5 põhjendatult selgitanud, miks ta ei vastanud avaldusele kohe, miks ta ei saa võtta vastamist isikupõhiselt ning millistest standarditest ta lähtub (tlk 75).
16. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Ilmselgelt perspektiivitu oleks I. Vaabeli katseaega pikendada, sest tema katseaeg on olnud problemaatiline juba alguses ning tahe kriminaalhooldajaga koostööks puudulik. Olukorras, kus isiku rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on kriminaalhooldus läbi kukkunud ning karistuse täitmisele pööramine vältimatu.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus