KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev
- märts 2022 Kohtuasja number 1-21-5170 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi Antti Savi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 3312 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- veebruari 2022 otsus Kaebemenetluse pooled ja nende esitatud kaebuste liigid Antti Savi kaitsja määruskaebus vandeadvokaat Antti Aasmaa, Prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Ainar Koik, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- veebruari 2022 otsus osas, millega mõisteti Antti Savilt välja kogu enne ringkonnakohtu menetlust tekkinud 1220,10 eurone riigi õigusabi tasu.
- Mõista Antti Savilt enne ringkonnakohtu menetlust tekkinud riigi õigusabi tasust välja 854 eurot. Jätta ülejäänud osa enne ringkonnakohtu menetlust tekkinud riigi õigusabi tasust, st 366,10 eurot riigi kanda.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, sh puutuvalt Antti Savilt välja mõistetud riigi õigusabi tasu ositi maksmisse.
- Kaitsja kaebus rahuldada. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Anti Aasmaa vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt Antti Savile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 eurot, sealhulgas käibemaks 32,40 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1
(6)PÕHIOSA Menetluse käik
- Antti Savile esitati süüdistus kahes kehalises väärkohtlemises ja kahes lähenemiskeelu rikkumises. Täpsemalt heideti A. Savile ette järgmisi tegusid.
- mail 2021 kella 6 paiku hommikul lõi A. Savi tema enda ja tema abikaasa K.S. ühises elukohas Valgamaal Valga vallas XXX külas XXX talus K.S. le korduvalt labakäega vastu nägu ja põhjustas nii K.S. le valu ning tervisekahjustuse: 0,4 cm marrastuse vasaku sarnakaare projektsioonil.
- juunil 2021 kella 6 paiku õhtul lõi A. Savi XXX talus K.S. le korduvalt rusikatega vastu vasakut näopoolt. Selliselt põhjustas ta K.S. le jällegi valu ja tervisekahjustuse: vasaku silma aluse nahaaluse hematoomi suurusega 5x4 cm. Need K.S. kehalised väärkohtlemised tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvatena ja lähisuhtes toime pandutena.
- Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määrusega nr 1-21-3437 ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
- juuni 2021 kriminaalmenetluse nr 21261000311 lõpetamise määrusega (oportuniteedimäärusega) kehtestati A. Savile K.S. le lähenemise keeld. Täpsemalt keelati A. Savil minna K.S. le lähemale kui 100 meetrit ning tal lubati viibida XXX talus vaid tingimusel, et seal ei viibi K.S. ja et K.S. on andnud A. Savile seal talus olemiseks eelneva nõusoleku; A. Savi XXX talus olnud asjade üleandmine pidi toimuma politseiametniku juuresolekul. Seda lähenemiskeeldu rikkus A. Savi kaks korda, minnes omavoliliselt XXX tallu. Esimene kord toimus see
- juuni 2021 õhtul, et väidetavalt võtta ära oma asju. Teine juhtum leidis aset
- juunil 2021 kella 6 ringis õhtul – siis pani A. Savi ka toime K.S. ülal kirjeldatud rusikatega peksmise. Esimesel korral (
- juunil 2021) rikkus A. Savi
- juuni 2021 kohtumäärust ja teisel korral (
- juunil 2021) lisaks sellele
- juuni 2021 oportuniteedimäärust. Et rikkumisi oli kaks, tuleb jaatada korduvust. Teise rikkumise puhul tuleb rääkida mitte lihtsalt K.S. tervise ohustamisest, vaid suisa kannatanu tervise tegelikust kahjustamisest. Niisiis pani A. Savi toime KarS § 3312 pärase kuriteo.
- Tartu Maakohtu
- veebruari 2022 otsusega tunnistati A. Savi talle ette heidetud kehalistes väärkohtlemistes KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati pooleteise aastase vangistusega. Seda vangistust vähendati lühimenetluse toimetamise tõttu KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. Sellest arvati maha eelvangistus ja liideti varasem ärakandmata vangistus, saades nõnda 1 aasta 11 kuu ja 22 päevase vangistuse. See jäeti kahe aastast katseaega ja käitumiskontrolli kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. A. Savile seati K.S. le lähenemise keeld. Lähenemiskeelu rikkumises mõisteti A. Savi õigeks. Kohtu peamised seisukohad olid niisugused.
- mail 2021 toimunud kehalist väärkohtlemist kinnitavad K.S. ütlused, tema hädaabikõne, politsei vormikaamera salvestus ja Valga Haigla epikriis.
- juunil 2021 aset leidnud K.S. peksmist tõendavad K.S. ja politseinik E.V-K. i ütlused, fototabelid, hädaabikõne, politsei vormikaamera salvestus ja Valga Haigla epikriis. A. Savi küll eitas kohtueelselt K.S. väärkohtlemist, aga tema ütlused tuleb mitteusaldusväärsetena tõendikogumist välja jätta – ja pealegi tunnistas A. Savi kohtus end mõlemas kehalises väärkohtlemises süüdi. Need teod vastavad KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 koosseisule ning on õigusvastased ja süülised, mistõttu tuleb A. Savi süüdi mõista. 2
(6)- Seda, et A. Savi läks
- juunil 2021 tõepoolest ilma K.S. loata XXX tallu ja võttis sealt ära asju, tõendavad K.S. poolt Häirekeskusse tehtud väljakutse ja sellega kooskõlas olevad K.S. ütlused. A. Savi vastupidiseid ütlusi maakohus usaldusväärseks ei pidanud.
- juuni 2021 väidetava lähenemiskeelu rikkumisega seoses märkis kohus järgmist. Prokuratuuri
- juuni 2021 oportuniteedimäärusega lõpetati A. Savi suhtes kriminaalmenetlus ning KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustati A. Savi täitma järgneva 6 kuu jooksul ehk kuni
- detsembrini 2021 Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määruse nr 1-21-3437 tingimusi lähenemiskeelu osas. Prokuratuuri oportuniteedimääruse tegemise tõttu lõpetas Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määrus niisiis oma kehtivuse. See aga tähendab seda, et
- juunil 2021 ei olnud ühtegi kohtulahendit, millega oleks A. Savi lähenemine K.S. le olnud keelatud – KarS § 3312 sätestab aga vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest. Niisiis ei saa
- juunil 2021 juhtunut A. Savile KarS § 3312 kaudu ette heita.
- Eelöeldu tähendab seda, et KarS § 3312 langeb üldse ära. Korduvuse välistab see, et võimalikke tegusid oli vaid üks:
- juunil 2021 juhtunu. Et aga
- juunil 2021 ei tekitanud A. Savi K.S. le mingit ohtu, ei saa kriminaalvastutust rajada ka sellele alusele (st ohu põhjustamisele). Niisiis peab A. Savi õigeks mõistma.
- Maakohus tegi ka menetluskulusid puudutavad otsustused. Üks neist otsustest seondus kaitsjatasuga. Esimese astme kohus leidis, et A. Savi määratud kaitsjatasu suuruseks on 1220,10 eurot ja see tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel A. Savilt kui süüdimõistetult välja mõista. Poolte seisukohad kaebemenetluses
- A. Savi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa palub oma määruskaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega A. Savilt mõisteti välja kogu 1220,10 eurone kaitsjatasu. Kuivõrd A. Savi mõisteti osaliselt õigeks, tuleb osa sellest tasust jätta riigi kanda. Selle osa suurus on vaja paika panna hinnanguliselt.
- Prokuratuur vastas kaitsja kaebusele ja leidis, et maakohtu otsuse süüküsimuse osas muutmata jätmise korral peaks tõesti jätma osa tasust riigi kanda. See osa aga ei tohiks ületada 30% kaitsjatasust, sest õigeks mõistmine puudutas vähemmahukat osa süüdistusest.
- Prokuratuuri apellatsioonis palutakse otsuse tühistamist õigeksmõistvas osas ja soovitakse, et A. Savi tunnistataks KarS § 3312 järgi lähenemiskeelu rikkumises süüdi. Nimelt ei pea lähenemiskeeld olema tingimata kohaldatud kohtulahendiga.
- Paragrahvi pealkirjas räägitakse lähenemiskeelu rikkumisest, mitte kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumisest.
- Koosseis ise viitab „kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumisele“, mitte aga „kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või kohtulahendiga kohaldatud muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumisele“. Seega on seadusandja pidanud võimalikuks, et muu isikuõiguse kaitse abinõu võib olla kohaldatud ka prokuratuuri poolt.
- Riigikohus ei ole öelnud, et KarS § 3312 eeldab tingimata lähenemiskeelu seadmist kohtulahendiga.
- Alates
- aasta maist võib ajutist lähenemiskeeldu kohaldada ka prokuratuur: vt KrMS § 1411 lg-d 12 ja
- Selline uus õiguslik olukord võimaldab käsitleda prokuratuuri lähenemiskeelu 3
(6)sisuga määruseid kui mitte otsesõnu lähenemiskeeluna, siis vähemalt muu isikuõiguse kaitse abinõuna.
- Lähenemiskeelu tingimused oli A. Savil
- juuni 2021 kohtumäärusest täpselt teada. Seega jätkus selle kohtumääruse toime sisuliselt prokuratuuri määruse vahendusel ning see ei kadunud kriminaalmenetluse lõpetamisega ära ehk A. Savile kohaldatud lähenemiskeeld K.S. suhtes kehtis katkemata edasi, olles vaid muundunud otsesõnu lähenemiskeelust „muuks isikuõiguse kaitse abinõuks“.
- KrMS § 215 lg 1 kohaselt on prokuratuuri määrused kohustuslikud kõigile.
- Tegemist on praktika jaoks olulise küsimusega. Esiteks seatakse lähenemiskeelde tihtipeale asjade oportuniteediga lõpetamisel. Teiseks seab ajutise lähenemiskeelu sageli kõigepealt prokuratuur – ja kohus vaatab selle läbi alles mitu nädalat hiljem. Kui KarS § 3312 sellistes olukordades ei kehtiks, saaks süüdistatav prokuratuuri seatud keeldu uut kahtlustust kartmata rikkuda.
- Isegi kui ülalöelduga mitte nõustuda, on tegemist vähemalt KarS § 3312 katsega, sest A. Savi tegi tahtlikult kõik, et rünnata K.S. isikuõigusi.
- Kaitsja oma apellatsioonivastuses prokuratuuri seisukohaga ei nõustu. Karistusnormi tuleb esmajoones tõlgendada grammatiliselt. Normis viidatakse selgelt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelule ja säte paikneb kohtulahendi täitmise vastaste süütegude alajaotuses. Prokuratuuril on võimalik esitada lähenemiskeelu kohaldamise taotlus maakohtule – sellisel juhul järgnekski keelu rikkumise korral KarS § 3312 pärane kriminaalkaristus. Prokuratuuri enda oportuniteedimääruse rikkumine tingiks aga menetluse uuendamise. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kaitsjaga: kuivõrd
- juunil 2021 kehtis A. Savile vaid prokuratuuri
- juuni 2021 opotuniteedimäärusega seotud lähenemiskeeld, ei langenud selle keelu rikkumine KarS § 3312 koosseisu alla. Nii on see järgmistel põhjustel.
- Oluline ei ole see, et paragrahvi pealkirjas kohtulahendile ei viidata. Ka nt KarS § 113 pealkiri on lakooniline tapmine. See ei tähenda aga seda, et selle sätte järgi võetakse vastutusele inimene, kes lööb maha (tapab) tema pea ümber piniseva sääse. Nimelt täpsustab normi tekst, et silmas peetakse vaid teise inimese tapmist. Nii on see ka puutuvalt KarS § 3312: see täpsustab (kitsendab) seda, milliste lähenemiskeeldude rikkumine asjasse puutuv on.
- Ka ei saa nõustuda prokuratuuri tõlgendusega, nagu tuleks lähenemiskeeldu pidada mõnikord KarS § 3312 mõttes tõesti lähenemiskeeluks, mõnikord aga muuks isikuõiguse kaitse abinõuks. Selline tõlgendus poleks ei normi sõnastusest ega ka formaal-loogikast tulenevalt võimalik: kui mingi abinõu on tema sisust lähtuvalt lähenemiskeeld, on ta seda sõltumata sellest, kas selle keelu seadjaks on kohus või mõni muu instants (nt prokuratuur).
- Samas pole eelmises punktis öeldu oluline. Seda seetõttu, et ka muud isikuõiguse kaitse abinõud langevad KarS § 3312 alla üksnes siis, kui nad on seatud kohtu poolt. Nimelt leiab kriminaalkolleegium, et normi kaks esimest sõna, st kohtulahendiga kohaldatud, käivad kõigi normis toodud abinõude kohta. Sisuliselt on need sõnad toodud n-ö sulgude ette – nagu nt on „sulgude ette“ toodud karistusseadustiku üldosa, mistõttu pole tarvis igas karistusnormis eraldi välja tuua nt seda, et vastutus eeldab tahtlikku või õigusvastast tegutsemist. Nimelt oleks 4
(6)ebaloogiline, kui lähenemiskeelu rikkumise puhul on vastutuse eelduseks see, et keelu seadis kohus, muude isikuõiguse kaitse abinõudega vastuollu mineku puhul aga sellist eeldust pole ehk abinõu rikkumine toob endaga kaasa karistuse ka siis, kui abinõu on seatud kellegi muu kui kohtu poolt. Sellist restriktiivset tõlgendust toetab ka kaitsja poolt õigesti tehtud viide seaduse struktuurile: KarS § 3312 paikneb
- peatüki
- jaos ehk kohtulahendi täitmise vastaseid süütegusid reguleerivas alajaotuses. Samasugusele seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses: prokuratuuri määruse täitmata jätmine koosseisu ei täida (Laos – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 3312, komm 3.2.2). Seega tuleb KarS § 3312 dispositsiooni lugeda kokkuvõtvalt nõnda: „Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või kohtulahendiga kohaldatud muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või kohtulahendiga kohaldatud muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest –“.
- Eelöeldut ei väära KrMS § 215 lg 1, mille järgi on prokuratuuri määrused kõigile kohustuslikud. See menetlusõiguslik säte ei võimalda kuidagi üle saada tõsiasjast, et karistusnormi objektiivne koosseis ei ole täidetud.
- Ka ei ole A. Savi võimalik võtta vastutusele lähenemisekeelu rikkumise katse eest. Teoreetiliselt tuleks kõne alla kõlbmatu katse KarS § 3312 – § 25 lg 2 – § 26 lg 1 tähenduses: ei ole olemas kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu (st kõlblikku kuriteo eset KarS § 26 lg 1 mõttes), ent A. Savi kujutas endale sellist keeldu ette. A. Savi midagi sellist siiski endale ette ei kujutanud, kuivõrd ta ei lähtunud
- juunil 2021 eeldusest, et
- juuni 2021 kohtumäärusega seatud lähenemiskeeld endiselt kehtib. Nimelt oli A. Savi teadlik sellest, et
- juunil 2021 oli kriminaalmenetlus prokuratuuri määrusega lõpetatud. A. Savi kirjutas sellele määrusele oma allkirja selle kohta, et ta on asja toimikuga tutvunud (kd 1, tl 56). Pole mingit alust eeldada, et A. Savi ei saanud tegelikult aru, et menetlus lõpetati. See aga tähendab ringkonnakohtu hinnangul sedagi, et A. Savi mõistis, et menetluse kestel koostatud dokumendid enam tähtsust ei oma ja tal tuleb täita üksnes neid kohustusi, mille pani talle prokuratuur oma
- juuni 2021 määrusega. Seda kinnitab mõneti ka tõsiasi, et kohus seadis A. Savile vaid ajutise lähenemiskeelu ja selgitas oma määruse resolutsiooni
- punktis, et see keeld kehtib vaid kriminaalmenetluse ajal (kd 1, tl 51).
- Niisiis tuleb maakohtu otsus A. Savi õigeks mõistmise osas jätta muutmata ja prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata.
- Küll aga tuleb rahuldada kaitsja taotlus vähendada A. Savilt välja mõistetavat kaitsjatasu. Kuivõrd A. Savi mõisteti osaliselt õigeks, ei saa temalt välja mõista kõike 1220,10 eurot, vaid üksnes osa sellest – kaitsetöö, mis seondus lähenemiskeelu rikkumise süüdistusega peab jääma KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Kaitsja ei too välja, kui suur osa tema tööst nimetatud teemaga seondus. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik prokuratuuri välja pakutud hinnang: lähenemiskeelu rikkumisse puutuvalt tegi kaitsja oma tööst ca 30%. Seega tuleb A. Savilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista 854 eurone kaitsjatasu. Ülejäänud osa kaitsjatasust, st 366,10 eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Seega peab A. Savi tasuma menetluskulusid kokku mitte 2201,10 eurot, nagu määras maakohus (1220,10 eurot kaitsjatasuna ja 981 eurone sundraha), vaid 1835 eurot (kaitsjatasu 854 eurot ja 981 eurot sundrahana). Selle summa tasumise kord jääb selliseks, nagu pani paika maakohus: A. Savi peab raha maksma ära aasta jooksul igakuiselt 12 osas. Eelöeldu tähendab seda, et maakohtu otsus tühistatakse KrMS § 390 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel puutuvalt A. Savi tasutavasse kaitsjatasusse ja A. Savi kaitsja kaebus rahuldatakse. 5
(6)30. A. Savi kaitsja esitas ringkonnakohtule kaks riigi õigusabi tasu taotlust. Esimese taotluse saatis kaitsja koos oma kaebusega. Selle taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks 30 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit. Teise taotluse esitas kaitsja ühes oma apellatsioonivastusega. Selle taotluse järgi kulus kaitsjal prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks 30 minutit ja prokuratuuri vastusega kaitsja kaebusele tutvumiseks ning apellatsioonivastusega tutvumiseks 90 minutit. See selgitus jääb mõneti arusaamatuks: mida tähendab prokuratuuri vastusega kaitsja kaebusele tutvumine ja mis on apellatsioonivastusega tutvumine? Eeldatavasti on kaitsja apellatsioonivastusega tutvumise all silmas pidanud hoopiski apellatsioonivastuse koostamist. Seega soovib kaitsja kokku tasu 240 minuti, st 4 tunni töö eest. Ringkonnakohus ei pea sellist taotlust KrMS § 175 lg 1 p 4 tähenduses põhjendatuks. Nii kohtuotsus, prokuratuuri apellatsioon kui ka kaitsja koostatud dokumendid (kaebus ja apellatsioonivastus) on lühikesed. Kaitsja pole pidanud tarvilikuks isegi tuua ära seda, milline osa tema tehtud tööst seondus süüdimõistmisega ja milline osa õigeksmõistmisega päädinud süüdistusega. Seepärast saab põhjendatuks pidada vaid 3 tunni (180 minuti) kestel tehtud tööd. Niisiis tuleb arvata menetluskulude hulka 194,40 eurot, sh 32,40 eurone käibemaks. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb nimetatud riigi õigusabi tasu KrMS § 390 lg 1 ja § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)