← Eesti

1-20-2201/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. aprill 2022 Kohtuasja number 1-20-2201 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Vjatšeslav Jegorovi (isikukood 37804243712) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Jegorov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Sergei Listov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2020 otsusega tunnistati Vjatšeslav Jegorov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  6. september 2019 ning karistusaeg lõppeb
  7. mail
  9. Viru Vangla esitas
  10. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule materjalid V. Jegorovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Viru Vangla ega prokuratuur V. Jegorovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. veebruari 2022 määrusega V. Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  14. Täidetud on formaalsed eeldused V. Jegorovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  15. Kuna prokuröri ja vangla seisukohad on põhistamata, siis nendega kohus ei arvesta. Vastuseks V. Jegorovi väitele, et prokurör lubas talle vabanemist elektroonilise valve alla, kui ta kannab poole karistusest ära, selgitab kohus aga järgmist. Prokuratuuril ei ole õigust leppida süüdistatava ja kaitsjaga kokku selles, kas ja millal süüdistatav vangistusest ennetähtaegselt vabastatakse. Seega pidas prokurör tõenäoliselt silmas ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimise aega vastavalt KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatule.
  16. V. Jegorovil on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid vanglas viibib ta juba viiendat korda. Seetõttu on alust arvata, et tal puudub hirm vanglakaristuse ees ning ta võib jätkata harjumuspärast eluviisi. Ka on V. Jegorovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus korraldusele allumatuse eest, mis näitab, et ta ei suuda alluda tema üle kehtestatud korrale.
  17. Vangistust kannab V. Jegorov selle eest, et ta tõi edasimüümise eesmärgil poole aasta jooksul korduvalt Venemaalt Eestisse narkootilist ainet alfa-PVP ja sai seejärel poole rahast (vähemalt 15 000 eurot) endale. Kohtuistungil selgitas V. Jegorov, et pani kuriteo toime võlgade tasumiseks.
  18. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib V. Jegorov vabanemisel asuda elama rehabilitatsioonija adaptsioonikeskusesse Uus Põlvkond, mis aitaks tal edaspidi ühiskonnas hakkama saada. Samas ei pruugi see siiski maandada piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski, sest rehabilitatsioonikeskuses elab ka teisi kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad viia V. Jegorovi jälle halvale teele. Seda enam, et V. Jegorovi käitumist iseloomustab kriminaalhooldaja hinnangul kehv probleemide lahendamise oskus.
  19. Lähedastest on V. Jegorovil vangla iseloomustuse kohaselt vend ja elukaaslane, kellest viimasega on tal head suhted, kuid samas kuulub tema suhtlusringkonda ka kriminaalse mõtteviisiga isikud. Kohtuistungil selgitas V. Jegorov, et tal puudub toetav lähivõrgustik, kuid ta ei ole ohtlik. Seega tuleb järeldada, et V. Jegorovil puuduvad vabaduses toetavad lähedased, kes aitaksid tal ühiskonnas toime tulla. Kuigi lähivõrgustiku puudumine ei ole iseenesest ohtlik, suurendab see märkimisväärselt uue kuriteo toimepanemise riski, sest nii puudub kinnipeetaval kindlate inimeste abi ja toetus.
  20. Vangistuses on V. Jegorov töötanud, omandanud eesti keele A1 taseme ning osaleb hetkel sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Tal on vabanemisfondi kogunenud 259,73 eurot ja tema võlgnevused ei ole suured (
  21. jaanuari 2022 seisuga 241,96 eurot). On kiiduväärt, et V. Jegorov on suutnud endale vanglas üksjagu rakendust leida. Siiski ei saa sellest automaatselt järeldada, et sama asjalik oleks V. Jegorovi käitumine ka vabaduses. Seda eelkõige V. Jegorovi puudliku probleemide lahendamise oskuse ja garanteeritud töökoha puudumise tõttu. See suurendab riski, et kriminaalse mõtteviisiga tuttavate mõjul võib V. Jegorovil tekkida taas ahvatlus teenida hõlptulu. Kuna vaatamata positiivsetele asjaoludele on kohtul siiski kahtlus, kas V. Jegorov suudab ennetähtaegse vabanemise korral seadusekuulekalt käituda ning vaid rehabilitatsioonikeskus ei paku talle piisavat tuge, tuleb V. Jegorov jätta ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
  22. Maakohtu määruse peale esitas V. Jegorov määruskaebuse, milles märgib lühidalt järgmist. Tema distsiplinaarkaristus on alusetu: ta ei rikkunud vangla kodukorda, vaid keeldus täitmast vanglaametniku ebaseaduslikku korraldust. Hilisemalt see korraldus tühistati ning tema suhtes ei võetud kasutusele mingeid meetmeid, kuid märge rikkumisest jäeti alles, sest vangla keeldub oma vigu tunnistamast. Ka soodustas vangla tema lähisuhte purunemist. Nimelt oli tal enne vangistust üle viie aasta naine, kes toetas teda aasta jooksul ka vanglas. Seoses karantiiniga tühistati aga kahel korral nende abiellumisplaanid. Seda ei suutnud naine välja kannatada ja lahkus. Sellega kaotas 2

(4)V. Jegorov toetuse ja tähelepanu. Enne vangistust elas ja töötas ta kaheksa aastat Eestis ning Soomes. Tema tööoskuseid hinnati ning vabanedes leiab ta endale kergesti uue töö. Tema varasemad karistused on kustunud ning viimase kuriteo toimepanemisel esinesid tal kergendavad asjaolud. Nimelt sai ta tööl selgroo trauma ja jäi osaliselt töövõimetuks. Tugevate füüsiliste valude tõttu tekkis tal psüühiline häire, tal olid võlad, mida ei saanud maksta, ja ta kartis oma naist kaotada. Praeguseks on ta füüsiliselt ja psüühiliselt taastunud ega kujuta ühiskonnale ohtu. Oluline on see, et ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Ta ei saa seal viibivate inimeste eest vastutada. Küll aga annab keskus talle elamise, toidu, moraalse toe ja aitab leida tööd väärika palgaga. See aitab tal maksta võlad ja koguda raha edaspidiseks eluks. Keskuses soovib ta elada ühe aasta ja lahendada selle ajaga kõik oma sotsiaalsed probleemid, et edaspidi jätkata korralikku elu. Vanglas viibimine ei võimalda võlgu tasuda, kuna seal ei maksa tööle vastavat palka. Ka ei saa koguda vanglas märkimisväärset raha vabanemisfondi. Varem on ta ilma elamisvahendite ja toeta vabanenud ning teab, et see on raske. Siiski suutis ta ellu jääda ja mitte kuritegusid toime panna. Oma kuritegu ta kahetseb. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. V. Jegorovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Jegorovit vabastamata jättes kaalutlusviga.
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
  4. V. Jegorovi puhul on positiivne osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, eesti keele õppimine ja töötamine ning võimalus asuda vabanemisel elama rehabilitatsioonikeskusesse. Samuti on positiivne, et V. Jegorovil on kogunenud mõningat raha vabanemisfondi. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad.
  5. Kuigi V. Jegorovil on üks kehtiv kriminaalkaristus, kannab ta vangistust juba viiendat korda. See näitab, et varem vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud.
  6. Vangistust kannab V. Jegorov narkokuriteo eest. Ta käitles koos mitme teise inimesega alfaPVP-d koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks mitmetuhandele inimesele. Alfa-PVP näol on tegemist äärmisel ohtliku uimastiga – mõned spetsialistid on nimetanud seda suisa kõige hullemaks aineks, mida nad kohanud on (vt nt Ojamets. Olukord Eesti narkoturul: mõneks ajaks kadunud fentanüül on tagasi tulemas.
  7. juuli 2020, kättesaadav https://novaator.err.ee/1114154/olukord-eesti-narkoturul-moneks-ajaks-kadunud-fentanuul-ontagasi-tulemas). V. Jegorovi käitumise ohtlikkust tõstab ka tema käitumise organiseeritus ja energia, mida ta rakendas: ta käis korduvalt uimastit Venemaalt hankimas, tõi selle seejärel salaja üle kontrolljoone Eestisse ja käitles seda koos mitme kaaslasega. Seega oli V. Jegorovi kuritegu raske. Tihtipeale kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus. Seetõttu 3
(4)võib V. Jegorovilt ka edaspidi karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike.
  1. Peamiseks V. Jegorovi uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks tuleb pidada tema majanduslikku olukorda – ka vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime majanduslikel põhjustel. Et vabanedes ei ole V. Jegorovil garanteeritud töökohta ega lähedaste toetust, on alust karta, et tema majanduslik toimetulek võib kujuneda raskeks. Seda kartust süvendab asjaolu, et V. Jegorovil on suures summas tasumata võlgu. Kuigi vangla iseloomustuses on välja toodud tasumata rahalised kohustused ligikaudu 240 euro ulatuses, siis määruskaebuses kinnitab V. Jegorov, et tal on võlgu mitme tuhande euro eest ja seda kinnitavad ka määruskaebusele lisatud dokumendid. Need võlad võivad raskendada V. Jegorovi majanduslikku toimetulekut isegi juhul, kui ta leiab endale vabaduses ametliku töökoha. Seda põhjusel, et tõenäoliselt võetakse suur osa tema ametlikust sissetulekust võlgnevuste katteks ära ja järele jääv raha ei pruugi V. Jegorovi vajadusi rahuldada. Seetõttu on oht, et ta asub uuesti teenima sissetulekut kuritegelikul teel.
  2. V. Jegorovi ohtlikkust tõstab seegi, et ta on ise narkootikumide tarvitaja: osa alfa-PVP-d tarbis ta kohtuotsuse kohaselt ära ise. Tema võimalik soov hakata uuesti uimasteid tarvitama võib tingida uued kuriteod: ta võib hakata selle soovi täitmiseks uimasteid käitlema ja kui ta teeb seda juriidilises mõttes suures koguses (mis tegelikult võib tähendada väikest kogust), on juba sellest lähtuvalt tegemist raske KarS § 184 (eeldatavasti teise lõike) järgse kuriteoga.
  3. Uue kuriteo toimepanemise riski soodustab ka asjaolu, et varasemalt kuulusid V. Jegorovi suhtlusringkonda kriminaalse taustaga inimesed. V. Jegorov, kellel pole vabaduses lähedasi, võib nende inimestega suhtlemist jätkata. Et vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime grupis, võib kriminaalse suhtlusringkonnaga suhtlemise jätkamine soodustada uuesti grupis kuritegude toimepanemist. Seda enam, et vangla iseloomustuse kohaselt esineb V. Jegorovil ka impulsiivsust ning seega võib ta teiste mõjulgi käituda uuesti kuritegelikult. Määruskaebuses viitab V. Jegorov sellele, et pani kuriteo toime raske olukorra tõttu. Kahjuks ei välista miski, et sarnaseid raskeid olukordi võib tal ette tulla ka edaspidi ja ta võib uuesti otsustada käituda just kuritegelikul viisil. Seda ohtu ei maanda piisavalt V. Jegorovi lubadused käituda edaspidi teisiti – tema lubadused on paljasõnalised ja neile kuigivõrd loota ei saa. Ka ei saa loota sellele, et rehabilitatsioonikeskusesse asumine kindlustab V. Jegorovi kuritegevusvaba elu. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine iseenesest uute kuritegude toimepanemist ei takista. Nii võib V. Jegorov jätkata kuritegude toimepanemist näiteks siis, kui keskuses pakutu ei rahulda tema vajadusi või tal tekivad seal probleemid, mida ta otsustab mõtlematult lahendada jälle ebaseaduslikul viisil. Samuti ei pruugi uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Kui V. Jegorov ei ole nõus mõne käitumiskontrolli tingimusega, võib ta lihtsalt seda rikkuda. Seda ohtu suurendab mõnevõrra asjaolu, et vanglaski on V. Jegorov rikkunud vanglaametniku korraldust. Kuigi määruskaebuses viitab V. Jegorov sellele, et tegemist oli ebaseadusliku korraldusega, siis ühtegi tõendit ta selle kohta ringkonnakohtule ei esitanud. Seega on tegemist vaid V. Jegorovi paljasõnalise väitega. Pealegi on usutav, et kui tegemist olnuks ebaseadusliku korraldusega ja V. Jegorovile määrati sellele korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristus, siis oleks korralduse ebaseaduslikkuse tuvastamisel tühistatud ka distsiplinaarkaristus. Kuna seda tehtud ei ole, on alust järeldada, et korraldus oli ebaseaduslik vaid V. Jegorovi arvates.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. veebruari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.