← Eesti

2-21-8402/12

Obsah (10)§ 138§ 367§ 173§ 168§ 162§ 174§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2022. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasja number 2-21-8402 Tsiviilasi M. T. hagi J

§ 138mõistes. Seoses kostja väitega, et kõnealused arved on väljastatud Swenor Bygg OÜ-le, mitte hagejale 3

(6)eraisikuna, märgib kohus, et kulutuste hüvitamist ei välista ega vabasta lepingut rikkunud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik (vt Riigikohtu
  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 19). Kohus leiab, et hageja on ka piisava põhjalikkusega tõendanud, et esitatud arved on seotud kostja vastu suunatud nõudega. Hagejal tekkinud kahju ja tekkinud kahju ning kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos kui kostja oleks hageja kahjunõude täitnud, siis ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole ja kasutada õigusabi (VÕS § 127 lg 4). Arvestades asjaolu, et kostja tasus auto pukseerimise ja Tartusse sõitmise tõttu tekkinud kulud alles pärast hagiavalduse esitamist, hindab kohus, et õigusabi kasutamine oli ka mõistlikult võttes vajalik, sest ilma selleta ei suutnud hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. 9.
  3. Hageja esindaja on hagejale kohtueelselt õigusabi osutanud mahus 5 tundi ja 33 minutit hinnaga 160 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ise on oma käitumisega suurendanud hageja õigusabi vajaduse mahtu. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on mõistlikud ega ole ülemäära paisutatud. Samuti saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks hageja esindaja taotletava tasumäära kohtueelse õigusabi eest. Tasumäär 160 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks on küll keskmiselt nõutavast advokaadi tasust veidi kõrgem (120-140 eurot, millele lisandub käibemaks), kuid olenemata sellest ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks. Riigikohus on oma praktikas pidanud mõistlikuks advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta, aga ka 170 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 11.11.
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, 27.02.
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16). Ka ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagejale osutatud õigusteenuse tasumäära suurusele. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 1 073,22 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 9.
  6. Hageja nõuab kostjalt lisaks ka viivist kohtu rahuldatud põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 1113 lg 2 järgi, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on hageja viivisenõue põhjendatud.

§ 367kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Kohus rahuldas hageja nõude summas 1073,22 eurot. Alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 26.05.

  1. a – 25.03.
  2. a kujuneb 1073,22 euro suuruselt võlasummalt VÕS § 113 lg 1
  3. lauses sätestatud määras arvestatud viivise suuruseks 71,51 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt. 4

(6)9.
  1. Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 1144,73 eurot, millest 1073,22 eurot on kahjuhüvitis ja 71,51 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 25.03.
  2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on 15.11.2021. a määrusega võtnud vastu hageja osalise loobumise hagist.

§ 168

lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd nõude osas, mille rahuldamise tõttu hageja hagist osaliselt loobus, oli poolte vahel vaidlus käinud juba pikalt enne hagiavalduse esitamist ja kostja oli seni nõude tasumisest loobunud, on kohtu hinnangul ilmne, et antud juhul rahuldas kostja hageja nõude hagi esitamise tõttu ja

§ 168

lg 5 alusel tuleb hagist loobutud osas menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pärast loobumist hagis menetlusse jäänud nõude osas kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta ka hagis rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda. 11.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1645 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 200 eurot, rahvastikuregistri päring 5 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1440 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

§ 139

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 139lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 2 on menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, menetlusosalise kohtuvälised kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 200 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 200 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Hageja on teinud kostja elukoha andmete teada saamiseks päringu rahvastikuregistrisse ning tasunud päringu eest riigilõivu 5 eurot. Kuivõrd kostja elukoht on asja kohtualluvuse määramisel olulise tähtsusega, saab kohtu hinnangul lugeda tasutud riigilõivu summas 5 eurot

§ 144p 2 alusel hageja põhjendatud menetluskuluks.

Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Robert Sarv. 5

(6)Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 7,5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 14.05.
  1. a – hagiavalduse koostamine – 3 tundi 25 minutit; 2) 06.07.
  2. a avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine – 45 minutit; 3) 07.07.
  3. a avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit; 4) 20.07.
  4. a – kostja vastuväitega tutvumine ja seisukoha koostamine – 1 tund 45 minutit; 5) 04.01.
  5. a – lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund 20 minutit. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 160 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku ja asjaolusid, sh asja keerukusastet ja mahtu, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud, samuti ajakulu neile toimingutele kokku 7,5 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 160 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seega on

§ 174lg 10 kohaselt lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1645 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 200 eurot, rahvastikuregistri päringu riigilõiv 5 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 1440 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1645 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.