← Eesti

2-21-19760/15

Obsah (10)§ 371§ 184§ 187§ 172§ 663§ 657§ 654§ 180§ 12§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.märts 2022.a, Tall

§ 371

lg 2 p-le 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.

§ 184

lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

§ 187

lg 6 esimese lause kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 6. Avaldaja esitatud menetlusabi taotlusest nähtub, et avaldaja soovib esitada kaebuse Venemaa kohtule.

kohaselt saab kohus anda menetlusabi ja selle saab otsustada kohus, kus toimub või peaks toimuma menetlus. Kuivõrd menetlusabi taotlusest ei nähtu, et avaldaja soovib pöörduda Eesti kohtusse, tuleb menetlusabi andmisest keelduda. Kohtu hinnangul ei ole avaldajal tema taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu tuleb jätta avaldaja avaldus

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud

§ 172lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja osutada talle riigi õigusabi advokaadi või advokaadi eest tasumiseks raha näol.
  2. Avaldaja on proovinud omal jõul Venemaa kohtusse pöörduda ümberasumisprogrammis osalemise keeldumise otsuse vaidlustamiseks, kui hetkel võimud isegi ei teata talle, millisele kohtule kaebus esitada. Avaldaja õigused ei tohi jääda kaitseta. Kui Eesti kohus ei peaks aitama selles olukorras avaldaja õigusi kaitsta, siis tahab avaldaja aru saada, kust peaks oma huvide kaitset taotlema. Menetluse edasine käik
  3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 2 2-21-19760 Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et praegusel juhul tuleb menetlusabi andmise taotluse menetlusse võtmisest keelduda. 12.

§ 180lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. 13. Taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja enda õigusi kaitsta Vene Föderatsiooni kohtusse kaebuse esitamisega ning vajab selleks advokaadi abi. Ka määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja oma õigusi endiselt kaitsta Venemaal. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta selliseks puhuks õigust taotleda Eesti kohtult menetlusabi. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et

§ 184

lg 1 kohaselt saab menetlusabi taotleda kohtult, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Avaldaja saaks menetlusabi Harju Maakohtult taotleda vaid juhul, kui menetlus toimuks selles kohtus.

  1. Ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi käesoleva seaduse alusel antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui käesoleva seaduse
  2. peatükis ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades, et RÕS 7.peatükk reguleerib riigi õigusabi saamist seoses tsiviilasja menetlemisega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus ja muus vaidlusi lahendavas organis (RÕS § 33) ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks (RÕS § 37), avaldaja aga soovib kaebuse esitada Vene Föderatsiooni kohtule, on maakohtu lõppjäreldus, keelduda avaldaja taotluse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel, seaduslik ka nimetatud regulatsiooni kohaselt.

15. Seoses määruskaebuse esitaja sooviga saada teavet, kust peaks oma huvide kaitset taotlema, selgitab ringkonnakohus, et on piiratud oma pädevusega, mis ei hõlma õigusabi andmist.

§ 12

kohaselt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel ning lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 16. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud

§ 172lg 2 alusel avaldaja kanda.

Menetluskulude puudumise tõttu jäävad need kindlaks määramata. 17. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 372lg-st 5.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.