KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1337 Haldusasi X

) § 32 lg 2 p 10). X on varjanud Venemaa Föderatsioonis asuva kinnisvara omamist ja selle kinnisvara kinkelepinguga kolmandale isikule ümbervormistamist; kinnisvara üürimisest saadavat täiendavat tulu; välisriigi luure- ja julgeolekuteenistustega kokkupuuteid; investeerimis- ja pangakontosid. Need andmed on julgeolukontrollis olulised, sest võimaldavad hinnata juurdepääsuloa taotleja osas võimalikke riske ja neid maandada. Tahtliku andmete varjamise ja valeteabe esitamisega on X näidanud ennast ebausaldusväärsena ja seetõttu ei saa olla kindel, kas ta suudaks jääda ausaks riigisaladuse käitlemisel ja täita kõiki riigisaladusele juurdepääsu õigust omava isiku kohustusi.

1. X esitas 17.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitsepolitseiameti 18.05.2021 otsuse nr R-00026/21 tühistamiseks ja kohustamiseks väljastada salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba.
2. Tallinna Halduskohus võttis 08.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
3. Kaitsepolitseiamet palus 19.08.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata või tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi vaidlustatud otsusega rikutakse. X suhtes on prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse ja talle on esitatud kahtlustus omastamises ametiisiku poolt ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises, mistõttu ei saa kohus kohustada Kaitsepolitseiametit väljastama isikule riigisaladusele juurdepääsuluba, kuna esineb

§ 32lg 2 p-s 3 sätestatud keeldumisalus.

Riigisaladusele juurdepääsuloa omamise peamiseks eelduseks on juurdepääsuvajadus (

§ 3

p 5), mida põhjendab juurdepääsuloa toetaja (

§ 31lg 1 ja lg 1 p 1).

Juhul, kui inimesel ei ole juurdepääsuvajadust, siis tuleb

§ 32

lg 1 p 1 alusel keelduda isikule juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast. Kaebaja salajasel tasemel riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamise taotluse esitas 03.03.2020 Välisministeerium, kuna X töötas tol hetkel ametikohal (Eesti Vabariigi suursaadik Pariisis), kus tal oli tööülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs salajase taseme riigisaladusele. Nimetatud ametikohalt on X presidendi 20.05.2021 otsusega nr 743 tagasi kutsutud. Tema tagasikutsumise põhjuseks oli alustatud kriminaalmenetlus, mitte Kaitsepolitseiameti 18.05.2021 otsusest tulenevalt riigisaladusele juurdepääsuloa puudumine. Teadaolevalt töötab X pärast Eestisse naasmist Välisministeeriumis ametikohal, kus tal ei ole riigisaladusele juurdepääsu vajadust. 7. X palus jätta rahuldamata Kaitsepolitseiameti taotlus kaebuse tagastamiseks. Asjakohatu ja ennatlik on vastustaja seisukoht, mille kohaselt isegi juhul, kui kohus vaidlustatud otsuse tühistaks, ei saaks kaebaja ikkagi riigisaladusele juurdepääsu luba, sest ta on kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud ja talle on esitatud kahtlustus. Vaidlustatud otsusega keelduti kaebajale riigisaladusele juurdepääsu luba pikendamast konkreetsetel põhjustel ning seal ei ole tuginetud algatatud kriminaalmenetlusele.

§ 32

lg 2 p 3 kohaselt võib keelduda juurdepääsuluba andmast või pikendamast isikule, kes on kriminaalmenetluses osaline kahtlustatavana või süüdistatavana. See tähendab, et haldusorganile on jäetud kaalutlusruum otsustamaks selle üle, kas ja millistest kaalutlustest lähtuvalt on põhjendatud luba anda või selle andmisest keelduda. Järelikult ei saa juba etteulatuvalt ära otsustada, et kaebajal ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise korral kindlasti 2

§ 32lg 1 p 1.

Nimetatud sättes on sõnaselgelt kirjas, et juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast keeldutakse füüsilisele isikule, kellel puudub juurdepääsuvajadus. Seega, kuna sõltumata kaebuse rahuldamisest ei ole kaebajale riigisaladuse juurdepääsu loa andmine võimalik, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. X palub 30.12.2021 määruskaebuses (täiendatud 18.02.2022) tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtu seisukohad on vastuolulised ja ebaloogilised, sest kaebaja ei saagi jätkata töötamist riigisaladusele juurdepääsu luba nõudval ametikohal olukorras, kus vaidlustatava otsusega keelduti tema riigisaladusele juurdepääsu luba pikendamast. Halduskohtu käsitus piirab ebamõistlikult kaebaja kaebeõigust. See välistab võimaluse isegi kandideerida juurdepääsuluba eeldavale ametikohale. Lisaks pole kohus arvestanud, et vaidlustatavas otsuses esile toodud ja sisuliselt ebaõiged ning kaebaja poolt vaidlustatud põhjendused on sellised, et need välistaksid ka uue taotluse esitamise korral kaebajale riigisaladusele juurdepääsu loa väljastamise. Kaitsepolitseiamet saaks keeldumiseks tugineda lihtsalt vaidlustatavale otsusele ja seal juba kajastatud asjaoludele ilma, et nende õiguslikku põhjendatust oleks üldse kontrollitud. Tõenäoliselt tugineks Kaitsepolitseiamet sellises olukorras kaalukale väitele, et kaebaja pole 18.05.2021 otsust vaidlustanud, mistõttu on ta järelikult nõustunud selles kajastatud põhjendustega.

§ 32lg 1 p 1 ei saa tõlgendada nii kitsalt, nagu on seda teinud halduskohus.

Sellise tõlgenduse korral ei saakski ühelegi isikule kunagi riigisaladuse juurdepääsu luba väljastada olukorras, kus ta juba ei tööta ametikohal, mis eeldab loa olemasolu. Küsimus, kas kaebajal on võimalik pärast vaidlustatud otsuse tühistamist edukalt taotleda riigisaladusele juurdepääsu 3

§ 2lg 2 ja HMS § 54).

Kaebus on esitatud 17.06.2021 ja kohus võttis kaebuse menetlusse 08.07.

1. Vastustaja esitas kohtule vastuse 19.08.
2. Kohus tegi kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse 17.12.
3. Määrusest jääb arusaamatuks, mis olid need kaalukad või uued asjaolud HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 tähenduses, mis kohtu hinnangul said menetluses teatavaks ca 4 kuu vältel pärast vastustaja vastuse esitamist. Kaitsepolitseiamet tegi 17.01.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 21913000014, millega lõpetati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 241 lg 1 alusel, s.t seoses riigisaladuse või salastatud välisteabe väidetava avaldamisega. See tõendab, et KarS § 241 lg 1 alusel algatatud kriminaalmenetlus on olnud põhjendamatu ja kaebaja ei ole riigisaladust lubamatult avaldades ühtegi kuritegu toime pannud. Ühtlasi tähendab see, et halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata põhjendamatult ja praeguseks on faktiline olukord muutunud. Haldusasja menetluse kestel võib saabuda ka olukord, kus kaebaja suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus tervikuna ja selgub, et kõik selles osas esitatud vastustaja seisukohad olid põhjendamatud. Ajavahemikus 21.06.–17.12.2021 viibis kaebaja tervisliku seisundi tõttu töövõimetuslehel. Pärast seda soovis kaebaja teada, kuidas tema töösuhe Välisministeeriumis jätkub. Välisministeerium selgitas 14.01.2022 vestlusel, et kaebajale pole võimalik pakkuda tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta, sest kõik diplomaatilised ametikohad eeldavad riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Kaebajale anti valida, kas ta koondatakse kohe või peatatakse teenistussuhe tema avalduse alusel. Kaebaja valis selles sundolukorras teenistussuhte peatamise ajavahemikuks 21.01.2022–21.02.
4. Kaebaja on Välisministeeriumis töötanud 30 aastat ning omab kvalifikatsiooni ja pädevust just konkreetse töö tegemiseks, mida ta vaidlustatava otsuse tõttu enam teha ei saa. Seega on ilmne, et vaidlustatav otsus riivab väga oluliselt kaebaja huve.
5. Kaitsepolitseiamet palub 19.01.2022 ja 09.03.02022 vastustes jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tuleb arvestada, et kaebaja ei esitanud tühistamiskaebust koos tuvastamiskaebusega, vaid kaebaja esitas tühistamiskaebuse koos kohustamiskaebusega. Kaebaja soovis, et halduskohus tühistaks Kaitsepolitseiameti otsuse ja kohustaks vastustajat väljastama kaebajale salajasel tasemel riigisaladusele juurdepääsu luba. Esitatud kaebuse kohaselt ei olnud küsimus otsuse õiguspärasuse hindamises selle andmise aja seisuga, vaid kaebuse nõuetest tulenevalt oli tühistamiskaebus otseselt seotud kohustamisnõudega, mistõttu on halduskohus õiguspäraselt hinnanud kaebuse perspektiivikust HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 mõttes. Alternatiiviks oleks olnud kohtuotsusega kaebuse rahuldamata jätmine. See aga oleks toonud kaasa asja läbivaatamise kulud.

§ 32

lg 1 p 1 kohaselt juurdepääsuluba ei anta või keeldutakse selle kehtivuse pikendamisest isikule, kellel puudub juurdepääsuvajadus. Juurdepääsuvajadust ei sisusta inimene ise, vaid seda teeb alati juurdepääsuloa toetaja (

§ 31lg 1 p 1, vt ka § 3 p 5).

Riigisaladusele juurdepääsu loa omamine ei ole isiku põhiõigus, mida inimene saaks omada ilma juurdepääsuvajaduseta ja toetaja asutuseta. Välisministeeriumi vastustest kohtunõudele nähtub üheselt, et kaebajal ei ole juurdepääsuvajadust. Isegi juhul, kui kohus oleks asja lahendanud sisulises menetluses ja kaebuse rahuldanud, ei teki kaebajal kohtuotsusest tulenevalt uuesti juurdepääsuvajadust. 4

§ 33lg 5 p 2).

Kaebuse perspektiivitus ei mõjuta Kaitsepolitseiameti otsuste vaidlustamist ega kaebaja võimalust kandideerida tulevikus riigisaladusele juurdepääsu luba nõudvale ametikohale. Veelgi vähem saab praeguse haldusasja asjaolusid ja kohtu seisukohti üldistada kõikidele riigisaladuse loa menetlustele ja Kaitsepolitseiameti tuleviku otsustele.

§ 32

lg 1 p 1 ei piira mitte mingisugusel viisil kandidaatide suhtes julgeolekukontrolli teostamist. Vastupidi, kandideerimine on põhiline põhjus juurdepääsuloa taotlemiseks. Samuti on Xl võimalik töötada Välisministeeriumis piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust eeldaval ametikohal (

§ 27

lg 2), sest Kaitsepolitseiameti otsuses ei ole sätestatud

§ 27

lg 4 kohast keeldu anda kaebajale piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja tagasikutsumise põhjuseks tema riigisaladusele juurdepääsu loa pikendamata jätmine, vaid ennekõike tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine KarS § 241 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo osas ei muuda olematuks

§ 32lg 2 p 3 keeldumisaluse esinemist.

Käimasolev kriminaalmenetlus ja selle osaline lõppemine ei ole praeguses asjas ka määrav asjaolu. Halduskohus ei tuginenud sellele, kui jättis kaebuse läbi vaatamata. Samuti ei ole määrav see, mis põhjusel kaebaja suusaadiku ametikohalt tagasi kutsuti. Kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust enda tagasikutsumise kohta. Vaidlustatud Kaitsepolitseiameti otsuse tühistamine ei too kaasa kaebaja tagasinimetamist suursaadiku ametikohale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Kaebaja on esitanud koos 18.02.2022 täiendava seisukohaga järgmised lisad: Kaitsepolitseiameti 17.01.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, perearsti 16.02.2022 tõend kaebaja töövõimetuslehel viibimise kohta, 14.01.– 17.01.2022 e-kirjavahetus kaebaja ja Välisministeeriumi vahel kaebaja teenistussuhte peatamise kohta, väljavõte kaebaja 17.01.2022 esitatud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise taotlusest. Kaitsepolitseiameti määrusega soovib kaebaja tõendada, et tema suhtes KarS § 241 lg 1 alusel algatatud kriminaalmenetlus on olnud põhjendamatu, kuigi vastustaja hinnangul on käimasolev kriminaalmenetlus üks asjaolu, mis välistaks kaebajale riigisaladusele juurdepääsu loa väljastamise ja seega kaebuse rahuldamise. Ülejäänud lisadega soovib kaebaja näidata, et riigisaladusele juurdepääsu loa puudumine ei võimalda kaebajal töötada Välisministeeriumis oma kvalifikatsioonile vastaval ametikohal ning seega riivab Kaitsepolitseiameti 18.05.2021 otsuse vaidlustamise võimalusest ilmajäämine oluliselt kaebaja huve. Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis õigesti kaebaja kaebuse Kaitsepolitseiameti 18.05.2021 otsuse peale HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, võtab ringkonnakohus kaebaja esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks asja juurde (HKMS § 62 lg 2). 5

§ 32

lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse juurdepääsuluba andmast või selle kehtivust pikendamast füüsilisele isikule, kellel puudub juurdepääsuvajadus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldustega. 15. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 sõnastuse täpsustamise eesmärgiks oli piirata see kaebuse tagastamise alus selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XII koosseis; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrus asjas nr 3-19-2070, p 17; 20.06.2018 määrus asjas nr 318-554, p 10; 13.01.2022 määrus asjas nr 3-21-1813, p 13). Kaebaja soovis kaebuses Kaitsepolitseiameti 18.05.2021 otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist väljastada talle salajasel tasemel riigisaladusele juurdepääsu luba. Halduskohus selgitas määruses vaid seda, et kuna kaebajale ei ole tema praeguse töökoha tõttu

§ 32

lg 1 p 1 alusel võimalik nagunii juurdepääsululuba anda, ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Sellest võib järeldada, et halduskohtu hinnangul ei ole võimalik eeskätt kohustamisnõude rahuldamine. Seega ei põhjendanud halduskohus kuidagi, miks ei aitaks kaebuse eesmärki saavutada tühistamiskaebuse läbivaatamine. Seejuures ei olnud halduskohtul alust eeldada, et kaebuse eesmärgiks oli üksnes kohustamisnõude rahuldamine. Kaebaja juhtis oma 18.10.2021 halduskohtule esitatud seisukohas (p 30, dtl 89) ise tähelepanu sellele, et kohus saaks igal juhul võtta seisukoha tühistamisnõude osas, hoolimata sellest, et kaebaja on mh esitanud ka kohustamiskaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja piisavalt põhjendanud, et tühistamiskaebuse läbivaatamine on vajalik preventiivsel eesmärgil selleks, et vastustaja ei saaks tulevikus samadel kaalutlustel juurdepääsuloa andmisest keelduda (vt nt kaebaja 18.10.2021 seisukoha p 43, dtl 91). Kaebaja preventiivset huvi tuleb jaatada hoolimata sellest, et võimaliku uue juurdepääsuloa taotlemise korral peab Kaitsepolitseiamet hindama, kas varasema keeldumise aluseks olnud asjaolud on ära langenud (

§ 33lg 5 p 2).

Tühistamiskaebuse läbivaatamine on põhjendatud ka rehabiliteerival eesmärgil, millele kaebaja on samuti osutanud (vt nt kaebaja 18.10.2021 seisukoht, p 28, dtl 89).

1. Kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks lugeda ka kohustamisnõude osas. Menetluse käigus võivad ilmneda asjaolud, mis võimaldavad selle nõude sisulist läbivaatamist. Edasise menetluse käigus on kaebajal võimalik sõltuvalt asjaoludest kaebuse nõudeid täpsustada.
2. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel ei olnud õiguspärane, tuleb halduskohtu 17.12.2021 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. 6