← Eesti

2-21-4346/19

Obsah (14)§ 663§ 657§ 654§ 651§ 456§ 463§ 661§ 321§ 172§ 477§ 173§ 177§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4346 Ts

) § 172 lg 1 alusel. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt, kuna maakohus tegi määruse puudutatud isiku kahjuks, siis oleks õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole õiglane, et puudutatud isik kannab menetluskulud. Puudutatud isik oleks saanud vältida kulude kandmist, kui ta oleks võimaldanud avaldajal kohtuväliselt dokumentidega tutvuda ning ka kogu kohtuvaidluse jooksul vaidles ta nõudele vastu.
  2. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Esmalt leiab puudutatud isik, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest avaldaja sai määruse kätte
  3. novembril
  4. Teiseks leiab puudutatud isik, et vaidlustatud lahend ei ole puudutatud isiku kahjuks. Kohus on lubanud avaldajal dokumentidega tutvuda viisil, nagu puudutatud isik on nõustunud, ehk piiratud ulatuses ja korteriühistu asukohas.
  5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise osas. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

9. Vastuses määruskaebusele leiab puudutatud isik, et määruskaebust ei saa menetleda, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks puudutatud isiku väitele järgmist. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 661lg 2).

Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati määrus avaldajale kätte

  1. novembril 2021 ja tema lepingulisele esindajale
  2. novembril 2021.

§ 321lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas 3

(5)dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium selgitab, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu
  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11). Seega asjaolu, et avaldaja võis avada maakohtu määruse e-toimikus
  3. novembril 2021, ei tähenda, et sellest hetkest tuleks hakata lugema ka määruskaebuse esitamise tähtaega. Kuna praegusel juhul esindas menetlusosalist kohtumenetluses esindaja, kes esitas määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamisest, ei ole alust lugeda määruskaebust hilinenult esitatuks ega jätta kaebust läbi vaatamata.
  4. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna menetlus toimub avaldaja huvides ja avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel

§ 172lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11.

märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire.
  3. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on

§ 172

lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja oleks saanud dokumentidega tutvuda ka kohtuväliselt, kui ta oleks esitanud põhjendatud avalduse nendega kohapeal tutvumiseks. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et vaidlustatud määrus ei ole tehtud puudutatud isiku kahjuks, kuna maakohus lubas dokumentidega tutvuda viisil, millega puudutatud isik oli nii menetluses kui ka kohtuväliselt nõus. Hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477lg 5).

Kolleegium märgib, et avaldaja eesmärk oli dokumentidega tutvumine, mille osas maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud dokumentidega tutvumist enne kohtule avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud isik ei olnud seda võimaldanud (seda ka mõnel muul viisil), siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. 12. Menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku arvamus, et avaldaja avalduse eesmärgiks on otsida erinevaid ettekäändeid uue kohtuvaidluse algatamiseks. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja on käitunud 4

(5)puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et avaldajal on põhjendatud huvi tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega, seega oli avaldaja pöördumine kohtusse teabe saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega kohtuväliselt tutvuda. Eeltoodut arvestades tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on eeltoodule vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldaja, mitte puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks tehti lahend. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire. 13. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

14. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 172lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

  1. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.