← Eesti

2-21-5625/32

Obsah (15)§ 168§ 162§ 171§ 663§ 657§ 651§ 456§ 662§ 169§ 173§ 163§ 174§ 177§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5625 Ts

) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude, mis eeldab lepingu kehtivust. Hageja on pärast praeguses asjas hagi esitamist öelnud kostjaga sõlmitud lepingu üles ning esitanud tsiviilasjas nr 2-21-8876 nõude kanda väärtpaberid hageja kontole. Lepingu täitmise nõuet ja ülesütlemisest tulenevat nõuet ei saa esitada samaaegselt. Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmise põhjuseks ei ole hagi tagasivõtmine või sellest loobumine põhjusel, et kostja on nõude täitnud, jäävad menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2

(5)
  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta kostja
  2. mai
  3. a ja
  4. augusti
  5. a määruskaebuste ning
  6. mai
  7. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud kostja enda kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse määramisel põhjendamatult arvestamata kostja määruskaebused ja tagatise taotluse, mis jäeti rahuldamata. Nimetatud dokumendid moodustavad suurema osa kostja esitatud dokumentide mahust. Nimetatud menetlusdokumentide esitamise kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning need tuleb jätta

§ 162

lg 4 ja

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja ei vaidlusta hagi läbivaatamata jätmist ega hagi tagamise abinõu tühistamist, kuid märgib, et hagi läbivaatamata jätmine oli ennatlik. Kui kohus oleks hagejalt enne vaidlustatud määruse tegemist küsinud seisukohta, oleks ta saanud selgitada, et kostja on lepingu ülesütlemise vaidlustanud ning selle üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-21-

  1. Hageja taotles tsiviilasjade nr 2-21-5625 ja nr 2-21-8876 liitmist ning määruskaebuse esitamise seisuga ei olnud kohus seda taotlust veel lahendanud.
  2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse taotlus on ebaselge, kuivõrd sellest jääb ebaselgeks, kas hageja soovib, et kohus jätaks kostja määruskaebuste ja tagatise taotluse esitamisega seotud kulud täies ulatuses (sh hageja kantud kulud) kostja kanda või jätaks kostja kanda vaid kostja enda kulud.

§ 162

lg 4 ja

§ 171

lg 1 samaaegne kohaldamine hageja soovitud kujul ei ole võimalik.

§ 162lg 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Määruskaebuste ja tagatise taotluse esitamisega kasutas kostja oma menetluslikke õigusi. Taotluse ja määruskaebuste rahuldamata jätmine ei muuda kostja tegevust pahatahtlikuks. Kostja menetluskulude kandmise riskiga pidi hageja juba hagi esitamisel arvestama. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles pärast hagi esitamist. Seega põhjustas hageja ise oma tegevusega olukorra, kus hagis esitatud nõudeid ei olnud võimalik sisuliselt läbi vaadata. Neil asjaoludel ei ole põhjust pidada kulude hageja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks.

§ 162lg 4 kohaldamine või kohaldamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus.

Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. 8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Maakohtu määrust vaidlustatakse menetluskulude jaotuse osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmist ja hagi tagamise abinõu tühistamist puudutavas osas. Selles osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2) on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

11. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et hageja määruskaebuses esitatud taotlus on ebaselge. Hageja on määruskaebuse taotluse p-s 2 selgelt väljendanud, missugust lahendit ta taotleb (

§ 662lg 1 p 3).

Kohus, menetlusõiguse norme kohaldades, saab hinnata, kas hageja taotletud viisil saab menetluskulusid jaotada või mitte. 12. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kuidas tuleks asjas jaotada menetluskulud. Maakohus jättis hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga. 3

(5)Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud

§ 168

lg-t 2, mis annab hagi läbi vaatamata jätmisel aluse menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Kuigi hageja ei saanud enne hagi läbi vaatamata jätmist oma seisukohta menetluskulude jaotuse osas esitada, ei anna see alust muuta maakohtu lõppjäreldust menetluskulude jaotuse määramisel. Tulenevalt

§ 662lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.
  2. Hageja leiab, et kostja
  3. mai
  4. a ja
  5. augusti
  6. a määruskaebuste ning
  7. mai
  8. a tagatise taotlusega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda, ülejäänud osas hageja kanda. Esmalt märgib kolleegium, et vaidlustatud määruses tehtud menetluskulude jaotus ei hõlma kostja
  9. augusti
  10. a määruskaebusega seotud kulusid. Selle kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on jaotatud Riigikohtu
  11. septembri
  12. a määrusega, millega jäeti kassatsiooniastme kulud kostja kanda (tl 112). Seega on vaidluse all
  13. mai
  14. a ja
  15. mai
  16. a menetlustoimingutega seotud menetluskulud. 13.
  17. Hageja tugineb sellele, et menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud ning kohaldada tuleb

§ 162lg-t 4.

Kolleegium hagejaga ei nõustu.

§ 168lg 2 järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja.

Sealjuures lähtub

§ 168

lg 2 samast üldreeglist nagu

§ 162

, st menetluskulud peab kandma kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud

§-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 loetelu puhul on tegemist alustega, mis võimaldavad hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust (vrd

§ 168

lg-s 3 sätestatuga, mille puhul peab kohus hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest; vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Nõustuda ei saa hagejaga, et kuna lepingu ülesütlemise põhjustas kostja lepingurikkumine, siis ei vastuta tema hagi läbi vaatamata jätmise eest. Kolleegiumi hinnangul sai hageja oma tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, st mitte öelda hagi menetlemise ajal kostjaga sõlmitud lepingut üles. Eeltoodut arvestades ei tule poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks

§ 168

lg-s 2 sätestatule arvestada ka kulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg 4.

13.3.

§ 162

lg 4 ei kohaldu ka seetõttu, et olemas on sarnase eesmärgiga erinorm, s.o

§ 169lg 3.

Nimetatud säte võimaldab rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas edutu taotluse, väite või tõendi.

§ 169

lg-t 3 ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava kulude otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel. Sätet on kohane kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse ja menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud õiguslikult täiesti perspektiivitu määruskaebuse või taotlusega. Nimetatud menetlustoimingutega seotud kulud oleks põhjendatud jätta kostja kanda juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid kostjale ette heidetavad. Praegusel juhul see nii ei ole. 13.4. Hageja tugineb sellele, et määruskaebustega seotud menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta kostja kanda.

Kolleegium hagejaga ei nõustu.

§ 171

näeb ette erisätted menetluskulude jaotuse otsustamiseks ringkonnakohtute ja Riigikohtu menetluses. Nagu kolleegium märkis, on ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebusega seotud menetluskulud jäetud kostja kanda. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebusega seotud menetluskulude jaotust ei ole ringkonnakohtu määruses märgitud põhjusel, et tegemist ei ole kohtuasja menetlust lõpetava määrusega ning kulud jaotatakse

§ 173lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel (ringkonnakohtu määruse p 13; tl 103–105 4

(5)pöördel).

§ 171

lg 1 sõnastusest tulenevalt ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse lahendid, millega kaebus jääb rahuldamata, aga vaidlust veel ei lahendata. Sellises olukorras saab kaaluda

§ 169lg 3 kohaldamist.

Praegusel juhul leidis kolleegium, et

§ 163lg 3 kohaldamiseks alus puudub.

Seega on maakohus lõppkokkuvõttes õigesti jätnud menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

14. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

15. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis

§ 174lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. 16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.