2-22-846/11

2-22-846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-846 Tsiviilasi I.P. hagi J.P. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja I.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Kaie Mandel, Familex OÜ, registrikood: 12657875, aadress: Pärnu mnt 130-10, 11317 Tallinn, telefon: 55 647 505, e-post: kaie@familex.ee Kostja J.P., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Katrin Kiisk, LITIGANTE Õigusbüroo, aadress Katusepapi 16a, Tallinn 11412, telefon 53 852 302, e-post katrin@litigante.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada I.P. hagi J.P. vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.
6. Lahutada I.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja J.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxx. a Pärnu notar Anu Raid poolt.
7. Abielu lahutamisel jääb J.P. perekonnanimeks „P.“.
8. Jõustunud kohtuotsus saata kande tegemiseks perekonnaseisukandeid tegevale asutusele.
9. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1 2-22-846 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
12. 18.01.
13. a esitas hageja I.P. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagiavalduse J.P. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxx. a Pärnus. Hageja ja kostja on Eesti kodanikud. Kostja elukoht on Eestis. Hageja elukoht on Soome Vabariigis. Poolte viimane ühine elukoht oli Eestis. Hagejal ja kostjal on kolm ühist last: xxxxxxxxxxx. a sündinud poeg R.P., xxxxxxxxxxxx. a sündinud poeg R.P. ja xxxxxxxxxxxx. a sündinud tütar R.J.P.. Lapsed elavad koos kostjaga ning nende ülalpidamises osalevad mõlemad vanemad. Pooltele ei kuulu ühisvara, mida hageja sooviks käesolevas menetluses jagada.
14. a hakkas kostja teadlikult harvem Eestis käima, et poolte omavahelisi pingeid vältida. Hageja mõistis juba
15. a suvel, et abielu tuleb lahutada, kuna poolte pereelu oli tegelikult juba siis lagunenud.
16. aasta suve lõpus teatas hageja oma soovist abielu lahutada ka kostjale, kostja oli seisukohal, et tema sellega ei nõustu. Hageja taotleb abielu lahutamist. 28.02.2022.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kinnitades, et kooselu on lõppenud ja ta soovib abielu lahutada.
17. Kostja esitas 16.02.
18. a kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tal ei olnud vastuväited asja menetlusse võtmise kohta. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja võttis omaks väited, et pooltel on kolm ühist alaealist last ning poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja on nõus abielu hagejaga lahutama ega vaidle sellele vastu. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukoha juurde ja palub kohtul abielu lahutada, lepitusaega ei soovinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ).
21. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on võtnud hagi esitatud nõude osas õigeks ja palub sarnaselt hagejaga abielu lahutada, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käesoleva tsiviilasja õigeksvõtul põhineva otsusega.
22. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma alalist elukohta Eestis (PKS § 64). Rahvastikuregistri andmetel on hageja elukoht Soomes. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artikli 3 punkti 1 a) järgi on abielulahutusega seotud asjad muuhulgas selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle 2 2-22-846 territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal. Poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ja kostja elukoht on Eestis, seega on Eesti kohus pädev nende abielu lahutama. Vastavalt Euroopa Nõukogu 10.08.2016 määruse (EÜ) nr 1259/2010 artiklitele 5 ja 8 kohaldatakse käesolevas menetluses Eesti Vabariigi õigust. Pooled ei ole esitanud kohtule vastuväiteid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse suhtes.
23. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lõikest 3 peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Pooled on nõus abielu lahutamisega, pooled on selgitanud, et nad ei soovi enam abieluliste suhete taastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
24. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda, istungil märkis, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja leiab, et kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning seega on põhjendatud jätta kõik menetluskulud asjas TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud regulatsiooni ja seda alljärgneval põhjusel. Kostja on enda vastuses hagile märkinud, et hageja külastab Eestit harva ning pooled jagasid ühisvara ning leppisid notariaalselt kokku hageja ülalpidamiskohustuse suuruses poolte ühiste laste ees. Tehing toimus kaugtõestamise teel, s.t et hageja viibis tehingu tegemise ajal Soomes. Mõlemad pooled avaldasid soovi lahutada ühes ka abielu, ent notar selgitas pooltele, et abielu lahutamiseks on vältimatult tarvilik mõlemal poolel notarisse isiklikult kohale ilmuda. Poolte esile toodud asjaoludest ja kostja esitatud tõenditest nähtub, et edasiselt pooled ühist aega notarisse ilmumiseks ei leidnud (dtl 21-22). Kuivõrd tulenevalt PKS § 641 lg-st 2 tuli pooltel notari juures abielu lahutamiseks isiklikult kohale ilmuda, notar kaugtõestamise teel abielu lahutada ei saa ning tulenevalt PKS § 64, ei ole perekonnaseisuasutus pädev abielu lahutama, siis olukorras, kus üks pooltest ei oma alalist elukohta Eestis, ei ole hagejal muud võimalust, kui pöörduda kohtusse. Seega kuivõrd eelpool toodud olukorras ei ole võimalik abielu lahutada väljaspool kohut, ei ole hagi esitamine hagejale ette heidetav TsMS § 168 lg 6 tähenduses ja menetluskulusid ei saa jätta sel alusel hageja kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3