Obsah (6)

§ 152§ 2§ 37§ 155§ 47§ 121

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1850 Määruse kuupäev 8. aprill 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla kohustamiseks täita

) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses 3-21-1850 nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 152

lõige 3 sätestab, et kui

§ 152

lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 5. Kohus tõlgendab

§ 2

lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning mõistab kaebuses toodud põhjendusi arvestades, et kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel oli kohustada Viru Vanglat vastama tema 12. juulil 2021 esitatud infopäringutele (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Kaebaja märgib, et vangla on infopäringutele vastamisel vastamise tähtaega ületanud. Vangla edastas kohtule kaebaja vaidlusalused pöördumised ning vangla vastused nendele.

1. Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja
2. juulil 2021 esitatud pöördumistele, mis registreeriti
3. juulil 2021 taotlusena nr 6-10/20289-1 ja selgitustaotlusena nr 6-10/20288-1, on sisuliselt vastatud
4. augusti
5. a vastustega nr 6-10/20289-2 ja 6-10/20288-
6. Kaebaja taotlusest nr 6-10/20289-1 nähtub, et kaebaja taotles järgmiste dokumentide väljastamist: 1) Euroopa Penitentsiaarsed reeglid vene keeles, 2) Euroopa Komisjoni poolt
7. detsembril 2017 Eesti parlamendile saadetud lisakiri ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud kaebuses viidatud Euroopa Kohtu otsus, 3) EL ministrite asetäitjate kohtumiste protseduurireeglid, artikkel 10.2, vene keeles, 4) Euroopa Nõukogu põhikirja artikkel 15, 6) Maastrichti leping ja Kopenhaageni leping, 7) ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardsed miinimumnõuded, 8) ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 9) CPT kinnipeetavate ülalpidamise standardid. Vastusest kohtunõudele selgub, et vangla rahuldas
8. augustil 2021 taotluse osaliselt ning väljastas kaebajale dokumendid, mis olid interneti kaudu leitavad ja kättesaadavad. Vangla selgitas lisaks, et ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt on leitav veebilehel www.riigiteataja.ee ja kaebaja saab sellega seal ise tutvuda.
9. Arvestades, et Viru Vangla on kohtule teatanud, et kaebaja
10. juulil 2021 esitatud pöördumistele on sisuliselt vastatud
11. augusti
12. a vastustega nr 6-10/20289-2 ja 6-10/20288-2, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud ning menetluse jätkamine kaebuses esitatud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
13. Kohus küsis
14. märtsi
15. a kirjaga, kas kaebaja soovib kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Menetluse jätkamise soovi korral tuli kaebajal kohtule selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus andis kaebajale vastamiseks aega kaks päeva alates kirja kättesaamisest. Kaebaja sai kirja kätte
16. märtsil
17. Seega oli viimane päev kohtunõudele vastamiseks
18. märts
19. Kuni praeguse määruse tegemiseni pole kaebaja kohtule vastanud.
20. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole soovinud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lõikele 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel, st kohtule ei saa enam esitada pöördumistele numbritega nr 6-10/20288-1 ja 6-10/20289-1 vastamiseks kohustamise nõuet (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

2 3-21-1850

1. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mõista kaebaja kaebust selliselt, et kaebaja tegelik tahe oli suunatud sellele, et kohustada vanglat täitma
2. juulil 2021 esitatud pöördumiste taotlusi, siis ei oleks samuti kaebuse sisuline menetlemine võimalik. Osas, milles kaebaja
3. juulil 2021 esitatud taotlus ja selgitustaotlus täideti
4. augusti
5. a vastustega nr 6-10/20288-1 ja 6-10/20289-1, kuuluks menetlus, nagu kohus varasemalt selgitas, lõpetamisele. Osas, mis puudutab taotluses nr 6-10/20289-1 soovitud ja
6. augustil 2021 väljastamata jäänud dokumentide kätte andmist, kuuluks kaebus tagastamisele.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 5. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et pöördub oma õiguste kaitseks otse kohtusse. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet seoses taotluses nr 6-10/20289-1 nõutud dokumentide väljastamata jätmisega. Järelikult on kaebajal VangS § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus läbimata. Seega esineks praegusel juhul

§ 121

lõike 1 punktis 4 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole enne kohustamisnõudega kohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mis võimaldaks esmalt vanglal endal vaidemenetluse käigus enda tegevust kontrollida. 11. Kaebaja on kaebuses palunud, et kohus selgitaks, kas ta võib kaebuses kirjeldatuga seoses nõuda vanglalt rahalist kompensatsiooni. Kohus ei tõlgenda seda kaebuse nõudena, vaid soovina selgituse saamiseks.

§ 37

lõike 2 punkti 4 kohaselt võib kohtus kaebusega nõuda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega kui kaebaja leiab, et vangla on oma tegevusega talle kahju tekitanud, siis on tal oma õiguste kaitseks õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Seejuures tuleb kaebajal arvestada, et enne kaebusega kohtusse pöördumist tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada vanglale (VangS § 11 lõige 8). Arvestades kaebuses toodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et võimalik kahjunõue on väheperspektiivikas, kuivõrd kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks saanud tekkida hüvitatavat kahju. (allkirjastatud digitaalselt) 3