Obsah (5)

§ 152§ 108§ 155§ 104§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2860 Määruse kuupäev 13. aprill 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Anti Poolametsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

) § 152 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus. Kohus küsis, kas kaebaja soovib

§ 152lõike 2 alusel kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele.

1. Kaebaja esitas
2. märtsil ja
3. aprillil 2022 kohtule vastused. Kaebaja teatas, et vastustaja on taotletava toimingu teinud ehk kaebajale soovitud materjale tutvustanud. Kaebaja märkis, et tal puudub huvi menetluse jätkamiseks, ja palus menetluse lõpetada

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus

§ 108

lõike 6 alusel jätta kaebaja menetluskulud summas 1791 eurot (sisaldab käibemaksu) vastustaja kanda.

1. Vastustaja selgitas
2. aprilli
3. a seisukohas, et vastustaja ei teostanud toiminguid (kriminaalmenetluse toimiku tutvustamine) kaebuse esitamisest tingituna, st kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui ta oleks esitanud kaebuse vastustaja tegevuse peale kohtuväliselt. Pöördudes õiguste teostamiseks otse kohtu poole ja jättes läbimata kohtuvälise menetluse, on kaebaja võtnud menetluskulude kandmise riski. Vastustaja leidis, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja lisas, et kui kohus eeltooduga ei nõustu, on vastustajalt põhjendatud välja mõista kaebaja menetluskulud üksnes 504 euro (sisaldab käibemaksu) ulatuses. KOHTU SEISUKOHT
4. Kaebaja on kohut teavitanud, et vastustaja on kaebuses nõutud toimingu teinud ehk kaebajale kriminaalmenetluse nr 21259000549 materjale tutvustanud.

§ 152

lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja teatas kohtule, et tal puudub huvi menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudega ja ta soovib menetluse lõpetamist

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada.

10. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

11. Kaebaja palus, et kohus mõistaks

§ 108

lõike 6 alusel vastustajalt välja kaebaja menetluskulud summas 1791 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaebaja selgitas, et tema menetluskulud koosnevad riigilõivust 15 eurot ja õigusabikuludest 1776 eurot (sisaldab käibemaksu). 2 3-21-2860 11.1. Kohus märgib esmalt, et kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, vaid

§ 104lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale tagastamisele.

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. 11.2. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lõige 4).

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lõike 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, punkt 12). Vastustaja võimaldas kaebajal kriminaalmenetluse materjalidega tutvuda pärast seda, kui kaebaja esitas kaebuse kohtule ja kohus võttis selle menetlusse, küsides vastustajalt vastust kaebusele. Vastustaja
3. märtsi
4. a vastusest ilmneb, et pärast kaebuse menetlusse võtmist vaatas vastustaja kriminaalasja toimiku uuesti läbi ja jõudis järeldusele, et kaebajal on õigus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu üheselt sellele, et kriminaalmenetluse materjalidega tutvumise võimaldamine oli tingitud praeguses asjas kaebuse esitamisest. Seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Asjakohane ei ole vastustaja viide sellele, et kaebajal oli võimalik saavutada kaebuse eesmärk, esitades vastustaja tegevuse peale kaebuse kohtuväliselt.

§ 108

lõike 6 kohaselt ei oma praegusel juhul menetluskulude jagamisel tähtsust see, kas kaebajal oli võimalik esitada vaie. Kaebajal oli vabadus otsustada, kas ta soovib vastustaja tegevuse peale esitada vaide vastustajale või otse kaebuse kohtule. Kaebaja valik pöörduda otse kohtusse ei saa olla etteheidetav. 11.3. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lõige 6).

Seega tuleb järgmisena otsustada, kas kaebaja õigusabikulud on täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja õigusabikulud seisnevad menetluskulude nimekirja ning arvete nr 202111148, 202112140 ja 202203039 kohaselt järgnevas (tabelis toodud summad ei sisalda käibemaksu): Kuupäev Tehtud tööd 07.11.2021 Materjali analüüs, taotluse koostamine 30.11.2021 Halduskohtule kaebuse koostamine 30.11.2021 Kaebuse koostamine 09.12.2021 Kaebuse täiendamine 28.03.2022 Kohtunõudega tutvumine, vastustaja seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine, kulude nimekirja koostamine 30.03.2022 Suhtlemine kliendiga, vastuse koostamine Advokaat Kristi Rande Tunnitasu Tunnid Summa 180 1,5 270 Kristi Rande 180 3 540 Oliver Nääs Kristi Rande Kristi Rande 200 180 180 1 0,5 1 200 90 180 Oliver Nääs 200 1 200 3 3-21-2860 Riigikohus on sedastanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust. (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, punkt 11.) Kohtupraktikas on leitud, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et asjas, mis ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, ei saa põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 170 eurot ega ka 150 eurot (ilma käibemaksuta), vaid põhjendatud tunnitasu suuruseks saaks pidada 120 eurot, millele lisandub käibemaks. (Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a määrus asjas nr 3-20-1252, punktid 25 ja 39.) Kohus leiab, et praegune asi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam. Kaebaja esindajate tunnitasu ületab oluliselt kohtupraktikas aktsepteeritud sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu. Siiski tuleb arvesse võtta, et õigusteenuse hinnad on eelduslikult ajas kallinenud ning seetõttu ei pruugi enam olla põhjendatud lähtuda rangelt Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määruses asjas nr 3-20-1252 põhjendatuks peetud tunnitasu suurusest. Kohus leiab, et nüüdsel ajal saab asjas, mis ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et
7. novembril 2021 toimunud materjali analüüsiga ja taotluse koostamisega seonduvat menetluskulu ei saa vastustajalt välja mõista. Kaebaja esitas
8. novembril 2021 vastustajale taotluse kriminaalmenetluse materjalidega tutvumiseks. Seega saab ajalises plaanis järeldada, et
9. novembri
10. a toimingud olid seotud vastustajale
11. novembril 2021 esitatud taotluse koostamisega ehk tegu oli haldusmenetluse raames osutatud õigusabiga. Kohtupraktikas on leitud, et halduskohtumenetluses ei saa välja mõista haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt nt Riigikohtu
12. juuni
13. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, punkt 18 ja
14. novembri
15. a otsus asjas nr 3-3-1-43-14, punkt 26). Kohtu hinnangul on ülepaisutatud kaebuse koostamisele kulunud aeg 4,5 tundi. Kaebus on umbes 3,5 lehekülge pikk ja põhjendav osa moodustab sellest umbes 1,5 lehekülge. Kaebuse koostamine ei eeldanud suure hulga materjalide läbitöötamist, samuti ei olnud tegu õiguslikult eriti keeruka küsimusega. Ka ei olnud vajalik teha suuri jõupingutusi tõendamisel. Kohtu hinnangul võib kaebuse koostamise ülemäärane ajakulu olla tingitud ka kahe esindaja kasutamisest, mis võis tähendada samade tegevuste dubleerimist. Kohus peab kaebuse koostamisega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
16. ja
17. märtsi
18. a toimingutest ei saa põhjendatuks pidada kliendiga suhtlemise kulu. Kohtupraktikas on sedastatud, et põhjendatud menetluskulude hulka ei kuulu kliendiga suhtlemise toimingute kulu, kuna selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse (Tartu Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a määrus asjas nr 3-20-1252, punkt 28). Vastustaja ei pea
21. ja
22. märtsi
23. a toimingutest põhjendatuks ka menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvat kulu. Vastustaja viitas
24. aastal haldusasjades tehtud kohtulahenditele ja märkis, et kohtupraktika järgi ei ole haldusasjades põhjendatud kuluks menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seonduvad kulud. Osutatud kohtupraktika on tuginenud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mida väljendati
25. novembri
26. a määruse punktis 12 asjas nr 3-2-1-77-
27. Riigikohtu tsiviilkolleegium aga muutis oma 4 3-21-2860 seisukohta
28. mai
29. a määruse punktis 15 asjas nr 2-18-7550 ning leidis, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulusid saab lugeda põhjendatud ja vajalikeks kuludeks. Kohus leiab, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uuest seisukohast saab juhinduda ka haldusasjades. Kohus on seisukohal, et
30. ja
31. märtsi
32. a toimingutele (kohtunõudega tutvumine, vastustaja seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine, kulude nimekirja koostamine) kulutatud ajast saab põhjendatuks pidada 1 tundi. Kohtunõue oli 1 lehekülg pikk ja vastustaja seisukoha sisuline osa umbes 0,5 lehekülge pikk. Vastustaja seisukoha lisa ehk kirjavahetus kaebaja esindajatega oli kaebaja esindajatele tuttav. Kohtunõudega, vastustaja seisukohaga ja selle lisaga tutvumine ei saanud seega võtta eriti palju aega. Kaebaja
33. märtsi
34. a vastusest kohtunõudele moodustas tekstiline osa umbes 1 lehekülje ning vastuse koostamisele ei saanud selle sisu arvestades kuluda üleliia palju aega. Samuti ei saanud menetluskulude nimekirja koostamine nõuda kuigi palju aega. Kohtu hinnangul võib ka
35. ja
36. märtsi
37. a toimingute puhul ülemäärane ajakulu olla tingitud kahe esindaja tegevuste dubleerimisest. Kuna kohus peab praeguses asjas põhjendatud tunnitasuks 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi, tuleb kaebaja põhjendatud õigusabikuludeks lugeda ilma käibemaksuta 450 eurot ja koos käibemaksuga 540 eurot. Põhjendatud õigusabikulud tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (vt nt Riigikohtu
38. detsembri
39. a otsus asjas nr 3-3-1-54-12, punkt 22 ja
40. märtsi
41. a otsus asjas nr 3-18-1740, punkt 19). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 540 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5