2-21-121499 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-121499 Tsiviilasi Aaroni Kapita

§ 108

). Hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist tuleneb

§ 2lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid teenuselepingu

§ 619tähenduses, mille sisuks oli raamatupidamisteenuse osutamine. Kostja on 17.09.2021. a 3

§ 11

lg-st 1 tulenevalt võimalik ka suuliselt või mis tahes muus vormis.

9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud käsundusleping tahteavalduste vahetamise teel, st hageja esitas pakkumuse ehk oferdi ning kostja andis nõustumise ehk aktsepti. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud pooltevaheline e-kirja vahetus perioodil 28.09.2020.a kuni 11.10.

1. a. Nii nähtub 08.10.
2. a kostja juhatuse liikme Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx e-kirjast Aaroni Raamatupidamisteenused OÜ-le, et kostja avaldab soovi palgata hagejat MAYZE CONCEPT OÜ-le (registrikood 160371138) raamatupidajaks ning seda alates novembrist. Seega saab lugeda käsunduslepingu sõlmimise ajaks 08.10.
3. a. Leping on sõlmitud tähtajatult, mistõttu on tegemist püsiva kohustuse täitmisele suunatud kestvuslepinguga. Raamatupidamisteenus on juriidilise isiku puhul üldjuhul jooksvalt vajalik teenus ning selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et juriidilise isiku raamatupidamisaruandlus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist ei ole

§ 635

lg 1 tähenduses kokkulepitud tulemusega, mille valmimise peab töövõtja tellijale tagama. Lepingu sõlmimisel edastas hageja kostjale teenuse tingimused. Kostja on teenuse tingimused (sh nii vanad teenuse tingimused kui ka uued tingimused) edastanud kohtule koos 18.09.2021.a seisukohaga. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli teadlik teenuse tingimustest, sh etteteatamise tähtajast lepingu lõpetamise korral. 12. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus maksta tasu 35 eurot kuus, millele lisanduvad viivised, temale esitatud arve nr 202174 alusel ning kas kostjal on kohustus maksta teenuse hind lepingu ülesütlemisele järgneva kahe kuu eest, s.o 70 eurot.

§ 620

kohaselt on käsundisaajal kohustus täita käsund käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega. Kuna poolte vahel oli kehtiv leping, tuli lepingupooltel lepingust tulenevaid kohustusi täita lepingu lõppemiseni. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 195lg 1).

Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda (

§ 195lg 2). 4

§ 195

lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse täitmisele suunatud kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et teenuse tingimuste punkt 1.6 (ja 1.7) osas on tegemist lepingu ülesütlemise korda reguleeriva sättega, mille eesmärgiks on reguleerida, millistel tingimustel on õigus leping üles öelda. Mõistlik etteteatamistähtaeg võib sõltuda nii pooltevahelise õigussuhte olemusest (käesoleval juhul käsundusleping), osutatava teenuse sisust (raamatupidamisteenus) kui ka selle kutsetegevuse reeglitest, mille valdkonda osutatav teenus kuulub. Hageja on põhjendanud, et raamatupidamisteenust osutatakse Raamatupidamisseaduse järgi jooksvalt, kus igapäevaselt kinnitatakse panga tehingud (pank saadab automaatselt iga öö andmed raamatupidamisprogrammi). Sellisest metoodikast lähtumine on vajalik põhjusel, et tagada osutatava raamatupidamisteenuse vastavus Raamatupidamisseaduse nõuetele (lõpusaldod antakse üle bilansipäeva seisuga, mis on kuu lõpuseis). Seega saab asuda seisukohale, et pooltevahelise lepingu ülesütlemise etteteatamiseks tähtaja määramine on vajalik raamatupidamisteenuse osutamiseks ja teenuse lõpetamiseks vastavalt Raamatupidamisseaduse nõuetele ja on kooskõlas seadusega. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja edastas hagejale teate lepingu ülesütlemise kohta 26.02.2021. a. Kostja vastavasisuline e-kiri ei sisalda viiteid sellele, et tegemist oleks lepingu erakorralise ülesütlemisega

§ 196ja § 631 järgi.

Kostja on 18.09.

1. a seisukohas esitanud väljavõtted poolte vahelisest e-kirja vahetusest. Esitatu kohaselt soovib kostja lepingu lõpetada, kuid palub hagejal esitada ettevõtte
2. a majandusaasta aruande (niipea kui võimalik) ning allkirjastada otsus dividendide maksmise kohta. Seega on kostja soovinud siiski teenuse osutamist ka pärast 26.02.
3. a. Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Raamatupidamise seaduse ja selle alamalseisvatest aktidest tulenevalt peab raamatupidamise aastaaruanne kajastama asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka mõeldav, et raamatupidamisteenuse osutamine lõpetatakse koheselt vastava avalduse esitamisel ning seda ka olukorras, kus äriühingul puudub majandustegevus, töötajad jms. Majandusaasta aruanne tuleb äriregistrile esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (enamasti on majandusaasta kalendriaasta). Seega saab nõustuda hagejaga osas, et poolte vahel sõlmitud leping tuleb lugeda lõppenuks alates 26.04.
4. a. Käsundusleping lõppes korralise ülesütlemisega 26.04.
5. a. Kohtul esitatud asjaolude kohaselt osutas hageja raamatupidamisteenust hinnakirja alusel, mis on samuti kostjale 09.10.
6. a e-kirja vahendusel esitatud. Seega tuleb eeldada, et kostja on aktsepteerinud hinnakirjas toodud tasu.
7. Hageja nõuab kostjalt osutatud teenuse eest tasu 35 eurot, s.o
8. a veebruari eest, lisanduvad viivised, hinnakirjajärgset kahe kuu miinimumtasu hüvitiseks etteteatamise tähtaja rikkumise eest 70 eurot ning menetluskulude hüvitamist 13.1 Hageja on esitanud 28.04.
9. a kostjale arve nr 202174 summas 35 eurot ning seda perioodi 01.01.
10. a kuni 28.02.
11. a eest. Maksetähtaeg 05.05.
12. a. Hinnakirja kohaselt on raamatupidamisteenuse miinimumhind 35 eurot kuus. Võttes arvesse osutatud teenuse olemust, hinnakirja ning teenusele kehtivaid kutsestandardeid, on hageja kohtu hinnangul õigustatud saama tasu (s.o 35 eurot) arve nr 202174 alusel. 5

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 161

lg 1 alusel võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Ehkki hageja viitab, et nõue 70 eurot on etteteatamise tähtaja rikkumise eest lepingu lõpetamisel, ehk leppetrahv, ei tulene sellekohane järeldus teenuse tingimustest ega ka hagiavaldusest. Hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku leppida kokku kahe kuu teenuse tasu summas, s.o. tasu aja eest pärast 26.02.2021.a. Kostja ettepanekule ei vastanud. Tasu maksmist käsunduslepingu lõppemise korral reguleerib

§ 629

lg-d 1, 2, 3.

§ 629

lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandajale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Seadus näeb seega ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määratlemisel on seaduse kohaselt peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud. Hageja on 26.10.

1. a seisukohas (punktis 4) välja toonud, et on kostjale osutanud teenust jooksvalt. Igapäevaselt on kinnitatud pangatehinguid (pank saadab igaöiselt andmed raamatupidamisprogrammi) ja e-arveid. Hageja sellesisulised väited on tõendatud pearaamatu väljavõttega perioodi 01.01 kuni 26.04.
2. a kohta. Seega tuleb arvesse võtta käsundisaaja poolt tehtut, käsundiandja toimingutest saadud kasu ja ka poolte vahelise lepingu lõppemise põhjust. Leping on kostja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 26.04.
3. a ja kogu tasu, s.o 70 eurot maksmine on asjaolusid arvestades õiglane, sest käsund on hageja poolt tervikuna täidetud. 13.3 Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kostja vastu summas 7,98 eurot. Viivise määraks on 0,2% päevas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ei ole teenuse tingimustes kajastatud.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevalt on see 8% aastas (0,022% päevas). Seega kujuneb seadusjärgseks viiviseks alates 06.05.
3. a kuni 27.08.
4. a 0,87 eurot. Kostja on koos lõppseisukohtadega esitanud kohtule kirjavahetuse isikuga Vxxxxxxx Mxxxx OÜ, kellelt küsib seisukohta raamatupidamisteenuse sisu kohta. Kohus ei saa esitatut arvestada tõendida käesolevas asjas, kuna viidatud isik ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu osaline, samuti ei ole tegemist ei asjatundja ega eksperdiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6