Obsah (6)

§ 199§ 215§ 200§ 66§ 44§ 56

Kohtuasi nr 1-13-9289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2013, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-9289 Kohtunik Tiit

§ 199lg 2 p 4 järgi Süüdistatav R.

R., isikukood xxxx, xxxx kodanik, xxxx, emakeel: xxxx, elukoht: xxxx, ei tööta; kriminaalkorras karistatud: 16.02.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt

320 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1k, katseajaga 1a 6k. 27.04.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 215lg 2 p 3 alusel tingimisi vangistusega 4k, katseajaga 1a 6k.

08.09.2006.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 200lg 2 p 7 alusel vangistusega 2a 4k.

10.03.2008.a. vabanes tingimisi enne tähtaega. Väärteokorras karistatud 23-l korral. Tõkend Puudub Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm 1 RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R. R.

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuekümne) päevamäära ulatuses, s.o. summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 19,20 eurot (üheksateist eurot ja 20 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R. R.’ilt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R. R.’ilt menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista R. R.’ilt 510,24 eurot M S kasuks tsiviilhagi katteks. Nimetatud summa kanda M S (S) arveldusarvele nr xxxx. Asitõendid – CD plaadi papist ümbris „HU“; suitsukoni „Marlboro“; CD plaat „HU“; vasaku jala plätu „Puma“; proovid vatitampoonile Eurotubo; kaks A.Le.Coq Premium 0.5 l täis pudelit; täis alkoholipudelid (4 siidrit Fizz, 3 A.Le.Coq Extra) (asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. 2 I Kuriteo asjaolud: 08.07.2011.a. pärast kella 19.00 läks M S oma sõiduautoga xxxx (registrimärgiga xxxx) xxxx asuvasse xxxx. M. S parkis oma sõiduauto hoone ette parkimisplatsile ja lahkus sõiduki juurest xxxx. Kuna M. S pidi vaid korraks sees käima, jättis ta sõiduki mootori tööle, sõiduki võtmed süütelukku ja sõiduki uksed lukustamata. Sõiduk jäi parklasse valveta, kuna M. S oli üksi. M. S nägi, et xxxx ette oli rohkem sõidukeid pargitud, kuid ei märganud, et nendes keegi sees oleks olnud. M. S oli xxxx sees maksimaalselt kaks minutit, välja naastes avastas, et tema sõiduautot xxxx ees enam pole. 10.08.2011.a. varahommikul kella 02.00 paiku jõudis M. S koos oma tuttavatega xxxx. Oldi sõidukiga xxxx, mille roolis oli M. S tüdruksõber E T. xxxx sõideti mööda xxxx tänavat ööklubi xxxx poolt, kui märgati eespool xxxx pubi poole xxxx tänavalt keeramas ühte sõidukit, mis oli M. S varastatud sõiduki sarnane. Seejärel järgneti eesliikuvale sõidukile ja sõidukile järgi jõudes selgus, et tegemist on M. S varastatud sõiduautoga xxxx, registrimärgiga xxxx. Sõidukit asuti jälitama. Sõiduk liikus xxxx tänavat mööda xxxx, sealt pööras xxxx tänavale, xxxx tänavalt vasakule xxxx tänavale, xxxx tänavalt xxxx tänavale, xxxx tänavat tagasi xxxx. xxxx mööda liiguti nn polikliiniku ringteele ja sealt xxxx tänavale, kust pöörati esimesest tänavast vasakule xxxx tänavale. xxxx tänava keskel sõiduk peatus ja sellest jooksid välja kaks isikut, üks xxxx suunas, teine xxxx tänava suunas. M. S tuttavad (J P, T T, A R) järgnesid neile, kuid isikutel õnnestus põgeneda. xxxx tagaistmele jäi kohapeale aga J L. II Süüdistuste sisu: R. R.i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toimepannud röövimise, 08.07.2011 kella 19.11 paiku varastas xxxx asuva xxxx eest parkimisplatsilt M S (S) kuuluva sõiduauto xxxx registrimärgiga xxxx väärtusega 2500 eurot, koos sõiduki salongis olnud mobiiltelefoniga xxxx (sees SIM kaart), koguväärtusega 228.58 eurot, navigaatoriga TomTom, väärtusega 108.65 eurot, sõiduki pagasiruumis olnud telgiga, väärtusega 19 eurot ja väärtust mitteomava matkatooliga ning sõiduki kütusepaagis olnud 37 liitri diislikütusega, väärtusega 45,66 eurot. Seega R. R.,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek: Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb tunnistada R. R. süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 196 eurot. Prokurör taotleb võimaldada R. R.il

§ 66

lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 19.60 eurot. 3 IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt R. R.’i süüdistustes saabusid kohtusse 17.10.

1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 16.10.
2. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väljatrükid politseiinfosüsteemist, s.o teated xxxx xxxx juurest varastatud sõiduauost ja avastatud ärandatud sõiduki kohta; jälitusprotokoll (R. R.i telefonilt valitud ja vastatud kõned kellaajaliselt ja piirkonnaliselt); kannatanu M S ütlused sündmuste käigu, sõiduki varguse asjaolude ja sõiduki leidmise asjaolude kohta; tunnistaja J P ütlused; tunnistaja A R ütlused; tunnistaja T T ütlused; asitõendi (sõiduauto xxxx registrimärgiga xxxx) vaatlusprotokoll koos fototabeliga; tunnistaja J L ütlused; kahtlustatava R. R.i ütlused. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus R. R.i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

§ 199

lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. 4

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada R. R.i rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, märkides ekslikult rahalise karistuse suuruseks 196 eurot. Kohus leiab, et arvestades päevamääraks miinimumpäevamäära summas 3,20 eurot (kuna süüdimõistetul Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulekut ei ole), tuleb R. R.ile mõista rahaline karistus summas 192 eurot (3,20x60).

§ 66

lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

§ 66lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. V Tsiviilhagi Kr

MS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on M S esitanud tsiviilhagi summas 510,24 eurot, s.o sõiduki esiklaas summas 195 eurot, mobiiltelefon ja SIM kaart kokku summas 228,58 eurot, tagumine kojamees summas 15 eurot, päiksesirm summas 7 eurot, telk summas 19 eurot, kütus (diisel) summas 45,658 eurot. Tuvastatud on, et kannatanule M S põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava R. R. käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Asitõendid – CD plaadi papist ümbris „HU“; suitsukoni „Marlboro“; CD plaat „HU“; vasaku jala plätu „Puma“; proovid vatitampoonile Eurotubo; kaks A.Le.Coq Premium 0.5 l täis pudelit; 5 täis alkoholipudelid (4 siidrit Fizz, 3 A.Le.Coq Extra) – asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis ning need tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6