Obsah (5)
§ 1037§ 8§ 158§ 1131§ 1KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-136110 Tsiviilasi Osaühingu Osaüh
§ 1037
lg-st 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandi või valduse rikkumisest rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks (RKTKo 3-2-1-68-16, p 35).
- Parkimisalale on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid eraparkla alale sisenemise kohta koos lepingutingimustega (dtl 36-39, 72-75). Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki parkimise kaudu leping vastavalt nimetatud tingimustele. Tingimuste p 4 järgi tuleb parkimise eest maksta tasu. Tingimuste p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral – seega ka tasu maksmata jätmise korral – leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 30 eurot. Leppetrahv muutub sissenõutavaks 14 päeva möödumisel nõude esitamisest (dtl 37-38, 72).
- Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millele on võlaõigusseaduse (
) § 271 tunnused.
§ 8
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
§ 158
lg 1 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
- Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata. Kostja pole vaidlustanud, et oli 23.11.2018 sõiduki xxx vastutav kasutaja. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Kohtupraktika kohaselt on see kostja tõendamiskoormis (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-3-16, p 11).
- Fotolt on näha, et trahvinõue paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 33, 68). See on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-117146, p 11). Sõidukist tehtud fotode (33-34) võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et dtl 33 paiknev foto ei ole tehtud sõidukist xxx. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas esmalt parkimislepingut rikkuvat kostja sõidukit, kuid trahvinõude esiklaasile paigaldamist tõendava foto tegi teisest sõidukist. Pole ka mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas sõiduki esiklaasi, millele oli paigaldatud muu info, kuid jättis pildistamata leppetrahvinõude paigaldamise. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Kostja vastuväide selles osas ei päde. 12.
§ 1131
lg 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult (ettevõtjalt,
§ 1lg 6) nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.
Leppetrahvilt võib viivist arvestada (RKTKo 3-2-1-69-08, p 24). Seega on täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused. Hageja ei pea tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust (
§ 1131lg 1 komm 4.1.a).
- Kostja vastuväide, et ta ei saanud parkimislepingut sõlmida, kuna juriidiline isik ei saa füüsiliselt sõidukit kasutada, on alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkis keegi, kelle tegevust ei saa temale omistada. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutulepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväidet, et kostja oli parkimise ajal sõiduki vastutav kasutaja (hagiavalduse lk 1, dtl
- Vt kostja 17.01.2022 vastuse p 3, dtl 57). Kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, 3
(4)kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel tuleb eeldada, et sõidukit parkis kostja, kostja pole tõendanud vastupidist.
- Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
- Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 3 tunni eest 340 eurot (dtl 69). Kostja vastuväiteid ei esitanud.
- Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kulu.
- Kohtu hinnangul on vaidlus faktiliselt ja õiguslikult lihtne ning hageja jaoks on tegemist väga tihti sarnastel asjaoludel korduva kohtumenetlusega. Hageja esindaja töömaht 2 tundi hagiavalduse koostamise eest on liiga suur. Kohus loeb põhjendatuks 1 tunni töö selle toimingu osas.
- Kohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 255 eurot (75 + 20 + 2 x 80) ja kohus mõistab vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane (nr EE100727267). Õigusabikuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele ei kuulu.
- Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
- Vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ja § 637 lg-le 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4
(4)