) § 371 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli hageja Venemaa kodakondsusega, kostja kodakondsust polnud võimalik kontrollida, kuna rahvastikuregistris puudusid tema kohta andmed. Hagi asjaoludest võis eeldada, et tegemist oli Venemaa kodakondsust omava isikuga. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (edaspidi õigusabileping) art 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Kostja viimane teadolev elukoht oli Venemaal (nähtub tsiviilasjast 2/3/35-2167/97). Eesti kohus polnud pädev asja lahendama. Hagi allus Venemaa kohtule ja õigusabilepingu art 27 lg 2 kohaselt kuulus kohaldamisele Venemaa õigus. Määruskaebus 3. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et kuivõrd kostja tegelik elukoht polnud kindlaks tehtud, siis õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaldamiseks puudus alus. Eesti kohus oli pädev asja lahendama ja kohaldamisele kuulusid Eesti seadused. Menetluse edasine käik 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb
lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega kui selgub, et kostjal on Venemaa kodakondsus, siis ei allu hagi Eesti kohtule, kui kostjal ei ole Eestis elukohta. Maakohus leidis, et õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt on asja pädev lahendama Venemaa kohus, kuivõrd kostja elukoht on Venemaal. Õigusabilepingu art 1 kohaselt kohaldub õigusabileping juhul, kui kostja on Venemaa kodanik. Maakohus viitas, et Eesti rahvastikuregistris andmed kostja kohta puuduvad ja eeldas, et kostja on Venemaa kodanik. Õigusabilepingu kohaldamiseks pidi maakohus tuvastama kostja kodakondsuse, kuid praegusel juhul maakohus seda nõuetekohaselt ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjendatud kohtualluvuse otsustamiseks lähtuda oletusest. Kohtul on võimalik küsida hagejalt talle teadaolevaid andmeid kostja kodakondsuse kohta või koguda tõendeid selle kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ka piisavalt pingutusi kostja elukoha väljaselgitamiseks ega ei tuvastanud, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Hageja avaldas, et talle oli teada kostja viimane elukoht aastast 1997. Maakohus oleks saanud kasutada hagejale teadaolevat aadressi selgitamaks välja, kas kostja elab sellel aadressil või mitte. Praegusel juhul ei nähtu, miks kohus ei saanud seda teha. Pelgalt oletusele tuginemine ei ole põhjendatud. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib kohus enne hagi menetlusse võtmise otsustamist 2 pooled ära kuulata (sh küsida kostjalt seisukohta asja lahendamise kohta Eestis kohtus), kuid see on kohtu õigus, mitte kohustus (
Seega nähtub, et maakohtul on võimalik teha täiendavaid toiminguid, sh vajadusel koguda tõendeid ja küsida ka hagejalt täiendavaid andmeid selleks, et selgitada nõuetekohaselt välja kohtualluvus. Kohus peab menetlusse võtmise otsustamisel tegema mõistlike pingutusi oluliste asjaolude tuvastamiseks. Lisaks ei saa õigustada seadusenormide kohaldamist oletuslike asjaolude alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et pole võimalik kindlaks määrata kohtualluvust. 6. Kui maakohus leiab, et hagi allub Eesti kohtule või Venemaa kohtualluvust ei ole võimalik menetlusse võtmise otsustamisel kindlaks teha, siis tuleb hagi eeldatavasti menetlusse võtta ja püüda see kostjale kätte toimetada. Kui pärast menetlusse võtmist selgub, et hagi ei allu Eesti kohtule, siis saab maakohus jätta selle läbivaatamata
lg 1 p 13 alusel (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10.) Kui kohtudokumentide kättetoimetamine on võimatu, sh ka avalik kättetoimetamine
mõttes, siis on võimalik jätta hagi läbi vaatamata
Seejuures saab maakohus eelnimetatuid toiminguid läbiviies kaaluda ka hageja huve, eelkõige seda, et Eestis asuva vara kuuluvuse vaidlus tuleb varem või hiljem igal juhul lahendada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2019 määruse selgitusi tsiviilasjas nr 2-19-2374). 7.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 8.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.