← Eesti

1-20-2703/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. aprill 2022 Kohtuasja number 1-20-2703 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Koit-Gert Hormi tingimisi vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. märtsi 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Koit-Gert Horm (isikukood 39510080226) Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Kersti Liiva Asja läbivaatamise viis enne Lõuna tähtaega vangistusest Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. juuni 2020 otsusega tunnistati Koit-Gert Horm süüdi karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 1432 lg 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  6. november 2019 ning karistusaeg lõppeb
  7. mail
  9. Tartu Vangla esitas
  10. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule materjalid K.-G. Hormi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Tartu Vangla ega prokuratuur K.-G. Hormi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Tartu Maakohus jättis
  13. märtsi 2022 määrusega K.-G. Hormi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  14. Täidetud on formaalsed eeldused K.-G. Hormi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  15. K.-G. Hormil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistust kannab ta teist korda. Varem on teda karistatud süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, joobes juhtimise eest, süstemaatiliste varguste eest ning tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude eest. Praegust vangistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses korduva ebaseadusliku edasiandmise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine korduva edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ning mõjuvõimu kasutades alaealise suhtes toime pandud seksuaalkuriteo eest. Kuriteod olid ette planeeritud ning nende soodusteguriks oli puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada kergel teel materiaalset tulu, suhtlemine kriminaalse mõtteviisiga isikutega, mõtlematus oma tegude tagajärgedele ning narkootikumide tarvitamine. Ühe kuriteo puhul esines seksuaalne motiiv.
  16. Vangistuse ajal on K.-G. Horm osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta omandas põhihariduse, keevitaja eriala omandamine jäi pooleli terviseprobleemide tõttu, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Uus suund“ ning osales vangla tööhõives. Läbitud sotsiaalprogrammide tagasiside on positiivne. Samuti on K.-G. Horm kinnipeetavate erispordigrupi juhendaja. Vanglateenistuse ametnikega suheldes tal probleeme ei ole olnud ning tema käitumine on olnud hea.
  17. Vabanedes on K.-G. Hormil vangla andmetel olemas töökoht, kuid kohtul on kahtlus, et tegemist võib olla ka n-ö riiulifirmaga. Esiteks nähtub Riigi Teataja avalike kohtulahendite andmetest, et äriühingu esindaja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetavate registri andmetel praegu kriminaalhooldusel. Teiseks selgub portaalist www.krediidiraportid.ee, et äriühingul puudus
  18. aastal igasugune tegevus ning sellel on esitamata ka maksudeklaratsioon. Äriühing on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 3 järgi. Kuna K.-G. Hormi varasemad kuriteod (relvade vargus ja nende edasimüük) viitavad sellele, et ta soovib narkosõltuvusest tingituna teenida majanduslikku tulu kergel viisil, on ametlik töökoht ning regulaarne sissetulek tema puhul oluline, et maandada riski majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemiseks. Sissetulekuta jäämisel suurendab uute kuritegude toimepanemise riski see, et K.-G. Hormil on üle 10 000 euro võlgu, samas kui vabanemisfondis on tal 250 eurot. Seetõttu on oht, et K.-G. Horm võib hakata taas teenima sissetulekut kriminaalsel teel.
  19. Selgeks probleemkohaks on K.-G. Hormi joovastite tarvitamine. Kuritegusid on ta toime pannud nii alkoholi- kui ka narkojoobes. Alkoholi hakkas ta tõsisemalt tarvitama 16–17-aastaselt. Viimati tegi ta seda 2018, mil ta tarbis lahjat alkoholi. Narkootikume hakkas ta tarvitama 17aastaselt ning ta on tarvitanud erinevaid narkootikume (amfetamiin, opiaadid, ecstasy, korgijook). Põhinarkootikumiks oli tal enne vangistust kanep, mida ta suitsetas igapäevaselt. Viimati tarvitas ta enda sõnul narkootikume
  20. novembril
  21. Ta eitab võõrutusravil viibimist ja üledoose, kuid tunnistab sõltuvust. Enda sõnul sai ta enne eelmist vangistust ravi (psühhiaater määras rahustid ja uneravimid), mille ajal oli motiveeritud narkootikumide tarvitamist piirama ning oli kriminaalhooldusel poolteist aastat n-ö puhas. Praegu leiab ta, et tema raviks on endaga tegelemine ja muud ravi ta ei vaja. Narkootikumide tarvitamisest ta lihtsalt hoiduks. Samas senini ta seda teha ei ole suutnud. Tulemust ei andnud ka varasem sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi läbimine. Praeguses vangistuses läbis ta sama programmi uuesti ning sarnaselt varasemaga on nüüdki programmi tagasiside positiivne. Siiski ei pea kohus usutavaks, et K.-G. Horm suudab ilma juhendatud abita väljaspool kinnipidamiskohta edukalt tagasilangust vältida. Kui vabaduses ei ole tal ka töökohta, siis on suur risk naasta liigse vaba aja tekkides sõltuvusainete tarvitamise juurde. Ka on tema elamistingimused kehvapoolsed ja see võib kaasa tuua rahulolematuse ning soovi teenida kiiret tulu. Kohtu hinnangul ei piisa joovastite tarvitamise riski maandamiseks ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelust. Tagasilanguse vältimiseks võiks tuge loota sõltlastega tegelevast rehabilitatsioonikeskustest, kuid sellekohast soovi K.-G. Horm ei ole avaldanud. 2

(4)
  1. Kuigi K.-G. Hormil on vabaduses toetavad lähedased, ei saa jätta tähelepanuta, et need olid tal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seetõttu ei ole lähedaste tugi piisav, et suunata K.-G. Hormi seaduskuulekale teele. Kuna K.-G. Hormi suhtlusringkond on valdavalt olnud kriminaalne, on see avaldanud negatiivset mõju ka tema seaduskuulekusele. Kuigi K.-G. Hormi väitel on enamus tema tuttavatest asunud õiguskuulekale teele ja osadest hoiab ta vabanedes teadlikult eemale, ei saa sellele väga panustada, sest ka n-ö võimalikuks tööandjaks valis ta just kriminaalhooldusel oleva isiku. Tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on K.-G. Hormi puhul väike ning ka käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine ei pruugi tema uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas K.-G. Horm määruskaebuse, milles märgib lühidalt järgmist. Vangistuses on ta käitunud positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on täielikult täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Ta nõustub maakohtu seisukohaga võimaliku töökoha osas ning on leidnud endale uue töökoha. Ta soovib alustada kodus remonttöödega ning tema üksinda elav ema vajab hooldamist. Vangla ja prokuröri ennetähtaegset vabastamist mittetoetavatele seisukohtadele tugineda ei saa. Kohus ei põhjendanud, millel põhineb tema jätkuvalt kõrge retsidiivsusoht ning millised vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud. Kuriteo raskusele ei saa ennetähtaegsest vabastamisest keeldumisel tugineda. Vangistuses viibitud aeg on tema arusaamu ja vaateid oluliselt positiivses suunas korrigeerinud ja ta on kindel, et suudab jätkata elu seaduskuulekalt. Mõju on avaldanud ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid, suhtlemine psühholoogiga ja aeg endasse süüvimiseks. Ta suudab joovastitest hoiduda. Varasemal kriminaalhooldusel ta pooleteise aasta jooksul alkoholi ega narkootikume ei tarvitanud. Ta on nõus järgima võõrutusravi, psühhiaatri ettekirjutusi ja muid kriminaalhooldusega määratud juhiseid. Samuti on ta nõus käima regulaarselt psühholoogi juures. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et K.-G. Hormi vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa K.-G. Hormi ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
  5. On õige, et prokuröri ja vangla vabastamist mittetoetavatele seisukohtadele tugineda ei saa – seda maakohus ei teinudki.
  6. Kuigi vanglas on K.-G. Horm käitunud positiivselt, on enda sõnul muutunud ja soovib jätkata edasist elu seaduskuulekalt, ei saa jätta tähelepanuta seda, et ta on pannud toime palju kuritegusid: kokku on neid kahekohaline arv. K.-G. Hormi kuritegelik aktiivsus on olnud suur ka puutuvalt kuritegude liiki: ta on sooritanud väga erinevaid õigushüvesid rikkuvaid tegusid. Seesugune kuritegelik karjäär annab aluse karta, et kuriteod võivad toimuda edaspidigi. Oluline on seegi, et K.-G. Horm on varemgi kinnipidamisasutuses viibinud:
  7. aasta lõpus ja
  8. aasta alguses oli ta ligi neli kuud vahi all ja
  9. aasta teises pooles ja
  10. aasta alguses kandis ta ligi kuus kuud vangistust. Need kinnipidamised K.-G. Hormi õiguskuulekale teele ei suunanud: ta jätkas 3
(4)pärast vabanemist uute kuritegude toime panemist. Seega ei saa õiguskuulekusele suunavat toimet tuletada ka kinnipidamisest kui sellisest: ka praegune vangistus ei pruugi olla pannud K.-G. Hormi oma käitumist muutma. Ka ei saa kuigivõrd tähendusrikkaks pidada seda, et K.-G. Horm suutis pärast
  1. aasta alguses vanglast vabanemist olla ca aasta ja kolmveerand õiguskuulekas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on K.-G. Hormile kätte toimetatud mitu Soomest saabunud dokumenti, milles heidetakse K.-G. Hormile ette erinevate kuritegude toime panemist Soomes
  2. aastal. Seega tuleb tõdeda, et K.-G. Hormi Soomes viibimise tõttu oli peaaegu paratamatu, et ta Eestis kuritegusid ei sooritanud.
  3. K.-G. Hormi peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on tema võimalik narkootikumide tarvitamine. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kuna narkootikumide tarvitamine on varem soodustanud tema kuritegude toimepanemist, võib see soodustada uusi kuritegusid edaspidigi. Kuigi väidetavalt soovib K.-G. Horm narkootikumide tarvitamisest loobuda ning on nõus pöörduma selleks ka ravile, ei ole mingisugust kindlust, et pikaaegse narkootikumide tarvitajana õnnestub tal uimastitest (niipea) loobuda. Selles osas ei olnud abi varem läbitud sõltuvusteemalisest sotsiaalprogrammist, mistõttu ei saa sama programmi läbimisele lootma jääda nüüdki. Tõsi, varasema ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal suutis K.-G. Horm narkootikumidest hoiduda. Siiski jätkas ta narkootikumide tarvitamist pärast katseaja lõppu. Seega ei olnud katseajal viibimisel püsivat uimastitest võõrutavat mõju. Isegi kui K.-G. Horm pöörduks nüüd sõltuvusravile, ei saa eelneva põhjal kindel olla, kas see tagab tema püsiva võõrdumise narkootikumidest. Seetõttu on võimalik narkootikumide tarvitamine jätkuvalt oluliseks riskiteguriks.
  4. Riskiteguriks on ka K.-G. Hormi majanduslik olukord, kuna kuritegusid on ta pannud toime ka varalise kasu saamise eesmärgil. Kuigi K.-G. Horm esitas määruskaebuse lisana garantiikirja uue töökoha kohta, ei pruugi tööle saamise võimalus tema majanduslikust olukorrast tulenevat riski maandada. Seda põhjusel, et K.-G. Hormil on suures summas tasumata võlgnevusi ja need võlgnevused võivad tema majanduslikku olukorda oluliselt raskendada. On tõenäoline, et ametlikule tööle asudes võtavad kohtutäiturid nende nõuete katteks suure osa K.-G. Hormi sissetulekust ära. Järele jääv raha ei pruugi aga K.-G. Hormi vajadusi rahuldada, eriti kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Seetõttu võib ta panna majanduslikel põhjustel toime uued kuriteod.
  5. Ei ole mingisugust kindlust, et eeltoodud uue kuriteo toimepanemise riskitegureid oleks võimalik piisavalt maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli, võimalike lisakohustuste ja elektroonilise valvega. Elektrooniline valve ei takista narkootikumide tarvitamise ja käitlemise jätkamist kodus. Ka ei pruugi K.-G. Horm käitumiskontrolli ja elektroonilise valve nõudeid ning lisakohustusi järgida. Varem on ta üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolli nõuete järgimises ebaõnnestunud ning samuti ei teinud ta nõuetekohaselt temale määratud üldkasulikku tööd. Alarmeeriv on seegi, et
  6. aastal tuli K.-G. Horm pärast kriminaalhooldaja jaoks kaduma jäämist tagaotsitavaks kuulutada – ja ta tabati alles pärast mitme kuu pikkust tagaotsimist. Seegi viitab sellele, et K.-G. Horm pole kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik. Eelöeldut ei väära seegi, et K.-G. Horm suutis viimasel kriminaalhooldusperiood probleeme vältida: see periood kestis vaid mõne kuu. Ka ei oma tähtsust asjaolu, et väidetavalt vajab K.-G. Hormi ema hooldamist. Kuna Eesti on põhiseaduse § 10 kohaselt sotsiaalriik, saab tema ema vajadusel pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole.
  7. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  8. märtsi 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.