1-18-5427/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. aprill 2022 Kohtuasja number 1-18-5427 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Sergei Luisti (isikukood 37610302214) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Sergei Luist Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Luisti määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Viru Maakohus jättis
4. märtsi 2022 määrusega Sergei Luisti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. S. Luist kannab kohtuotsuste kogumis liitkaristusena mõistetud vangistust alates
5. oktoobrist 2018 kuni
6. juulini
7. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu
8. veebruari 2017 otsusega karistati teda väljapressimise ning omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest ning Viru Maakohtu
9. septembri 2018 otsusega avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest vägivallaga ning korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Eriliigiliste kuritegude põhjal võib järeldada, et S. Luistil on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning korduv karistatus näitab, et varasemast karistusest ta vajalikke järeldusi ei teinud. Ka vanglas ei ole S. Luist suutnud käituda õiguskuulekalt: tal on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust (praeguseks on üks kustunud). Enamus distsiplinaarkaristusi on määratud talle korraldusele mitteallumise eest ning üks distsiplinaarkaristus ka suhtlemise eeskirjade rikkumise eest. Vangla iseloomustusest nähtub, et vanglaametnikega suhtlemisel on S. Luistil pidevalt probleeme, sest ta ei taha aru saada ametnike selgitustest ega allu korraldustele. Lisaks on esinenud juhus, kus distsiplinaarkorras karistamisel andis S. Luist ametnikule mõista, et vanglast vabanemisel võib ametniku elukohas midagi juhtuda. See kõik seab kahtluse alla S. Luisti võime ja motivatsiooni tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel alluda käitumiskontrollile. Ka on S. Luistil 8407 euro ulatuses võlgu. Kuigi kohtuistungil väitis ta, et on seadnud endale eesmärgiks võlad tasuda, on ta vangistuses keeldunud tööle asumast. Arvestades, et S. Luisti on karistatud ka varavastase süüteo eest, on tema majanduslik olukord uue kuriteo toimepanemise riskifaktor. Tööst keeldumine ning suhtumine, mis ei luba S. Luistil teatud kinnipeetavatega ühes ruumis viibida või teatud taustaga kinnipeetavalt toitu vastu võtta, viitavad sellele, et tal on välja kujunenud vangla subkultuurile omased hoiakud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on S. Luistil olnud alkoholi liigtarbimine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangla iseloomustuse kohaselt ei taha S. Luist tunnistada, et tal on tegelemist vajavad probleeme ning toimepandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel ta seoseid ei näe, kuigi teod on toime pandud alkoholijoobes. Samuti otsib S. Luist oma tegudele õigustusi, väites, et avalikku korda rikkus ta seetõttu, et noored käitusid provokatiivselt ja joobes istus autorooli, kuna oli vaja sõita. Selline eneseõigustamine ning probleemide pisendamine seab kahtluse alla S. Luisti motivatsiooni oma käitumist edaspidi muuta ja alkoholi tarvitamisest hoiduda. Positiivsena võib küll välja tuua, et S. Luist on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, on õppinud eesti keelt, on omandanud põhihariduse ning vabanemisel on tal olemas elukoht, elukaaslase toetus ja garanteeritud töökoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et elu- ja töökoht ning perekonna toetus olid tal olemas ka enne vangistust, kuid siis need tema kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Seetõttu ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid ning S. Luisti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Maakohtu määruse peale esitas S. Luist määruskaebuse, milles märgib lühidalt järgmist. Kohtuistungi päevaks oleksid pidanud tema uue kuriteo riskiprotsendid olema vähenenud. Tal on olemas töö, elukoht, naine ja lapsed. Vanglas lõpetas ta
11. klassi, läbis kõik programmid ning sai eesti keeles A1 taseme. Kõik tema kümme rikkumist on seotud tööst keeldumisega. Ta ei hakka vanglas töötama ja end sellega alandama, kuna selle eest saab liiga vähe tasu. Vabaduses tema tööd austatakse ja seal hakkab ta tööle. Vanglasse tulles tehti talle narkotest ja see andis positiivse tulemuse. Kuna tal on probleem jalgadega, tarvitas ta retsepti alusel tramadooli. Kui see sai otsa, võttis ta teise tableti ja see võis anda narkotestil positiivse tulemuse. Teisi rikkumisi tal ei ole. Ta ei ole end varjanud ja tuli ise karistust kandma.
12. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja S. Luisti määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2