KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. märts 2022 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-20-1691

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 sätete kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 02.02.2014 sõlmitud võlatunnistus 850 euro suuruse võlgnevuse kohta, viivisega 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Võlatunnistuse kohaselt kostja kohustus võlgnevuse tasuma
2. aasta
3. aprilliks. Kostja väidab, et on sularahas hagejale 2016.a tasunud 560 eurot, hageja antud väidet ei kinnita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Hageja märgib oma sesukohas, et võlatunnistus oli hagejalt 22.08.2016 ära võetud läbiotsimise käigus ning seda hoiti kriminaalasja nr 1-17-1676 toimikus. Võlakirjad sai hageja enda kätte tagasi alles 2020 aasta alguses. Hageja leiab, et 16.09.2020 tunnistab kostja võlgnevust, seega aegumine katkes ja 3 aastane tähtaeg hakkas uuesti kulgema.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lõike 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜs § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lõike järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.
5. Vastavalt poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele oli nõude täitmise tähtaeg 05.04.
6. Kostja on selgitanud, et maksis osaliselt võla tagasi summas 560 eurot 2016 aastal. Sõltumata selle väite tõendatusest hakkas aegumise tähtaeg kulgema hiljemalt 31.12.2016 ja viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli eelnimetatud TsÜS sätete järgi 31.12.
7. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.
8. Hagi on esitatud aga 31.01.
9. Kohus nõustub kostjaga, et aegumise kohaldamise juures ei oma tähtsust asjaolu, kas võlatunnistus oli hageja käsutuses või mitte, kuivõrd see ei ole aegumise peatamise aluseks. Kohus selgitab, et isegi kui lugeda, et kostja on 16.09.2020 hageja nõuet tunnustanud, olid hageja 02.02.2014 võlatunnistusest tulenevad nõuded selleks ajaks juba aegunud ning aegumine ei saanud enam katkeda. Riigikohus on 21.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 märkinud, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (p 48). Hageja ei ole tõendanud temale raha tagastamist 2017.aastal, vastava tunnistaja ülekuulamisest (O. A.) loobus kostja oma 13.09.2021 seisukohas. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 9.

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel jätta hageja kanda.

§ 177lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 3