Obsah (5)

§ 4§ 5§ 12§ 18§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6627 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuu

§ 4

ja § 5 lg 1 p 1 alusel hüvitada Sergei Zubarile seoses vahistamisega talle tekitatud kahju 10 354 eurot. Kanda nimetatud summa OÜ Artur Umuršadjants Õigusbüroo arveldusarvele nr EE

1. 1 Välja mõista Eesti Vabariigilt Sergei Zubari kasuks tema lepingulise kaitsja Artur Umuršadjantsi poolt maakohtus Sergei Zubarile osutatud õigusabi kulu 1200 eurot. Kanda nimetatud summa OÜ Artur Umuršadjants Õigusbüroo arveldusarvele nr EE
2. Kaitsja ja kannatanu J.Z. i apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Sergei Zubari süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, taas
3. septembril 2021 kella 21 paiku oma elukohas XXX lõi oma abikaasale J.Z. ile parema käe rusikaga parema roietealumiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja raskusi hingamisel. Sellega pani S. Zubar toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o. KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
4. jaanuari 2022 otsusega mõistis Viru Maakohus S. Zubari süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistas teda 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Viru Maakohtu
5. augusti 2021 otsusega mõistetud ärakandmata liitkaristuse 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust ning mõistis S. Zubarile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Maakohus leidis, et kriminaalasjas on vaidlus selles, kas S. Zubar tekitas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas J.Z. ile füüsilist valu. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistuses märgitud ajal
6. septembril 2021 olid kannatanu ja süüdistatav abielus ja elasid koos ühisel elamispinnal. Ka nähtub kriminaalasja materjalidest, et
7. septembri 2021 oli kannatanu kodus ja kella 21 paiku tuli koju ka süüdistatav. Mõlemad istusid köögis ja vaatasid telefonist videot. Nimetatud osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused kooskõlas. Kohus leidis, et järgnevate sündmuste osas kannatanu ja süüdistatava ütlused aga ei ühti. Samuti on vastuolus kannatanu poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlused. Kohus, käsitles kannatanu kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ning leidis, et need on vastuolulised. 2 Kohtuistungil väitis kannatanu, et
8. septembril 2021 S. Zubar teda rusikaga paremale poole roiete alla ei löönud. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu aga väitnud, et abikaasa lõi teda. Kohus asus seisukohale, et kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on kooskõlas ja ühtivad teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kannatanu helistas
9. septembril 2021 kell 22.56.15 Häirekeskusesse ja soovis kiirabi, kuna tal paremas küljes pistis ja alakõhus oli lõikav valu. Kannatanu on vastuseks kaitsja küsimusele kinnitanud, et kiirabi väljakutsumise otsustas tema ise ja tema ka kiirabi välja kutsus. Ta ei teadnud üldse, kus oli sel ajal süüdistatav. Kiirabikaardilt nr. 10368215JÄRVE9220210911230704 nähtub, et kiirabi jõudis kohale kell 23.
10. Patsiendina on kiirabikaardil märgitud J.Z. järgmise anamneesi ja kaebusega: oli peretüli, naise sõnul lõi mees rusikaga kõhu vastu paremale küljele; teisi vigastusi ei ole; teadvusel, küsimusele vastab adekvaatselt, orienteeritud; iiveldust ja oksendamist ei ole; naine palub kutsuda politsei. Lähisuhtevägivalla infoleht on täidetud
11. septembril
12. Sellest nähtuvalt on J.Z. väitnud, et S. Zubar kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, mille tulemusena ta tundis valu. Konkreetselt oli mees löönud naist roietealumiku piirkonda ning S. Zubar oli tarvitanud alkoholi. Nimetatud infoleht täidetakse kohapeal saadud info põhjal, eeskätt kannatanu ütlustest lähtudes. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et politseinikud mõtlevad infolehte täites midagi välja või lisavad sinna midagi omaltpoolt.
13. septembril 2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (salvestised politseiniku vormikaamerast) nähtub, et kannatanu seletab politseinikule, et mees lõi teda vastu külge, mille tõttu oli tal raske hingata, edasi viskas mees naise tänavale nagu koera, ilma jalanõudeta. Naine kinnitas, et mees lõi teda roiete piirkonda paremale poole ja tekitas sellega füüsilist valu ning see ei olnud esimene kord. Maakohtu istungil väitis kannatanu, et oli nii kiirabi kui politsei saabumisel alkoholijoobes, ebaadekvaatne ning ei mäleta, mis ta võis neile rääkida. Maakohus nõustus kannatanu ütlustega selles osas, et ta oli alkoholijoobes, kuna alkoholijoobe tunnused kannatanul on märgitud ka Lähisuhtevägivalla infolehel. Samuti möönab maakohus, et kannatanu ei pruugi tõepoolest mäletada seda, mida ta rääkis nii kiirabitöötajale kui kohale saabunud politseinikele. Küll aga ei nõustunud maakohus kannatanu ütlustega selles osas, et seoses alkoholi tarvitamisega oli ta ebaadekvaatne ja seetõttu ei ole tema ütlused õiged. Kohtuistungil kuulati vahetult ära kolm kõnet Häirekeskusesse (J.Z. , S. Zubar ja kiirabitöötaja) ning vaadati läbi vormikaamera salvestus. Ühestki nimetatud vahetult kuulatud/vaadatud tõendist ei nähtunud kohtu arvates, et kannatanu oleks olnud sellises tugevas alkoholijoobes, et ei oleks aru saanud ümbritsevast. Eelnimetatud tõenditest tegi maakohus järelduse, et kannatanul tuvastatud alkoholijoove ei olnud selline, mis oleks takistanud tal teha järeldusi enda tervisliku seisundi ja selle tekkemehhanismi osas. Maakohus ei nõustunud kannatanu ütlustega selles osas, et kohtueelses menetluses andis ta valeütlusi. Maakohus luges ebausaldusväärseteks ja ilmselgelt süüdistatavat põhjendamatult 3 kaitsvateks kannatanu poolt maakohtu istungil antud ütlused, kuna need ei ole kooskõlas ühegi teise käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendiga. Kohus ei pidanud usaldusväärseteks S. Zubari ütlusi, milles süüdistatav eitas J.Z. i löömist. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et KarS § 121 objektiivne koosseis on käesolevas kriminaalasjas täidetud. Maakohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav lõi
14. septembril 2021 kannatanule rusikaga ühel korral paremale poole roiete alla kõhu piirkonda, millest kannatanu tundis valu ja tal tekkisid hingamisraskused. Just valu tundmine ja eelkõige hingamisraskuste tekkimine on need asjaolud, mis ilmestavad KarS § 121 sätestatud koosseisuks vajalikku intensiivsust. APELLATSIOONID Kaitsja apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub Viru Maakohtu otsuse täielikult tühistada ja S. Zubar talle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Ka palub kaitsja hüvitada S. Zubarile vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puuduvad piisavad ja usaldusväärsed tõendid, et S. Zubar kasutas
15. septembril 2021 enda abikaasa J.Z. i suhtes tahtlikult vägivalda. Viru Maakohus ei hinnanud õigesti süüdistuse poolt esitatud tõendeid ning tegi vale järelduse S. Zubari süü kohta. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu helistas Häiekeskusesse. S. Zubar selle kõne juures ei viibinud ning mingit mõju kannatanule selle vestluse käigus ei osutanud. Kaitsja arvates omab asjas olulist tähtsust see, et kogu pikaajalise vestluse jooksul Häirekeskuse operaatoriga ei öelnud J.Z. ühtegi sõna selle kohta, et tema suhtes kasutati vägivalda. Asja materjalides ei ole mingeid objektiivseid tõendeid J.Z. i suhtes füüsilise vägivalla toime panemise kohta, nimelt selle kohta, et abikaasa lõi talle rusikaga ribide alla paremale poole kõhtu. Kiirabi saabus vähem kui pool tundi pärast kõnet Häirekeskusesse. J.Z. vaadati meditsiinitöötaja poolt üle kiirabiautos. Kohtus vaadeldud kiirabikaardi, mille koostas kiirabibrigaadi meditsiinitöötaja, kohaselt ei olnud J.Z. i kehal vägivalla jälgi. J.Z. ei kinnitanud kohtus, et Lähisuhtevägivalla infoleht oleks koostatud tema sõnade järgi. Nimetatud dokument koostati patrullpolitseiniku poolt, kes saabus
16. septembri 2021 õhtul Zubarite elukohta. Selle dokumendiga J.Z. ei tutvunud ega allkirjastanud. Kumbagi patrullpolitseinikku kohtuistungil üle ei kuulatud. Kaitsja pidas vajalikuks märkida, et politseipatrull saabus kohale kiirabibrigaadi väljakutsel. Just kiirabitöötaja selgitas Häirekeskuse operaatorile asjaolusid, mille tõttu oli vajalik politsei väljasõit. Maakohus märkis otsuses, et kohtuistungil vaadatud vormikaamera videosalvestusest nähtuvalt räägib J.Z. politseinikule kuidas abikaasa teda lõi ja tal tekkisid hingamisraskused. Kaitsja märgib, et vormikaamera videost on selgelt näha, et politseinik esitab J.Z. ile otseseid suunavaid küsimusi. See puudutab nii lööki ribide alla, kui ka seda, et lõi rusikaga. Peale selle näitab video selgelt, et J.Z. ei rääkinud politseinikule, et abikaasa oleks temale ohtlik ega palu teda kinni pidada. 4 Kaitsja arvates tuli maakohus, hinnates valesti esitatud tõendeid, valele järeldusele, et on täidetud KarS § 121 objektiivne külg, s.t on tõendatud, et S. Zubar lõi üks kord J.Z. ile kõhtu paremale, ribide alla, millega tekitas kannatanule valu ja hingamisraskused. Kohtuistungil avaldas J.Z. , et räägib tõtt. Kannatanu kinnitas, et abikaasa ei ole tema suhtes kuritegu toime pannud, kuna süüdistatav ei löönud teda ning ei soovinud tekitada talle valu. J.Z. i apellatsioon Esitatud apellatsioonis palub J.Z. Viru Maakohtu otsus täielikult tühistada ning S. Zubar õigeks mõista. Apellandi väidetel andis ta Viru Maakohtu istungil õigeid ütlusi. J.Z. kinnitab apellatsioonis, et tema abikaasa S. Zubar ei löönud
17. septembril 2021 teda. Hingamisraskused ja valu paremas küljes tekkisid tal juba enne seda, kui S. Zubar
18. septembri 2021 õhtul tema haiget kohta puudutas. Kui abikaasa oleks teda löönud, oleks ta sellest kindlasti teada andnud ka Häirekeskuse töötajale. Kui kohale saabus politsei, sattus ta segadusse. Politseinik hakkas talle esitama küsimusi, andes ise ka neile vastuseid. Kuna ta oli alkoholijoobes, siis nõustus politseinikuga. J.Z. ei nõustu ka Kiirabikaardil märgituga. Apellandi väidete kohaselt ei ole tema kiirabitöötajatele rääkinud, et abikaasa teda lõi ning ta ei ole palunud kiirabitöötajatel kutsuda politseid. Kirjalikud seisukohad
19. märtsi 2022 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti.
20. märtsil 2022 esitas prokuratuur kirjalikud seisukohad, milles palutakse Viru Maakohtu otsus S. Zubari süüditunnistamises jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonikaebuses ei ole prokuröri hinnangul toodud ühtegi asjaolu või põhjendust, mis tingiksid Viru Maakohtu
21. jaanuari 2022 otsuse tühistamise ja S. Zubari õigeksmõistmise. Prokuratuuri arvates on maakohtu otsuses jälgitav kohtu poolt temale esitatud tõendite analüüs, mille tulemusel on kohus põhjendatult leidnud, et S. Zubar on temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohus on oma otsuses andnud põhistatud ja õige hinnangu ka kannatanu kohtus antud ütlustele kogumis asjas esitatud videosalvestusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb S. Zubari süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel täielikult tühistada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S. Zubar enda süüd
22. septembril 2021 J.Z. i rusikaga löömises eitanud. Süüdistatava väidete kohaselt ta J.Z. i suhtes sellel õhtul mingit vägivalda ei tarvitanud. 5 Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid mis lükkaksid ümber S. Zubari eeltoodud, enda süüd eitavad, väited. Tutvunud maakohtu otsuses kajastatud kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsiga, leiab ringkonnakohus, et kohus on S. Zubari suhtes süüdimõistvat kohtuotsust tehes tuginenud eelkõige J.Z. i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. Taolisele järeldusele annab ringkonnakohtu arvates aluse kohtuotsuses kajastatud maakohtu otsustus, et „kannatanu J.Z. i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on kooskõlas ja ühtivad teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega“. Nimetatule viitab ka maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt „ei nõustu kohus kannatanu ütlustega osas, et kohtueelses menetluses andis ta valeütlusi“ ning maakohus „loeb ebausaldusväärseteks kannatanu poolt maakohtu istungil antud ütlused, kuna need ei ole kooskõlas ühegi teise kriminaalasjas kogutud tõendiga“ (I kd tl 80, 82). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.Z. kohtueesel uurimisel toimunud ülekuulamisel väitnud, et
23. septembril 2021 lõi S. Zubar teda ühel korral rusikaga vastu paremat külge. Kohtuistungi protokollist tulenevalt on J.Z. kohtuistungil ülaltoodud ütlusi eitanud ning väitnud, et S. Zubar teda
24. septembril 2021 ei löönud, ta vaid puudutas tal valutavat kohta. KrMS § 289 lg 1 alusel avaldas kohus J.Z. i ütlustes esineva vastuolu tõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas J.Z. vastuolusid asjaoluga, et kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamisel ütlusi andes ei olnud ta adekvaatne, sest oli sellel päeval tarvitanud alkoholi. Ka ei olnud ta adekvaatne
25. septembril 2021 kiirabi- ja politseitöötajatega vesteldes, sest oli sellel päeval tarvitanud 2-3 pudelit veini. Ringkonnakohus, nõustudes siinjuures maakohtuga, leiab, et J.Z. i väited, nagu olnuks ta kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamise ajal ja ka
26. septembril 2021 politsei- ja kiirabitöötajatega vesteldes alkoholi tarvitamise tõttu ebaadekvaatses seisundis, on põhjendamatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et politseitöötajad oleksid läbi viinud J.Z. i ülekuulamise juhul kui J.Z. olnuks ebaadekvaatses seisundis, s.o seisundis, kus ta ei saanud aru temaga läbiviidavast uurimistoimingust ning poleks suutnud vastata talle esitatud küsimustele. Tutvunud politsei vormikaamera salvestisega leiab ringkonnakohus, et puudub alus ka väiteks, nagu olnuks J.Z.
27. septembril 2021 kiirabi- ja politseitöötajaga rääkides ebaadekvaatses seisundis. Politsei vormikaamera salvestiselt on tõepoolest võimalik tuvastada, et J.Z. oli politseinikele selgitusi andes tarvitanud alkoholi, kuid on ilmne, et ta sai aru mida temalt küsiti ja ta suutis esitatud küsimustele ka sisukohaselt vastata. Eeltoodut arvestades ei loe ringkonnakohus J.Z. i nimetatud selgitusi ütlustes esineva vastuolu põhjuste kohta tõsiseltvõetavateks. Seega leiab ringkonnakohus, et J.Z. ei ole suutnud mõistusepäraselt kohtus selgitada tema kohtueelsel menetluses ja kohtus antud ütlustes esineva vastuolu põhjuseid. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, kõrvutades J.Z. i kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlusi, et need on osas, kas S. Zubar lõi teda vastu paremat külge või mitte, omavahel diametraalses vastuolus ning J.Z. ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et kohtu jaoks on määrava tähendusega just kohtuistungil antud ütlused. Kui isiku kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus järgnevalt vältimatult lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana üldse usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse tunnistaja ütlused tõendikogumist osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud, välja jätta (vt nt otsus asjas 3-1-1-113-06, 3-1-1-12-12). Maakohus on otsuses leidnud, et J.Z. i kohtueelses ja kohtulikus menetluses antud ütlused on vastuolulised. Samas on maakohus, ülalesitatud tõendi usaldusväärsuse hindamise põhimõtteid eirates asunud siiski hindama, milliseid sama isiku vastuolulistest ütlustest teineteisele eelistada, selle asemel et otsustada, kas J.Z. i taolisi ütlusi saab üldse pidada usaldusväärseteks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites leidnud, et KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus näiteks pärast mingi tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi (vt nt otsus nr 3-1-152-06). Ülaltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohtu ostustus lugeda J.Z. i kohtus antud ütlused mitteusaldusväärseteks, jättes need tõendikogumist välja ning lugeda usaldusväärseteks J.Z. i kohtueelsel uurimisel antud ütlused, on vastuolus KrMS § 289 lg 1 sätestatuga ja seda põhjusel, et J.Z. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi oli kohtul võimalik kasutada vaid J.Z. i kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Kuivõrd maakohus tugines S. Zubari süüdi tunnistamisel J.Z. i kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis pealegi on vastuolus tema kohtus antud ütlusetega, siis rikkus maakohus taoliselt otsustades KrMS § 339 lg 2 sätteid. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et olukorras kus J.Z. i kohtus antud ütlused (millised on kohtu jaoks määrava tähendusega) tema löömise kohta S. Zubari poolt on diametraalses vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega ja kannatanu ei ole suutnud usutavalt selgitada taolise vastuolu esinemise põhjuseid, tuleb J.Z. i ütlused tunnistada ebausaldusväärseteks. Nimetatud põhjusel jätab ringkonnakohus J.Z. i ütlused osas, millises need on vastuolulised, tõendikogumist välja ning sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus S. Zubari süüküsimuse otsustamisel tugineda J.Z. i sellekohastele ütlustele. Hinnates teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis võiksid kinnitada S. Zubari süüd J.Z. i löömises
28. septembril 2021, leiab ringkonnakohus, et taolisi usaldusväärseid tõendeid asjas kogutud ei ole. 7 Maakohus on S. Zubari süüditunnistamisel KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi tuginenud
29. septembril 2021 J.Z. i poolt Häirekeskusesse tehtud kõne helisalvestisele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud helisalvestise alusel on võimalik tuvastada vaid seda, et
30. septembril 2021 kella 22:56 on J.Z. helistanud Häirekeskusesse ja avaldanud, et ta vajab valu pärast kiirabi. Salvestise sisust nähtuvalt kurdab J.Z. valu paremas küljes, lisades hilisemalt, et alakõhus on valud, tuikab. Nimetatud kõnes ei ole J.Z. kordagi maininud, et valu paremas küljes oleks tingitud S. Zubari poolsest vägivallast. Seega J.Z. i poolt Häirekeskusesse tehtud telefonikõnest ei nähtud mingitki informatsiooni selle kohta, et S. Zubar oleks J.Z. i rusikaga löönud. Mingitki informatsiooni S. Zubari poolt J.Z. i suhtes vägivalla kasutamise kohta ei nähtu ka S. Zubari ja kiirbaitöötaja poolt
31. septembril 2021 Häirekeskusesse tehtud telefonikõnedest. Ringkonnakohus leiab, et ka kiirabikaardil kajastatu ei anna alust S. Zubari süüditunnistamiseks. Kiirabikaardile on meditsiinitöötaja märkinud, et oli peretüli, naise sõnul mees lõi rusikaga vastu kõhtu, paremale küljele. Kiirabikaardile kantust tuleneb seega üheselt, et anamnees ja kaebused on kaardile kantud „naise sõnul“, s.o nimetatud sissekande on teinud meditsiinitöötaja J.Z. i selgituste alusel. Sama nähtub Lähisuhtevägivalla infolehelt. Politseitöötaja poolt on infolehele kantud, et „naise sõnul oli mees joomise käigus löönud naist roietealumiku piirkonda“. Nimetatust tuleneb, et ka Lähisuhtevägivalla infolehele kannet tehes lähtus politseitöötaja J.Z. i poolt sündmuskohal väidetust. Vormikaamera salvestistelt nähtub, et S. Zubari süüstavaid ütlusi annab J.Z. , selgitades politseitöötajale, et süüdistatav lõi teda rusikaga paremale vastu külge. Kohtuistungil on J.Z. kohtu küsimustele vastates väitnud, et
32. septembril 2021 kiirabi- ja politseitöötajatele taolisi selgitusi andes ta valetas. Ringkonnakohus leidis ülal, et J.Z. i ütlused tema löömise kohta S. Zubari poolt, on ebausaldusväärsed. KrMS § 63 lg 1 ning § 296 tulenevalt võib tõendiks, millele tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, olla muuhulgas ka kohtueelses menetluses koostatud uurimistoimingu protokoll või ka muu dokument, mille osalist või täielikku avaldamist on kohtumenetluse pool taotlenud; mille on kohus tunnistanud lubatavaks tõendiks ja mis kohtuistungil avaldamise järgselt on olnud kohtuliku uurimise esemeks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-62-07 leidnud, et tulenevalt KrMS § 296 lg-s 1 sätestatust ei saa siiski mitte kõigi uurimistoimingu protokollide või kriminaaltoimikus sisalduva muu dokumendi avaldamine kohtuistungil toimuda täpselt samadel alustel ja tingimustel, sest arvestada tuleb siin KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Erandlikkus seisnebki siin eeskätt selles, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused olid talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka siis, kui need olid kirja pandud vastastamise-, äratundmiseks 8 esitamise- või ütluste olustikuga seostamise protokollis. Sellest omakorda tuleneb, et kohus võib vastava taotluse alusel avaldada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ka näiteks vastastamisprotokollis või ütluste olustikuga seostamise protokollis sisalduvad ütlused, kui need on vastuolus kohtus räägituga. Kuid ka nende ütluste ristküsitlusel avaldamine saab teenida vaid kohtus räägitu usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ning avaldamise järgselt ei saa ristküsitluse tulemit automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal antud ütlustele. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et avaldanud, uurinud ja lugenud lubatavateks tõenditeks
33. septembril 2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 13-15) ning kiirabikaardi ja Lähisuhtevägivalla infolehe, saanuks maakohus nimetatud dokumentides kajastatud J.Z. i selgitusi KrMS § 289 lg 1 tulenevalt kasutada vaid J.Z. i kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Teisisõnu, kohtueelsel uurimisel koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, kiirabikaardil ja Lähisuhtevägivalla infolehel kajastatud J.Z. i selgitused ei ole iseseisvateks tõenditeks, millistele tuginedes saaks otsustada S. Zubari süüküsimust. Pealegi on ringkonnakohus tunnistanud J.Z. i ütlused osas, kas S. Zubar lõi teda
34. septembril 2021 rusikaga vastu külge või mitte, ebausaldusväärseteks. Mingeid teisi tõendeid, mis kinnitaksid S. Zubari poolt vägivalla tarvitamist J.Z. i suhtes kriminaalasjas kogutud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, et S. Zubar lõi
35. septembril 2021 oma elukohas rusikaga J.Z. i roietealumiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja hingamisraskusi. Süüdistatav on kohtuistungil eitanud süüdistuses toodud ajal kehalise väärkohtlemise toimepanemist ning kõikide ülejäänud kohtule esitatud tõendite algallikaks seoses kehalise väärkohtlemisega on kannatanu poolt avaldatu, mida ringkonnakohus peab ebausaldusväärseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Viru Maakohtu otsus S. Zubari süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi täielikult tühistada ja S. Zubar tuleb talle esitatud süüdistuses selle tõendamatuse tõttu õigeks mõista.
36. veebruaril 2022 esitas S. Zubari lepinguline kaitsja ringkonnakohtule taotluse hüvitada S. Zubarile tema ebaseaduslikult vahi all viibimisega tekitatud kahju. Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras (

§ 4

). Kui isik mõistetakse õigeks võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (

§ 5lg 1 p 1).

Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (

§ 12ls 1).

Üldreeglina tuleb kohtumenetluse kestel esitada kahju hüvitamise taotlus maakohtule (

§ 18lg 1).

Käesoleva otsusega mõistab ringkonnakohus S. Zubari talle esitatud süüdistuses õigeks. S. Zubari kaitsja on esitanud ringkonnakohtule kirjaliku taotluse hüvitada S. Zubarile talle vahistamisega tekitatud kahju. Asja materjalidest nähtuvalt on S. Zubar kahtlustatavana kinni peetud 11. septembril 2021 ning alates nimetatud kuupäevast on ta viibinud vahistuses. 9 Seega on

§-des 4, 5 lg 1 p 1 ja 12 lg 1 sätestatud tingimused S. Zubarile vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks täidetud.

§ 18lg 1 kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on S. Zubari kaitsja taolise taotluse kohtuvaidluste käigus maakohtule ka esitanud. (I kd tl 67 p, 71). Füüsilisele isikule hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus (

§ 11lg 1).

Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga (

§ 11lg 4).

S. Zubari kaitsja poolt esitati kahju hüvitamise taotlus maakohtule

1. detsembril
2. Seega tuleb hüvitise päevamäära kindlakstegemisel aluseks võtta Statistikaameti poolt avaldatud 2021 aasta III kvartali keskmine brutopalk. Statistikaameti andemetel oli 2021 aasta III kvartali keskmine brutopalk 1553 eurot. Vastavalt

§ 11

lg 4 tuleb hüvitise päevamäära kindlakstegemiseks jagada keskmine brutopalk 30-ga ning päevamäära suuruseks kujuneb seega 51,77 eurot. S. Zubar viibis vahi all alates

1. septembrist 2021 kuni
2. märtsini 2021, s.o 200 päeva. Seega on tema hüvitise suuruseks 10 354 eurot (51,77 X 200). KrMS § 314 p 6 ja

§ 4ja § 5 lg 1 p 1 kohaselt kuulub S.

Zubarile tema alusetult vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamisele 200 päeva ulatuses summas 10 354 eurot. Menetluskulu Viru Maakohus rahuldas S. Zubari määratud kaitsja vandeadvokaat S. Politševi tasutaotluse kohtueelsel uurimisel ja maakohtus süüdistatavale õigusabi osutamise eest summas 357,60 (222+135,60) eurot. Nimetatud summa on maakohus välja mõistnud S. Zubarilt. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja mõistab S. Zubari talle süüks arvatud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi õigeks, s.o teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb S. Politševi poolt S. Zubarile osutatud õigusabi kulu summas 357,60 eurot jätta riigi kanda. S. Zubari lepinguline kaitsja A. Umuršadjants esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada S. Zubarile viimase poolt valitud kaitsjale maakohtus osutatud õigusabi eest makstud tasu 1200 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kaitsja esitanud

1. detsembril 2021 OÜ Artur Umuršadjants ÕB kviitungid nr 07/k-21 ja nr 04/k-21, millistest nähtuvalt on õigusbüroole
2. oktoobril 2021 sõlmitud lepingu alusel tasutud kokku 1200 eurot (I kd tl 72). Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja tasu suurust mõistlikuks ning see kuulub rahuldamisele. 10 Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb A. Umuršadjantsi poolt S. Zubarile kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 1200 eurot riigi poolt S. Zubarile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 11