1-21-2378/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2378 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Aleksandr Beloglazovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Beloglazovi (Beloglazov; isikukood 38907154218) kaitsja vandeadvokaat Paul Järve määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja viited varavastaste kuritegude toimepanemise kohta.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Pärnu Maakohus karistas Aleksandr Beloglazovit 07.03.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2378 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 12 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes 8 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis Aleksandr Beloglazovile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 1 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.09.
10. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuu 1 päeva pikkuse vangistuse võrra. Kohtuotsus jõustus 04.05.
12. Tartu Vangla esitas 01.02.2022 Tartu Maakohtule materjalid Aleksandr Beloglazovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
13. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Beloglazovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
14. Tartu Maakohus jättis 07.03.
15. a määrusega Aleksandr Beloglazovi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
16. Maakohus tuvastas, et Aleksandr Beloglazovi suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, sh vastab vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht ettevõttes OÜ Fasaden Grupp, kus töötas ka varasemalt. Kinnipeetava lähedased saavad vajadusel teda toetada. K-raha andmetel on süüdimõistetul 18.01.2022 seisuga vabanemisfondis 1962 eurot ning täitmisel nõuded pole. 3.
17. Maakohtu hinnangul ei saa Aleksandr Beloglazovi puhul jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal. Positiivsed asjaolud, kindel elu- ja töökoht vabaduses, head suhted lähedastega (ema, kasuisa, vendade, elukaaslase ja alaealise lapsega) ning vanglas kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Aleksandr Beloglazovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Isikut on varasemalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu on toime pannud nii varavastaseid-, vägivalla- kui ka liikluskuritegusid. Praegu kannab ta karistust oma elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime nende ühises elukohas, kägistades ning lüües korduvalt oma elukaaslast. Aleksandr Beloglazov põhjustas elukaaslasele füüsilist valu, hingamisraskuseid ja kergemaid tervisekahjustusi (marrastused, verevalumid). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav taas elama asuda oma elukaaslase juurde, mistõttu püsib risk, et ta võib jätkata sarnaste kuritegude toimepanemist. Seda enam, et viimase kuriteo pani Aleksandr Beloglazov toime ajal, mil viibis kriminaalhooldusel. Seega ei ole varasemalt kriminaalhooldusele määramine hoidnud süüdimõistetu puhul ära uute vägivallakuritegude toimepanemist. Lisaks on rikkunud elektroonilise valve tingimusi ja registreerimiskohustust. 3.
18. Õiguskuulekuse seisukohast on probleemkohaks alkoholi tarvitamine. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, mida on vestluses kriminaalhooldusametnikuga õigustanud erinevate asjaoludega. Samuti on alkoholijoobes olles sooritanud vägivallakuritegusid – kasutanud vägivalda võimuesindaja ja elukaaslase suhtes, varasemalt põhjustanud alkoholijoobes olles raskeid tervisekahjustusi ja toime pannud röövimise. Kinnipeetav on selgitanud, et ei pea alkoholist loobumist vajalikuks ning vajalik on vaid tarvitamist vähendada ja piirata. Ka kohtuistungil kinnitas, et tal ei ole ühestki joovastavast ainest sõltuvust. Aleksandr Beloglazov on läbinud kolmel korral sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid on sellegipoolest jätkanud alkoholi tarvitamist ning kuritegude sooritamist. Samuti on kriminaalhoolduse ajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Aleksandr Beloglazov on tunnistanud, et 2-3 aastat tagasi esines nädalate pikkusi tsükleid, kuid viimastel aastatel tarvitab alkoholi enamasti vaid nädalavahetustel. Isik tunnistab vangla andmeil probleemi, on motiveeritud tegevusi läbima ning soovib abi saada. Maakohtu hinnangul on aga alust kahelda isiku motiveerituses alkoholi tarvitamisest loobuda – varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid ei ole suutnud süüdimõistetu mõttemaailmas ja käitumises muutust esile kutsuda ning kohtuistungil kinnipeetav sõltuvust ei tunnistanud. Ta ei ole astunud reaalseid samme vabaduses probleemiga tegelemiseks ja ravile pöördumiseks. Samuti puudub Aleksandr Beloglazovi varasemat käitumist arvesse võttes veendumus, et pelgalt käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine suudaks alkoholi tarvitamisest tulenevat uue kuriteo riski piisaval määral vähendada. 3.
19. Vangla iseloomustuse järgi on kinnipeetav osalenud vestlustes pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamiseks. Läbiviija hinnangul oli Aleksandr Beloglazovi jutust tunda eneseõigustust 2 toimepandud kuritegude suhtes. Vabaduses soovib kinnipeetav otsida spetsialistide abi, et valida õigeid käitumisviise ning mitte kasutada vägivalda. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et naine on neile otsinud perenõustaja. Individuaalse täitmiskava kohaselt on isik planeeritud osalema ka tagasilanguse ennetamise tugigrupis, et tegeleda sõltuvuskäitumisega. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 07.03.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Aleksandr Beloglazovi kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Aleksandr Beloglazov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. 4.
22. Esmalt leidis kaitsja, et kohtu järeldus, et süüdistatav ei tunnista sõltuvust ja tal ei ole piisavat motivatsiooni alkoholiprobleemiga tegeleda, on ekslikud ja vastuolulised. Asjaolu, et ta polnud kohtuistungi toimumise ajaks veel spetsialisti juurde aega broneerinud, ei saa kuidagi pidada motivatsiooni puudumiseks. Süüdistataval polnud ju mingit alust arvata, et ta vabastatakse ja saab kokkulepitud ajal spetsialisti poole pöörduda. Kohus pidas vajalikuks jätta Aleksandr Beloglazovi vanglasse, näitamata ühtegi võimalust selleks, et süüdistatav saaks vangistuse tingimustes alkoholiprobleemiga tegeleda. Teatavasti vastavat ravi Eesti Vabariigi vanglates ei teostata ja pole teada ka positiivsetest tulemustest alkoholismi ravimisel vanglas kasutatavate sotsiaalprogrammidega. Jättes süüdistatava vanglasse, jättis kohus ta ilma võimalusest võidelda alkoholismi kui sõltuvusega. 4.
23. Kaitsja leiab, et kuigi kohus sõna-sõnalt ei viita süüdistatava arhiveeritud karistustele, kajastub kohtumääruses piisava tihedusega vangla iseloomustuses esitatud seisukohti (viide varavastaste kuritegude toimepanemisele, röövimisele ja kuritegelikele hoiakutele), mis tuginevad arhiveeritud karistustele. Kohus on kaitsja hinnangul Aleksandr Beloglazovi varasema elukäigu hindamisel tuginenud ebaõigesti karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmetele. Vangla iseloomustus päädib ennustusega sellest, millise protsentuaalse kindlusega paneb süüdistatav 2 aasta jooksul toime üldise kuriteo või vägivaldse kuriteo. Aeg oleks leida isiku tulevikukäitumise prognoosimiseks mõni parem meetod. 4.
24. Aleksandr Beloglazov on vanglas läbinud temale ettenähtud programmid, taotlenud töötamise võimalust ja asunud tööle. Ta on kogunud vabanemise fondi 1962 eurot, tal puuduvad rahalised kohustused. Vanglas on ta ametnikesse positiivselt suhtunud, temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on suhelnud ja heas läbisaamises oma elukaaslase ja perega, kes on käinud teda vanglas külastamas. Vabanemiseks on tal täidetud kõik formaalsed tingimused. Elukaaslane on leidnud ka perenõustaja, kelle poole vajadusel pöörduda ja on kinnitanud, et ta soovib kindlasti, et süüdistatav pöörduks tema juurde tagasi. Seda, et isikul puudub motivatsiooniallikas, on ülekohtune öelda.
25. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.
26. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.04.
27. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti määratud tähtajaks ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksandr Beloglazovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 3
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
31. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjal on õigus selles, et kohati on maakohus tuginenud arhiveeritud karistustele, mis aga ei ole lubatud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Nii on maakohus viidanud tõesti määruse põhjendustes sellele, et Aleksandr Beloglazovit on karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh röövimise eest, kuid karistusregistri väljavõtte andmetel ei ole tal selliseid kehtivaid karistusi. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata vangla iseloomustuses märgitust, tuleb kohtul lähtuda vaid kehtivatest karistustest. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited varavastaste kuritegude toimepanemisele.
32. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et viide kuritegelikele hoiakutele on tehtud vaid kustunud karistuste põhjal. Isiku puhul, keda on karistatud kriminaalkorras neljal korral, saab eeldada kuritegelike hoiakute olemasolu. Tegemist ei ole ühe juhusliku kuriteoga, vaid mitmete erineva iseloomuga tegudega. Kuivõrd maakohus ei ole riskiprotsentidele tuginenud, ei ole põhjust kaitsja sellekohaseid etteheiteid käsitleda. Vanglal on õigus iseloomustuse koostamisel kasutada kustunud karistusi (vt Riigikohtu 07.02.
33. a määruse nr 1-14-10087 p 35). Vangla iseloomustuses märgitu isiku hoiakute, mõtlemise ja käitumise kohta on enamjaolt kooskõlas kuritegudega, milliste karistused on kehtivad. Ringkonnakohus ei arvesta neid argumente, mis viitavad kustunud karistustele.
34. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul viited kustunud karistustele toonud kaasa Aleksandr Beloglazovi ebaõiget vabastamata jätmist. Maakohtuga saab nõustuda selles, süüdimõistetu puhul esinevad mitmeid positiivseid asjaolud ei ole piisavad, et olla veendunud selles, et uute kuritegude toimepanemise risk on oluliselt maandatud, mis on eriti suur alkoholi tarvitamise jätkumisel.
35. Aleksandr Beloglazovi varasem kuritegelik elukäik näitab, et vaatamata temale antud võimalustele viibida karistuse kandmise ajal vabaduses, ei ole need ennast õigustanud. Nii karistati teda kriminaalasjas nr 1-13-4844 tingimisi vangistusega, kohustades teda järgima käitumiskontrolli nõudeid. Aleksandr Beloglazov jätkas kuritegude toimepanemist katseajal, mille järel mõistis kohus talle kriminaalasjas nr 1-15-6521 liitkaristuseks vangistuse, mille kandmisest vabastati ta taaskord tingimisi, kohustades teda mitte tarvitama alkoholi ja alluma elektroonilisele valvele alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks elektroonilise seadme abil. Aleksandr Beloglazov rikkus mõlemaid kohustusi, sh elektroonilist järelevalvet korduvalt, mistõttu pikendati tema katseaega ning määrati kohustus läbida liiklusohutusprogramm. Seegi ei muutnud Aleksandr Beloglazovi käitumist ning kriminaalasjas nr 1-17-6550 mõisteti temale taaskord kohtuotsuste kogumis liitkaristus, siis juba reaalse vangistusena. 12.09.
36. a määrusega vabastas kohus Aleksandr Beloglazovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuid ta rikkus katseajal kohustusi mitte tarvitada narkootilisi aineid ja alkoholi. Kohus andis talle veelkord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, pikendades tema 4 katseaega kolme kuu võrra. Kõik see aga ei avaldanud süüdimõistetule mingit mõju, ta jätkas kuritegude toimepanemist katseajal, mis tõi ta tagasi vanglasse kandma uut liitkaristust. Seega kannab Aleksandr Beloglazov vangistust nelja kohtuotsuse alusel.
37. Aleksandr Beloglazov on läbinud korduvalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid vaatamata sellele jätkanud alkoholi liigtarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei olnud ta programmide läbimisel eriti motiveeritud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et on alus kahelda Aleksandr Beloglazovi motivatsioonis alkoholist loobumiseks. Ta on küll tunnistanud, et soovib spetsialisti abiga vähendada joomist, kuid ei ole valmis sellest täielikult loobuma. Arvestades seda, et ka varasemalt on vähesest alkoholi tarvitamisest saanud liigtarvitamine, on ilmne, et sellise suhtumisega alkoholi tarvitamise muster ei muutu.
38. Aleksandr Beloglazovil on neli kehtivat karistust, millised kuriteod on toime pandud enamjaolt alkoholijoobes või vähemalt alkoholi tarvitanuna. Sealhulgas on esimene kuritegu toime pandud 25.05.2013 ning viimane 21.11.
39. Arvestades seda, et seitsme ja poole aasta jooksul ei suutnud süüdimõistetu tegeleda alkoholisõltuvusega sellisel määral, et oleks alust arvata, et edaspidi on ta võimeline hoiduma alkoholi tarvitamisest, on põhjendamatu kohtule (ka Eesti Vabariigile) ette heita, et Aleksandr Beloglazov on jäetud ilma võimalusest võidelda alkoholisõltuvusega. Ennekõike on see inimese enda teha, kas tarvitada alkoholi või loobuda sellest. Aleksandr Beloglazovil oli võimalus pöörduda ravile ning süvitsi selle probleemiga tegeleda, mida ta aga ei teinud. Ainuüksi vabanemise soovist kantud lubadused edaspidi seda teha on silmakirjalikud ega too kaasa isiku vabastamist.
40. Kuna varasemalt on just alkoholi tarvitamine olnud uueks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks ning Aleksander Beloglazov ei võta jätkuvalt tõsiselt alkoholisõltuvust, on suur oht, et ka edaspidi jätkab ta alkoholi tarvitamist, mille järel paneb toime uusi liiklusalaseid või isikuvastaseid kuritegusid. Olgugi, et vanglas on kinnipeetav suutnud käituda õiguskuulekalt, on tõenäoline (arvestades eelnevat käitumist), et vabanemisel elektroonilise järelevalve alla ei suuda ta määratavaid nõudeid ja kohustusi korrektselt täita.
41. Väheoluline ei ole ka see, et Aleksandr Beloglazov on maakohtus toimunud kohtuistungil märkinud kuritegude toimepanemise kohta: „Kogemata oli see, enne ei olnud midagi teinud, lihtsalt see läks nii“, mis näitab, et ta pisendab toimepandud kuritegusid ning ei tunnista täiel määral oma süüd. Sellele viitab ka vanglas läbitud vestluste tagasiside, kus lisaks positiivsetele asjaoludele on märgitud, et tema empaatia on nõrk ning kohati oli viiteid eneseõigustusele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Aleksandr Beloglazovil tegeleda veel eneseanalüüsiga ning jõuda järeldusele, et kuritegude toimepanemine on väär ja miski ei õigusta vägivalla kasutamist.
42. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Aleksandr Beloglazovi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
44. märtsi
45. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja põhjendused varavastaste kuritegude toimepanemise kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. (/allkirjastatud digitaalselt) 5