1-20-3426/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3426 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Elmar Noolele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Elmar Nool isikukood: 36306247018; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Elmar Noolele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 25.06.
3. a otsusega tunnistati Elmar Nool süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E. Noolel tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. E. Nool pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui E. Nool ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E. Nool registreerib end 15 tööpäeva jooksul kohe kandmisele kuuluvast vangistusest vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 11.07.2020 ning E. Nool kandis šokivangistust 31.07 – 27.08.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.06.2020 ja pidi lõppema 25.03.
6. Tartu Maakohtu 28.04.
7. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel E. Noole katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 25.06.2022, sest E. Nool ei ilmunud 22.03.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega läbinud õigeaegselt (s.o 17.03.2021) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust. Määrus jõustus 14.05.
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 14.02.2022 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata E. Noolele mõistetud vangistus täitmisele, sest E. Nool ei ilmunud 17.01.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
10. E. Noole kriminaalhooldus algas 11.07.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.07.
11. E. Noolel on olnud registreerimiskohustuse täitmisega probleeme kogu katseaja vältel. Kõigepealt jättis E. Nool kriminaalhooldusosakonda ilmumata 04.09.2020, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud E. Nool kriminaalhooldusosakonda 23.10.2020, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Edasi ei läbinud E. Nool meditsiiniasutuse määratud ajaks (s.o 17.03.2021) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust ega ilmunud 22.03.2021 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 28.04.
12. a määrusega E. Noole katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 25.06.
13. Määrus jõustus 14.05.
14. Pärast kohtumääruse jõustumist täitis E. Nool registreerimiskohustust korrektselt, otsis tööd keevitajana ning osales 04.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel. 3.
15. 13.08.2021 teatas E. Nool kriminaalhooldusametnikule, et ta ei saanud Eestis tööd, kuid sõidab järgmisel päeval Soome tööle. Dokumendid vormistatakse kohapeal ja E. Nool lubas saata dokumendid ametnikule. Kui kriminaalhooldusametnik küsis, kas E. Noolel on luba välisriiki minekuks, leidis E. Nool, et piisab, kui ta kriminaalhooldusametnikku teavitab. E. Nool lahkus Eestist 14.08.2021 ja saatis 17.08.2021 kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga töölepingu, mis kehtis 16.08.-31.12.
16. Septembrikuus täitis E. Nool registreerimiskohustust vastavalt kokkuleppele telefonitsi, kuid tegi seda planeeritust hilisemal kellaajal, sest magas enda sõnul sisse. Kriminaalhooldusametnik ei lugenud eelnevat rikkumiseks, kuid see iseloomustab E. Noolt negatiivselt. 3.
17. 11.10.2021 registreerimise ajal kirjutas E. Nool korrektse avalduse välismaale tööle lubamiseks ja oli valmis edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Järgmisel päeval tõi E. Nool ametnikule ka maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta 200 euro ulatuses ja vastavalt kokkuleppele lubas kriminaalhooldusametnik E. Noolel viibida 13.10.-14.11.2021 Soomes tööl. Ametnik ei lugenud loata välismaale minekut rikkumiseks, sest E. Nool esitas esimesel võimalusel töölepingu ja tasus menetluskulude osa. Siiski iseloomustab see E. Noolt negatiivselt. 3.
18. E. Noolel polnud 15.11.
19. a registreerimiskohustuse täitmisel esitada uut maksekorraldust menetluskulude tasumise kohta, sest väidetavalt ei võtnud pank sularaha vastu. E. Nool selgitas, et tema endine naine lubas teha internetipangas ülekande ja saata maksekorralduse kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga, kuid seni pole kriminaalhooldus- ametnikule makse tegemise kohta teavet laekunud. Töölemineku osas selgitas E. Nool, et uus võimalus tööle minna avaneb ilmselt uue aasta alguses ja et tööandja annab sellest teada. 3.
20. 20.12.2021 registreerimise ajal teatas E. Nool, et ta läheb 03.01.2022 Soome tööle seekord 2 kuuks, sest töökoht on kaugemal põhja pool. Kui kriminaalhooldusametnik selgitas E. Noolele, et ta peab kord kuus täitma registreerimiskohustust, muutus E. Nool emotsionaalseks ja valjuhäälseks ning teda oli vaja korrale kutsuda. E. Nool ütles, et töö on talle tähtsam ja et ta võtab riski, et peab seetõttu vanglasse minema. Samuti avaldas E. Nool, et ta ei kavatse jaanuaris vastuvõtule tulla. 17.01.2022 ei ilmunudki E. Nool kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud mitteilmumisest, kusjuures ametnikule ei laekunud ka infot, et E. Nool lahkus
21. aasta alguses välisriiki. E. Nool ei andnud rikkumise kohta kirjalikku selgitust, kuid avaldas 31.01.2022 suuliselt, et ta jäi 15.01.2022 haigeks ja tal polnud kõneaega, et mitteilmumisest teatada. Samuti ei käinud E. Nool arsti juures, sest tal polnud ravikindlustust ega raha. Haigekassa kindlustus tekib 2 kuu möödumisel alates töötuna arvele võtmisest. Kuna E. Noole väited haiguse kohta on tõendamata, rikkus ta 17.01.2022 registreerimiskohustust. 3.
22. E. Noole sõnul poleks tal probleeme, kui kriminaalhooldusametnik lubaks tal käia Soomes nii, et ta saaks ära olla 2 kuud. E. Noole väitel ei leia ta Eestis tööd, sest tal pole mootorsõiduki juhtimisõigust, piisavat keeleoskust ning elamispinda kodust kaugemal. Samuti ei vasta tööandjad tema saadetud CV-dele ja telefonikõnedele. E. Nool eitab alkoholiprobleemi, peab kriminaalhooldust ja riske maandavaid tegevusi koormavaks ning on korduvalt öelnud, et parem oleks vangistust kanda. E. Nool oli registreeritud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, kuid venekeelse programmi läbiviija puudumise tõttu asendatakse sotsiaalprogramm vestlustega. E. Nool pole katseajal uusi süütegusid toime pannud. 3.
23. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb E. Noolele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. E. Noole katseaeg on kulgenud probleemselt ja ta on jätkanud registreerimiskohustuse rikkumist, vaatamata kriminaalhooldaja korduvatele kirjalikele hoiatustele ja eelmisele kohtumäärusele. Samuti suhtus E. Nool ükskõikselt kohtuotsusega määratud lisakohustusse ega läbinud õigeaegselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust. Ta on korduvalt lubanud, et täidab edaspidi kohustusi korrektsemalt, kuid pole seda teinud. Lisakohustuste seadmine või katseaja pikendamine pole asjakohased meetmed, sest E. Nool on suhtunud oma kohustustesse hoolimatult kogu katseaja vältel ja kriminaalhooldusametnikul pole alust arvata, et see võiks muutuda.
24. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja palus pöörata E. Noolele mõistetud vangistuse täitmisele. E. Nool ei ilmunud ka 21.02.2022 kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Seejärel ilmus E. Nool 07.
25. ja 04.04.2022 kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda ning teatas pärast 17.03.2022 toimuma pidanud kohtuistungit kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, tal polnud võimalik jalaluu murru tõttu kohtusse tulla. Vestlused liiklusohutuse teemal pole veel alanud, kuid need on võimalik korraldada allesjäänud katseaja lõpuks. Kriminaalhooldusametnikul pole rohkem infot menetluskulude tasumise kohta. Kohtute infosüsteemi (KIS) järgi on E. Nool tasunud väljamõistetud menetluskuludest 200 eurot. Nii nagu kriminaalhooldus on seni kulgenud, pole mõtet seda jätkata. E. Noolega on vaja vestelda veel liiklusohutusest ja kui ta ei käi kohal, pole võimalik kriminaalhoolduse eesmärke täita.
26. E. Nool ütles kohtuistungil, et ta ei lasknud kuupäevasid nimelt mööda, vaid tal olid probleemid. E. Nool ei saanud helistada, sest tal polnud telefoni peal raha, ja telefonil polnud arvet, sest ta oli 6 kuud töötu. Samuti läbis E. Nool programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ja soovis sotsiaalprogrammis osaleda, kuid talle öeldi, et see toimub ettenähtud ajal. E. Nool tasus süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludest esimesel korral 400 eurot. Rohkem pole ta maksnud, sest ta ei saanud tööd ja tal polnud menetluskulude tasumiseks rohkem raha. Ta on Töötukassas töötuna arvel umbes 2 kuud, kuid Haigekassa kindlustus tekib 30 päeva jooksul alates töötuna arvele võtmisest. E. Nool soovis
27. a alguses minna Soome 2 kuuks tööle, kuid kriminaalhooldusametnik ei lubanud tal ära sõita. E. Nool on huvitatud katseaja läbimisest. Selleks, et edaspidi enam taolisi probleeme ei tekiks, käib E. Nool kuni
28. a juunikuuni registreerimisel, misjärel läheb Soome tööle ja tasub oma võlad. Kriminaalhooldusest pole seni kasu olnud, E. Nool ei saa tööle minna. Ta on süüdi selles, et ei käinud registreerimas, kuid kogu aeg juhtus midagi. Viimasel ajal ei vea. Kohtu seisukoht
29. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. juuni
31. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
32. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja E. Noole selgitused, leiab kohus, et etteheide 17.01.2022 registreerimiskohustuse rikkumise osas pole põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud E. Nool 17.01.2022 kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Erakorralises ettekandes märgitakse, et E. Nool ei andnud rikkumise kohta kirjalikku selgitust, kuid avaldas 31.01.2022 kriminaalhooldusametnikule suuliselt, et ta jäi 15.01.2022 haigeks ja tal polnud kõneaega, et mitteilmumisest teatada. Samuti ei käinud E. Nool arsti juures, sest tal polnud ravikindlustust ega raha. Haigekassa kindlustus tekib 2 kuu möödumisel alates töötuna arvele võtmisest. E. Nool ilmus kriminaalhooldusosakonda 26.01.
33. Kohtuistungil lisas E. Nool, et ta ei lasknud kuupäevasid nimelt mööda, vaid tal olid probleemid. E. Nool ei saanud helistada, sest tal polnud telefoni peal raha, ja telefonil polnud arvet, sest ta oli 6 kuud töötu. Samuti käis E. Nool arsti juures, kuid ei saanud arstitõendit, sest Haigekassa kindlustus tekib mõne aja möödumisel pärast Töötukassas arvele võtmist.
34. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole vaidlust, et E. Nool ei ilmunud 17.01.2022 kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Järelikult ei täitnud E. Nool KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Ainuüksi seetõttu pole võimalik aga praeguses asjas kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ette heita. Arvestades, et kriminaalhooldusametnikule esitatud töölepingu järgi töötas E. Nool Soomes 16.08.-31.12.2021 (tl 14-14 pöördel), võis E. Nool tõepoolest võtta end Töötukassas arvele
35. a jaanuaris. Pidades silmas töölepingu lõpuaega (s.o 31.12.2021), pole alust rääkida põhjendamatust viivitusest töötuna arvele võtmisega. Suure tõenäosusega võttis E. Nool end töötuna arvele esimesel mõistlikul võimalusel. Kuna tervisekindlustus tekib mõne aja möödudes alates töötuna arvele võtmisest, ei pruukinud E. Noolel olla objektiivselt võimalik 17.01.2022 haigestumise kohta arstitõendit saada ja seda kriminaalhooldusametnikule esitada. Taolises olukorras ei saa kohtu arvates kriminaalhoolduse nõude rikkumist ette heita. Süüdimõistetult ei saa nõuda võimatu kohustuse täitmist, mistõttu ei saa praeguses asjas kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist pidada põhjendamatuks ainuüksi arstitõendi puudumise tõttu.
36. Kohtule pole esitatud tõendeid, et E. Nool valetas haiguse kohta ja jättis kriminaalhooldusosakonda ilmumata mingil muul põhjusel (nt alkoholijoobe tõttu). Lähtudes ülal toodust, leiab kohus, et 17.01.
37. a registreerimiskohustuse rikkumine pole tõsikindlalt tõendatud. Seega pole võimalik E. Noolele KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita.
38. Tõsi, lisaks 17.01.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmisele ei teavitanud E. Nool kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest ja kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et E. Nool ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ka 21.02.
39. Kuid needki asjaolud ei tingi E. Noolele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. E. Nool selgitas istungil, et ta ei helistanud kriminaalhooldusametnikule, sest ta oli 6 kuud töötu ja telefonil polnud raha. Pidades silmas, et E. Nool töötas Soomes 16.08.-31.12.2021, ei vasta tõele tema selgitused, et ta oli enne haigestumist 6 kuud töötu. Seega polnud E. Noolel kriminaalhooldusametnikule helistamata jätmiseks mõjuvat põhjust. Mitteilmumisest teavitamata jätmine pole aga registreerimiskohustuse rikkumine ega õigusta E. Noolele mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
40. Mis puudutab 21.02.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist, siis ̶ nagu kriminaalhooldusametnik ise istungil märkis ̶ pole seda asjaolu E. Noolele erakorralises ettekandes ette heidetud ja E. Noolelt pole võetud selle kohta selgitust. Järelikult ei saa ainuüksi 21.02.
41. a ilmumata jätmine ̶ sõltumata selle põhjustest ̶ praeguses asjas E. Noolele mõistetud karistuse pööramist kaasa tuua. Kohus saaks 21.02.
42. a ilmumata jätmist arvestada toetava argumendina lisaks 17.01.
43. a registreerimiskohustuse rikkumisele, kuid kuna 17.01.
44. a registreerimiskohustuse rikkumine pole tõendatud, pole 21.02.
45. a ilmumata jätmisel iseseisvat tähtsust. Riigikohtu praktika järgi ei tohi kohus väljuda erakorralise ettekande piiridest.
46. Kuna 17.01.
47. a registreerimiskohustuse rikkumine pole tõsikindlalt tõendatud, jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse E. Noolele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)