Obsah (5)
§ 209§ 214§ 120§ 64§ 561-07-13463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2008. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekret
§ 209lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 ja järgi lühimenetluses Süüdistatav A.
M. (enne nimevahetust A. K.) Tõkend Elukoht: XXX; ik: XXX; kodakondsus: XXX, XXX; töökoht: XXX XXX Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 10-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 13-l korral. viibib vahi all XXX alates 24.07.2007.a. Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON KrMS § 233, 235, § 238 lg 2, § 180 lg1 ja § 315 lg 4 alusel kohus otsustas: § 120 Süüdi tunnistada A. M.
§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja (kuus) kuud vangistust.
6 Süüdi tunnistada A. M.
§ 214lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada A. M.
§ 120
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista M. lõplikuks karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. A. Tõkend – vahistamine – jätta A. M. suhtes endiseks ja karistuse kandmise aega arvestada alates 08.08.2007.a. Tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista A. M.: R. T. kasuks 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni; K. T. kasuks 7000 (seitse tuhat) krooni; M. M. kasuks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, U. K. kasuks 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni; K. B. kasuks 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) krooni; T. H. kasuks 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Välja mõista A. M. 14275.50 krooni (neliteist tuhat kakssada seitsekümmend viis krooni ja 50 senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni teate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav alates 12.03.2008.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. A. M.’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise XXX. aasta augustikuus lõi R. T. tema elukohas XXX, XXX tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et omamata tegelikkuses vastavat kavatsust, lubas R.T. võtta enda poolt asutatava XXX osanikuks, kui R.T. annab talle loodavasse ärisse paigutamiseks 55 000 krooni, millise summa R.T. XXX.a XXX asuva kaubanduskeskuse XXX taga parklas sõiduautos A.M. andis. Tegelikkuses A. M.’il kavatsus äri asutamiseks puudus ning saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades R. T. kahju summas 55 000 krooni. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise XXX.aasta augustikuus lõi K. T. tema elukohas XXX, XXX tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et lubas talle muretseda 7000 krooni maksva sõiduauto XXX, millise summa K.T. XXX.aasta septembrikuus XXX XXX, oma elukohas A.M. andis. Tegelikkuses A. M.’il kavatsus sõiduautot muretseda puudus ning saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades K. T. kahju summas 7 000 krooni. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise ajavahemikus XXX.a detsembrikuu lõpust kuni XXX.aasta jaanuarikuu alguseni lõi M. M tema elukohas XXX, XXX tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et lubas talle muretseda 70 000 krooni maksva väikebussi XXX, mille ettemaksuna soovis M.M. saada 20 000 krooni, millise summa M.M. XXX.a kella 11 ajal XXX XXX tänaval asuva kaupluse XXX pangaautomaadi juures A.M. andis. Tegelikkuses A. M.’il kavatsus väikebussi muretseda puudus 2
(4)ning saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades M. M. kahju summas 20 000 krooni. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise XXX.a helistas U. K. ning lõi viimasele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et lubas talle muretseda soodsa hinnaga, so 64 000 krooni maksva pankrotistunud firmale kuuluva sõiduauto XXX, mille ettemaksuna soovis ta U.K. saada 40 000 krooni ning millise summa U.K. XXX.a XXX XXX tänaval asuva kaupluse XXX pangaautomaadi juures A.M. andis. Tegelikkuses A. M.’il kavatsus sõiduautot muretseda puudus ning saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades U. K. kahju summas 40 000 krooni. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise XXX.aasta märtsikuu alguses lõi K. B. XXX linnas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et lubas talle muretseda 40 000 krooni maksva sõiduauto XXX, mille ettemaksuna soovis ta K.B. saada 20 000 krooni, millise summa K.B. XXX.a hilisõhtul XXX tänaval asuva kaupluse XXX pangaautomaadi juures A.M. andis. Tegelikkuses A. M.’il kavatsus sõiduautot muretseda puudus ning saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades K. B. kahju summas 20 000 krooni. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise, XXX.aasta märtsikuu alguses lõi K. B. Tartu linnas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et lubas üürida neile ühise korteri XXX XXX juures asuvas uues majas, mille üüri ettemaksuna soovis ta K.B. saada 2000 krooni, millise summa K.B. XXX.aasta 18. märtsil XXX linnas XXX pangaautomaadi juures A.M. üle andis. Saades raha enda valdusesse, jättis A.M. antud lubaduse täitmata ja omastas saadud raha, tekitades K. B. kahju summas 2000 krooni. Sellega A. M. pani toime toime
§ 209
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Veel süüdistatakse A. M. selles, et tema XXX.a kella 12 ja 14 vahelisel ajal, XXX XXX asuva baari XXX ette pargitud enda kasutuses olevas sõiduautos, nõudis T. H. 30 000 krooni suuruse rahasumma üleandmist. Kui T.H. keeldus raha andmast ja hakkas sõiduautost väljuma, siis takistas A.M. tal autost lahkumist, tõmmates jõuga T.H. käe auto ukselingilt ära, nõudes temalt paigalejäämist, samal ajal ähvardades raha mitteandmisel põletada maha T.H. eramu ning ta ära tappa, kui T.H. tema käsku ei täida. Ähvardustest tuleneva hirmu tõttu kirjutas T.H. A.M. etteütlemise järgi võlakirja rahalise laenu andmise kohta ning andis A.M. samas üle oma maja renoveerimiseks mõeldud raha summas 30 000 krooni. Sellega A. M. pani toime
§ 214
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada ja rikkuda vara ja kasutada vägivalda, samuti kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse. Veel süüdistatakse A. M. selles, et, asudes kindlaks tegemata kohas XXX.a helistas ta T. H. ning nõudis viimaselt internetifoorumis kirjutamise lõpetamist, sest T.H. hoiatas teisi inimesi foorumi kaudu A.M. kui petise eest ning samas ähvardas kirjutiste jätkumise korral visata T.H. eramusse tuletiku ning saata “pahad” temaga arveid klaarima. Sellega pani A. M. toime
§ 120
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 3
(4)Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi osaliselt, s.o kõigis kelmuse episoodides, kuid ei tunnistanud oma süüd väljapressimises ja ähvardamises. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et viibis XXX.a koos T. H. XXX kesklinnas XXX ees. Tal oli T. H. kokkulepe, et viimane annab talle laenu ja saab sellelt mingi protsendi. T. H. läks autost välja raha tooma, summa oli 23 000 krooni. Kuna nad olid eelnevalt kokku leppinud, et summa on 30 000 krooni, siis palus T. H. talt autosse tagasi tulles võlakirja. Kui ta oli selle ära kirjutanud, ütles T. H., et tal polegi nii palju raha. Ta vastas, et omad inimesed ja las jäädagi nii. Oli jutt, et ta laenab raha kolmeks nädalaks ja siis oleks lisandunud kuskil 8000 krooni. Kuna summa oli 23 000, siis tagasi oleks ta pidanud maksma 32 000 või 33 000 krooni. T. H. andis talle raha vabatahtlikult. Süüdistatav kinnitas, et ta ei ole ähvardanud T. H. tappa ega ta maja maha põletada, ka XXX ta T. H. ei ähvardanud. Süüdistatav seletas, et kui nad XXX tutvusid, rääkis T. H., et sai pangast maja tagatisel laenu maja ehitamiseks, seega maja oli kindlustatud. Ta oleks teinud sellega hoopis kasu, kui ta oleks maja põlema pannud ja poleks sellest ise mingit kasu saanud. Samuti ei lukustanud ta autouksi, et T. H. mitte välja lasta ega tõmmanud T. H. kätt ära auto ukselingilt. Kuna tegu oli XXX, millel on keskel panipaik, siis parima tahtmise juures ei suudaks keegi kõrvalistuja käepidemest kinni võtta. Süüdistatava arvamuse kohaselt rääkis T. H. ähvardamisest seetõttu, et arvatavasti tal tuli perekeskis probleeme, kui XXX tuli välismaalt tagasi. Neil oli kokku lepitud kolm nädalat laenu tagastamiseks, kuid poolteist nädalat peale laenu saamist nõudis T. H. tungivalt raha tagasi. Arvatavasti sellepärast, et ta XXX tuli koju tagasi ja ju neil oli raha vaja. Kaks nädalat hiljem helistas talle T. H. XXX või XXX ja ütles, et kui ta raha ära ei maksa, siis tekivad tal probleemid. Ta ähvardas T. H. XXX, kui too oli foorumisse kirjutanud jälle mingeid asju, siis ta helistas T. H. ja ütles, et kui ta ei lõpeta, siis ta pöördub politseisse. Kannatanu K. T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta tutvus süüdistatavaga XXX.a augustis, kuna viimane oli XXX püsiklient ja käis iga päev asju ostmas. Ühel päeval tuli süüdistatav jutuga, et on soodsalt pakkuda üks XXX auto, oli isegi mingi pilt kaasas. Auto hinnaks ütles 7000 krooni. Esialgu ta keeldus, kuid kuna süüdistatav oli suhteliselt pealetükkiv, siis ta arutas asja XXX ja oli nõus. Nad andsid raha, kuid autot ei saanud ning raha ka tagasi ei saanud. Ta küsis süüdistatavalt, et kus auto on, mispeale tulid vabandused, et auto on remondis ja tehakse ilusti korda, siis saab selle. Kui ta uuesti küsis, oli mingi jupp puudu ja poisid pidid selle korda tegema. Nii oli iga kord. Raha maksis ta süüdistatavale sularahas, kahes jaos. Kui süüdistatavalt vabadus võeti, kandis ta süüdistatava arvele raha, kuna viimane palus seda. Summa oli rohkem kui tuhat krooni. Süüdistatav väidetavalt armastas teda, ta hakkas meest usaldama ja mingil põhjusel kandis raha üle. Suhted lõppesid septembri lõpus-oktoobri alguses XXX.a. Raha tahab ta tagasi saada, tsiviilhagi on 7000 krooni. Vanglasse saadetud raha ta tagasi saada ei soovi. Kannatanu K. B. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tutvus süüdistatavaga XXX.a veebruaris internetis. Nad said kokku, süüdistatav pakkus talle autot müüa. Nad istusid autos, keegi helistas süüdistatavale, et XXX tuuakse auto XXX hinnaga 40 000 krooni. Ta ütles, et tal ei ole seda raha kohe ja peab võtma laenu, et autot osta ning loobus. Siis nad mõned korrad vestlesid veel telefoni teel ja ta mõtles, et üritab ja ta saigi laenu. Süüdistatav tahtis saada 20 000 krooni ette kätte ja ülejäänud raha hiljem. Ta andiski, sest süüdistatav rääkis väga veenvalt ja ta ei osanud arvatagi, et tegu on pettusega. Süüdistatav viis teda lõunale ja rääkis, et armastab teda. Tal on salvestatud telefonikõne, kus süüdistatav väidab, et armastab teda ja hiljem ähvardab teda, kui ta lubas politseisse minna. Mõne aja pärast pakkus süüdistatav talle, et nad prooviksid koos elada, ta oli sellega nõus ja andis korteri üürimiseks veel 2000 krooni. Peale seda, kui ta raha andis, lähedus lõppes, nad suhtlesid vaid telefoni teel. Tsiviilhagi on 22 000 krooni. Kannatanu U. K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et aasta tagasi veebruaris sai ta süüdistatavaga põgusalt tuttavaks XXX kaudu, kes käis süüdistatavale XXX paigaldamas. Süüdistatav püüdis hästi sõbralikku muljet jätta ja pakkus ühel hetkel talle üht autot müüa. Kuna tal isiklikku autot ei olnud, pakkus asi talle huvi. Oli vaja kiiresti 40 000 krooni, telefoni teel süüdistatav veel naljatas, et petturid viiakse metsa. Ta võttis pangaautomaadist sularaha välja. Süüdistatav käis veel peale, et nad 4
(4)lepingu teeks, öeldes, et ta on ju raha andnud ja ülejäänud 24 000 krooni maksab siis, kui XXX auto tuleb. Ta püüdis töö juures lepingut teha, aga arvuti streikis. Süüdistatav, saades teada, et U. K. XXX oli vahepeal XXX ja tõi sealt paar XXX, ütles, et võib ostja leida ja tahtis paadi kohta lepingu teha. U. K. ütles, et teeb lepingu arvutis ära ja tahtis süüdistatava nime teada, süüdistatav vastas, et on A. S.. Siis küsis kannatanu isikukoodi, süüdistatav vastas, et tal on pass autos ja lubas, et kokku saades kirjutab ta oma käega isikukoodi lepingule. Nad said kokku
- või
- jaanuaril XXX.a. U. K. viis treileriga paadi süüdistatava maja juurde, dokumente ta ei kontrollinud. Süüdistatav kirjutas oma isikukoodi nagu oleks ta A. S., kannatanu XXX kinnitas, et kui ta käis ust paigaldamas, siis figureeris seal S. nimi. Kannatanul ei kahtlustanud, et tegemist on kelmiga. Nad suhtlesid pidevalt. Süüdistatav pakkus talle autot, mis pidi XXX olema. Kui kannatanu tahtis seda näha, hakkas süüdistataval jutt kokku jooksma, auto pidi olema kuskul XXX tänaval Ü. juures, aadressi täpselt öelda ei osanud, Ü. töötavat kuskil XXX. Siis hakkas kannatanule süüdistatava jutt kahtlane tunduma ja ta pöördus politseisse. Süüdistatav lubas kevade poole, et saab laenu ja maksab raha tagasi, aga sinnapaika see jäi. U. K. nõue süüdistatava vastu on 40 000 krooni. Kannatanu T. H. andis kohtus ütlusi selle kohta, et suhtles süüdistatavaga XXX.a juuni alguses, nad tutvusid interneti kaudu ja said kokku XXX
- juunil Nad suhtlesid aktiivselt umbes nädal aega, tutvus lõppes sellega, et süüdistatav nõudis temalt raha. Selle raha nõudis süüdistatav temalt ähvarduse teel endale, raha tagasi pole ta saanud.
- juunil läksid nad koos XXX lõunatama, ta oli eelnevalt sama päeva lõuna ajal võtnud pangaautomaadist raha välja, et viia see töömeestele maja renoveerimiseks, summa oli 30 000 krooni. Raha oli tal sel ajal taskus. Süüdistatav uuris lõuna ajal, mis plaanid tal on ja ta rääkis, et on plaanis minna töömeestele raha viima ning voodrilaudu ostma. Süüdistatav pakkus seepeale, et aitab tal ise laudu osta soodsama hinnaga. Ta vastas, et tal pole seda vaja. Siis küsis süüdistatav, et kas ta seoses maja renoveerimisega ei taha lisaraha teenida. Ta ütles mitte väga tõsiselt, et raha on alati vaja. Siis helistas süüdistatav väidetavalt oma äripartnerile ja nõudis mõni hetk peale kõnet temalt raha, lubades raha nädala-kahe pärast hea protsendiga tagasi maksta. Ta ei nõustunud sellega ja seejärel jäi süüdistatav tõsiseks. Mingi hetke pärast üritas süüdistatav teda uuesti veenda, et see on hea plaan. Selle peale ütles ta, et tema jaoks on süüdistatav äritehingute jaoks ikka väga võõras inimene. Siis üritas süüdistatav tõestada, et tal on oma firma, kus ta on osanik ja autos on firma B-kaart, mis tõestavat, kui kindel ja usaldusväärne inimene ta on. Peale lõunatamist läksid nad süüdistatava autosse, tema läks kavatsusega näha B-kaarti, mida süüdistataval ei olnud. Autos rääkis süüdistatav edasi, kui hädavajalik on raha temale anda ja kui ta sellega nõus ei olnud, muutus süüdistatav vägivaldseks. Ta ütles, et läheb minema, mille peale ütles süüdistatav, et kuskile sa ei lähe, lõi autoukse kinni ja käratas, et raha tuleb temale anda. Ta tahtis autost väljuda, süüdistatav tõmbas ta käe ära ja tõmbas ukse kinni. Süüdistatav hoidis tal käest kinni, et ta ei saaks välja minna ja pani autouksed lukku. Ta ütles, et kui raha annab, läheb ta siit kohe peale seda politseisse. Seepeale tõmbus süüdistatav tagasi ja hakkas meelitama, et teeme lepingu, kirjutame võlakirja, siis on kindel, et ta saab raha tagasi ja ei pea politseisse minema. Ta ei olnud ka sellega nõus. Süüdistatav andis talle kätte paberi ja pliiatsi, et kirjutagu talle võlakiri, sundimine toimus meelitamise ja ähvardamise teel. Autost ta enne välja ei saanud, kui oli raha andnud. Süüdistatav ähvardas, et sinu maja on praegu renoveerimisel ja sinna on väga lihtne visata tuletikk ja maja läheb põlema. Samuti ütles süüdistatav, et sul on XXX ja nende elud võivad sattuda ohtu. Ta kartis neid ähvardusi, kuna süüdistatav ütles neid piisavalt veenvalt. Süüdistatav oli korra käinud tema pool ja teadis, kus ta elab. Ta ei pöördunud kohe politseisse, kuna süüdistatav helistas iga päev mitu korda, et saab selle raha tagasi. Kui laenu tagasimakse tähtajani oli jäänud 2 nädalat, lubas süüdistatav, et ta saab raha tagasi. Pool aastat hiljem pöördus ta politseisse, kuna süüdistatav lubas siis uuesti maja põlema panna ja ähvardas XXX XXX.a detsembris kirjeldas ta interneti foorumis, kuidas süüdistatav raha välja petab, seeläbi jõudis asi ka politseisse. Raha nõuab ta tagasi, tsiviilhagi on 30 000 krooni. Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et A. M. süü
§ 209lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 ja § 120 toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistada. 5
(4)I. Kelmus. Kohtuistungil tunnistas A. M. oma süüd kõigis kelmuse episoodides. - A. M. süüdistus R. T. 55 000 krooni väljapetmises süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud järgmiselt: kannatanu R. T. ütlustega (tl 5-6, 8-12), võlakirjaga (tl 7), väikelaenu lepinguga nr XXX (tl 14), käenduslepinguga nr XXX (tl 15), laenu tagasimaksmise graafikuga (tl 16-17), kannatanu K. T. ütlustega (tl 18-22), tunnistaja P. T. ütlustega (tl 23-24) ning süüdistatava A. M. eeluurimisel antud ütluste (tl 42-43) ning kohtus antud süüd omaksvõtvate ütlustega; - A. M. süüdistus K. T. 7000 krooni väljapetmises süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud järgmiselt: kannatanu K. T. eeluurimisel (tl 18-22) ja kohtus antud ütlustega, kannatanu R. T. ütlustega (tl 5-6, 8-12), tunnistaja P. T. ütlustega (tl 23-24) ning süüdistatava A. M. kohtus antud süüd omaksvõtvate ütlustega; - A. M. süüdistus M. M. 20 000 krooni väljapetmises süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud järgmiselt: kannatanu M. M. ütlustega (tl 59-63), sularaha väljamakse kviitungitega (tl 64-65) ning süüdistatava A. M. kohtus antud süüd omaksvõtvate ütlustega; - A. M. süüdistus U. K. 40 000 krooni väljapetmises süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud järgmiselt: kannatanu U. K. eeluurimisel antud ütluste ütluste (tl 66-68) ja kohtus antud ütlustega, kinnitusega 40 000 krooni üleandmise kohta (tl 69), U. K. XXX arveldusarve väljavõttega (tl 151) ning süüdistatava A. M. kohtus antud süüd omaksvõtvate ütlustega; - A. M. süüdistus K. B. 22 000 krooni väljapetmises süüdistuses kirjeldatud viisil on tõendatud järgmiselt: kannatanu K. B. avaldusega Lõuna Politseiprefektuurile, kannatanu K. B. eeluurimisel antud ütluste ütluste (tl 74-76; 162-163) ja kohtus antud ütlustega, K. B. XXX arveldusarve väljavõttega (tl 149) ja XXX arveldusarve väljavõttega (tl 153-158) ning süüdistatava A. M. kohtus antud süüd omaksvõtvate ütlustega. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks A. M. süü kõigis viies kelmuse episoodis süüdistuses kirjeldatud viisil.
§ 209
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine on petmine, s.o teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamine, tekitades teadvalt teises isikus väärkujutlust. Kõigis viies episoodis tegid kannatanud A. M. poolse eksitusse viimise tõttu varakäsutuse viimasele raha üleandmise teel, mille tulemusena sai A. M. varalist kasu. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult, kuna ta viis kannatanud teadlikult eksitusse eesmärgiga omandada kannatanute raha. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II. Väljapressimine. Süüdistatav A. M. eitas kohtus oma süüd T. H. raha väljapressimises. Süüdistatava ütluste kohaselt andis T. H. talle raha vabatahtlikult, ta ei ole ähvardanud T. H. tappa ega ta maja maha põletada. Samuti ei lukustanud ta autouksi, et T. H. mitte välja lasta ega tõmmanud T. H. kätt ära auto ukselingilt. Kohus on seisukohal, et A. M. ütlused on ennastõigustavad ja antud enda süüst vabastamise eesmärgil ning tema süü T. H. 30 000 krooni väljapressimises ähvarduste ja vägivallaga on tõendatud kannatanu T. H. ütlustega selle kohta, kuidas ta XXX.a lõuna paiku, viibides XXX XXX ees süüdistatava autos, ei olnud nõus viimasele raha üle andma, mille peale süüdistatav muutus vägivaldseks. Kannatanu on eeluurimisel (tl 28-31) ja kohtus sarnaselt kirjeldanud, et kui ta soovis autost lahkuda, ütles süüdistatav, et kuskile sa ei lähe ja tõmbas ta käe ukse lingilt ära ning tõmbas ukse kinni. Süüdistatav hoidis tal käest kinni, et ta ei saaks välja minna ja pani autouksed lukku. Kuna kannatanu lubas raha üleandmise korral minna kohe politseisse, tõmbus süüdistatav tagasi ja hakkas meelitama, et kannatanu kirjutaks võlakirja ning andis talle kätte paberi ja pliiatsi, sundides kannatanut võlakirja 6
(4)kirjutama meelitamise ja ähvardamise teel. Kannatanu kirjeldas, kuidas süüdistatav ähvardas vastasel korral ta maha tappa, tema majja tuletiku visata ja maja põlema panna ning ütles, et tema XXX elud võivad sattuda ohtu. Kannatanu ütluste kohaselt ta kartis neid ähvardusi, kuna süüdistatav ütles neid piisavalt veenvalt, lisaks oli süüdistatav korra käinud tema pool ja teadis, kus ta elab. Kannatanu sõnul ta ei pöördunud kohe politseisse, kuna süüdistatav helistas iga päev mitu korda, öeldes, et ta saab selle raha tagasi. Süüdistatava väitel sai ta T. H. 23 000 krooni, mitte 30 000 krooni, tagasi pidi ta maksma 8000 krooni võrra suurema summa. Ka selles osas, mis puudutab süüdistatavale üleantud summa suurust, tugineb kohus kannatanu ütlustele, lugedes tõendatuks, et kannatanu andis A. M. üle 30 000 krooni. Seda kinnitab ka kannatanu poolt XXX.a koostatud võlakiri (tl 27), milles kannatanu on kinnitanud oma allkirjaga, et laenab süüdistatavale 30 000 krooni, mille süüdistatav on kohustatud tagastama hiljemalt XXX.a summas 40 000 krooni. Kannatanu on andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühesuguseid ütlusi kuriteosündmuse kohta. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõelevastavuses. Kannatanu ütluste usaldusväärsust näitab ka asjaolu, et ta on samamoodi juhtunut kirjeldanud oma XXX.a avalduses Lõuna Politsei-prefektuurile A. K. poolt raha väljapressimise ja ähvardamise kohta (tl 25-26). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A. M. ütlused on ebausaldusväärsed ning tema süü T. H. raha väljapressimises ähvarduste ja vägivallaga on kannatanu ütlustega täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatava ja tema kaitsja poolt nimetatud asjaolu, et A. M. ei ole olnud vägivaldne isik, ei välista süüdistatava poolt vägivalla kasutamist. A. M. on varem korduvalt kelmuste eest kriminaalkorras karistatud, käesolevas asjas on ta toime pannud viis kelmuse episoodi, mis näitab, et A. M. on osav inimestega manipuleerija, kes oskab oma tahet veenvalt läbi suruda. Erinevalt eelmistest episoodidest, kus kannatanud andsid eksitusse viiduina nö vabatahtlikult raha süüdistatavale üle, ei olnud käesolevas episoodis kannatanu nõus raha laenama ja soovis pöörduda politseisse, mistõttu peab kohus usaldusväärseiks kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav kasutas raha saamiseks kannatanu suhtes vägivalda.
§ 214
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Vägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Psüühilise vägivallaga on tegemist juhul, kui ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kannatanu kirjeldas, kuidas A. M. tõmbas ta käe ukselingi küljest ära, hoides teda käest kinni ning ähvardas ta maha tappa, kui ta süüdistatava käske ei täida. Seega kasutas süüdistatav kannatanult raha üleandmist nõudes nii psüühilist vägivalda kui kehalist jõudu, kuna ta ähvardas kannatanut tappa ja kasutas jõudu, et kannatanut vastu tema tahtmist autos kinni hoida. Kannatanu kinnitas, et sel hetkel ta tõepoolest kartis ähvardusi ja oli seetõttu nõus raha andma. Süüdistatav, nõudes XXX.a XXX XXX ees kella 12 ja 14 vahelisel ajal tema kasutuses olnud sõiduautos T. H. 30 000 krooni üleandmist, ähvardades raha mitteandmise korral kannatanu ära tappa ja põletada maha T. H. maja ning kasutades kannatanu suhtes vägivalda, pani sellega toime
§ 214
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava koosseisu, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada ja rikkuda vara ning kasutada vägivalda, samuti kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse. Eelnevaga on tõendamist leidnud ka kuriteo subjektiivne külg. Süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. III. Ähvardamine. A. M. poolt T. H. ähvardamine XXX.a on tõendatud kannatanu poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega selle kohta, et kui ta detsembris XXX.a kirjutas interneti foorumisse ja kirjeldas, kuidas 7
(4)süüdistatav raha välja petab, helistas XXX.a talle süüdistatav ja ähvardas, et viskab tema majja tuletiku ja saadab „pahad“ inimesed talle õpetust andma. Läbi interneti jõudis asi ka politseini. Kannatanu kinnitas, et tal oli hirm ähvarduste ees. Kannatanu ütlusi kinnitavad tema abikaasa U. H. ütlused (tl 32-22) ütlused selle kohta, et XXX.a jaanuari algul oli ta kodus, kui süüdistatav ta XXX helistas ja hakkas XXX ähvardama. Ta kuulis juttu ise pealt, kuna XXX pani telefoni valjuhääldi peale. Süüdistatav mainis, et neil läheb sel aastal halvasti. XXX käest on ta kuulnud, et süüdistatav oli rääkinud ka midagi kantpeadest. Tunnistaja kinnitas, et XXX oli telefonikõnede tõttu päris hirmul. Samuti toetavad kannatanu ütlusi tema XXX E. H. ütlused (tl 34-35) selle kohta, et peale seda, kui ta XXX kirjutas internetti süüdistatava kohta kommentaare, võttis süüdistatava XXX vihaseid telefonikõnesid. XXX ütles, et süüdistatav ähvardab teda, lubab maja põlema panna ning „kandilised“ kaela saata. XXX oli sellest kõigest hirmul ja ei tahtnud sel teemal enam rääkidagi. Kannatanu XXX A. H. kinnitas, et kuulis kodus ühe korra pealt, kuidas süüdistatav XXX telefoni kaudu ähvardas ning lisas, et neid ähvardusi oli rohkem (tl 38-39). Kannatanu on juhtunut sarnaselt kirjeldanud ka oma XXX.a avalduses Lõuna Politseiprefektuurile. Süüdistatav end kannatanu ähvardamises XXX.a süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas ta T. H. XXX, kui too oli foorumisse kirjutanud jälle mingeid asju, ja ütles, et kui ta ei lõpeta, siis ta pöördub politseisse. Eelnenud sündmusi arvesse võttes on süüdistatava ütlused väheusutavad ja vastuolus kannatanu ühetaoliste ja loogiliste ütlustega. Seetõttu loeb kohus õigeks kannatanu poolt antud ütlused, mis on kooskõlas tunnistajate ütlustega. Eelpool kirjeldatud tõendeid kogumis hinnates on kohtus tõendamist leidnud A. M. süü
§-s 120 sätestatud koosseisu toimepanemises.
§ 120
sätestab vastutuse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu on korduvalt kinnitanud, et süüdistatava ähvardused ajasid talle hirmu peale, ta kartis oma maja ja XXX pärast, kuna süüdistatav teadis, kus ta elab. Seda kartust tõendab asjaolu, et kannatanu oli sunnitud politseisse pöörduma. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis ähvarduste ees hirmu. Võttes arvesse, et pool aastat enne kõnealuseid ähvardusi pani süüdistatav kannatanu suhtes toime väljapressimise, kasutades ähvardusi ja psüühilist vägivalda, on tõendatud, et kannatanu arvas põhjendatult ähvarduste elluviimist. Kuna kannatanul oli eelnevate kogemuste tõttu alust karta ähvarduste täideviimist ning süüdistatav pidas võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardusi reaalsetena, on kuritegu õigesti kvalifitseeritud
§ 120järgi.
Süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, õigusvastaseid ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
§ 56
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotleb süüdistatavale karistuseks
§ 209
lg 2 p 1 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust, § 214 lg 2 p 1 järgi 5 aastat vangistust ja § 120 järgi 3 kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 08.08.2007.a.
§ 214
lg 2 p 1 eest näeb karistusseadustik ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, § 209 lg 2 p 1 eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning § 120 eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 8
(4)Käesolevas kriminaalasjas on A. M. pannud toime ühe esimese astme ja kaks teise astme kuritegu. Süüdistatava poolt kuritegude toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, väärteo korras on teda karistatud 13-l korral. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend vahistamine A. M. suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 08.08.2007.a, kuna A. M. Tartu Maakohtu 24.04.2007.a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 17.08.2007.a. määrusega täitmisele pööratud karistus loeti kantuks käesolevas asjas vahi all viibitud ajaga alates 24.07.2007 kuni 07.08.2007.a. Tsiviilhagid. Tsiviilhagid on esitatud kannatanute poolt järgmiselt: R. T. summas 55 000 krooni, K. T. summas 7000 krooni, M. M. summas 20 000 krooni, U. K. summas 40 000 krooni, K. B. summas 22 000 krooni. T. H. esitas eeluurimisel tsiviilhagi summas 40 000 krooni, kuid jäi kohtus selle juurde, et tema tsiviilhagi on 30 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja nende esitatud haginõuded kuuluvad rahuldamisele. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1p 1 järgi 10875 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 3249.70 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 150.80 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. 9
(4)Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik: 10
(4)