Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-687 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi O. R. hagi A. R. ja M. R. vastu elatise vä

§ 101lg 3-5 alusel arvestatud miinimummäär.

1. O. R.l tuleb igakuised elatisemaksed kanda E. R. arveldusarvele nr EExxx Swedbank. 1
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
4. O. R. esitas Viru Maakohtule hagi A. ja M. R. vastu elatise vähendamise nõudes. Viru Maakohtu 03.02.2017.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11956 mõisteti O. R.lt välja elatis

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras (enne 01.01.2022.a.

kehtinud redaktsioon). Hageja täitis elatise maksmise kohustust, kuid käesoleva hagi esitamise ajaks on asjaolud muutunud, hageja sissetulek on oluliselt vähenenud, mistõttu ei suuda hageja tasuda elatist väljamõistetud määras. Hagejate seaduslik esindaja on keeldunud kohtuväliselt hagejaga kokku leppimast. Hageja arvestab elatise suurust kehtiva

§ 101

järgi, arvestades seejuures ka laste emale makstavat peretoetust 60 eurot lapse kohta. Hageja peab enda sissetuleku suurust ja enda elamiseks vajalikku toimetulekut arvestades võimalikuks maksta elatist 120 eurot kuus ühe lapse kohta, ehk kahele kokku 240 eurot. Seejuures ei kahjustaks hageja enda ja oma teise ülalpeetava toimetulekut. Lähtudes õigusliku olukorra muutumisest, palub hageja vähendada 2017.a. väljamõistetud elatise suurust 120-le eurole kuus lapse kohta. Hageja töötasu on ca 564, 83 eurot kuus, hageja perekonna igakuised väljaminekud ca 755, 70 eurot kuus. Lisaks kostjatele on hagejal ülalpidamiskohustus veel poja A. R. ees. Hageja abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema igakuine sissetulek on samuti minimaalne. Hageja abikaasa saab küll vanemahüvitist, kuid seda makstakse käesoleva aasta juunikuuni. Seejärel kaob abikaasal sissetulek, kuna lapsehoolduspuhkuse lõppemisel loetakse tema tööleping lõppenuks koondamisega. Seega on tulevikus hageja ülalpidamisel ka tema abikaasa. Hageja kinnitab, et tema ainus sissetulek on töötasu 564,83 eurot ettevõttes J.A.M X OÜ. Hagejal on korter, suvila ja sõiduauto. Sõiduki soetamiseks andsid vahendeid hageja ja tema abikaasa vanemad kuna sõiduki olemasolu peres on hädavajalik. Suvila on soetatud hageja ja tema abikaasa aastate vältel kogutud säästude eest. KOSTJATE VASTUVÄITED

1. Kostjate seaduslik esindaja tunnistab hagi osaliselt. Kostjate seaduslik esindaja ei eita seda, et hagejal on õigus õigusliku olukorra muutumise tõttu elatise vähendamise nõuet esitada, ei vaidlusta ka seda, et hagejal sündis uus laps. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja pakutud 120 eurot lapse kohta on äärmiselt väike ning ilmselgelt ebapiisav laste ülalpidamiseks. Lisaks sellele on hagis esitaud arvestus vale. Kostjate seaduslik esindaja leiab, et eeldatavasti varjab hageja oma tegelikku sissetuleku suurust. Hageja kontoväljavõttelt nähtuvad maksed (suured summad) erinevatelt isikutelt, samuti teeb hageja ise sularaha sissemakseid. Hageja sissetulek võimaldas tal
2. aastal soetada suvila, perel on olemas korter ja sõiduauto. Hageja väidab, et maksis lastele elatist, tegelikult tekkis tal võlgnevus 1300 eurot ning see võlg tekkis enne kolmanda lapse sündi. 2 Kostjate seaduslik esindaja peab võimalikuks elatise suurust 213 eurot kuus lapse kohta vastavalt

§ 101lg 3.

Kostjate seaduslik esindaja märgib, et hageja on omakasupüüdlikult kasutanud laste arveldusarveid. Väljavõtte kohaselt kandis hageja ema L. R. lastele vahest 10 eurot, vahest 50 sünnipäeval (kummalegi lapsele), need summad kandis hageja aga enda kontole, kuna tal oli laste kontodele ligipääs. E. R. sulges laste arved ja avas uued arved, millele ligipääsu hagejal enam ei ole. Käesoleva aasta veebruaris maksis hageja elatist lastele 260 eurot, 524 euro asemel. Hageja pangakonto väljatrükist on aga näha et ostetakse pidevalt õlut, mille soetamiseks on vahendid olemas. Kostjate seaduslik esindaja üritab aga töötada lisaks (pidada valvet ööpäev ja töötada puhkepäevadel) mis võimaldab natuke suurema sissetuleku, et katta pere ülalpidamiskulu, samuti tasuda elamistingimuste parendamiseks võetud laenumaksed. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
3. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.
4. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Hageja märgib, et on nõus ja suuteline maksma kostjatele elatist 120 eurot kuus, so kahele lapsele kokku 240 eurot. Hageja märgib, et hagi esitamise ajaks on tema igakuine sissetulek oluliselt vähenenud, tal on sündinud poeg A. . Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel (saab vanemahüvitist kuni juuni 2022), pärast lapsehoolduspuhkust tema töösuhe lõpeb koondamisega. 3 Kostjate seaduslik esindaja E. R. on nõus elatise vähendamisega kuni

§ 101

lg 3 arvestatud miinimumini (arvestades seejuures riiklikku lapsetoetust) ehk 213 eurole lapse kohta. Kostjate seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja pakutud elatise suurus 120 eurot on selgelt ebapiisav ning hageja majanduslik olukord ei ole tegelikkuses selline nagu kirjeldab hageja hagiavalduses. 7.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 243 eurot kuus ühe lapse kohta (elatise baassumma 200 eurot+3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) Hageja väidab, et majanduslik olukord on muutunud, mistõttu ei ole võimeline tasuma edaspidi elatist väljamõistetud ulatuses (

§ 102lg 2 olukorras).

Vaidlust ei ole sellest, et hageja sündis 06.01.2021 poeg A. (I kd tl 52), kelle ees on samuti ülalpidamiskohustus. Hageja väidetav sissetuleku vähenemine ei ole millegagi tõendatud. Tegelikkuses on hageja elatise vähendamise hagi esitatud tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest (perekonnaseaduse elatist reguleerivate sätete muutmisest), mida tõendab üheselt hageja ja kostjate 4 Seadusliku esindaja vaheline kirjavahetus (I kd tl 23). Võimaluse esitada elatise vähendamise hagi tuginedes õigusliku olukorra muutumisele annab

§ 2172lg 2.

1. O. R. esitatud Maksu- ja Tolliameti töötasu tõendi kohaselt on tema töötasu
2. aastal olnud vahemikus 384-848 eurot (I kd tl 25, konto väljavõte I kd tl 43-44). Igakuiseid kommunaalteenuste maksed on kokku ca 220 eurot (I kd tl 46-49). Hageja on alates märtsist 2021.a. tasunud elatist vähem kohtuotsusega väljamõistetust, kahele lapsele kokku 260 eurot kuus (I kd tl 50-51) elatise võlg kostjate ees on 1324, 60 eurot (I kd tl 63). Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on O. R. korteri xxx, registriosa nr xxx, omanik (I kd tl 93), samuti kuulub hageja ja N.G. ühisomandisse xxx registriosa nr xxx (I kd tl 94). Transpordiameti Liiklusregistrisse on O. R. kantud sõiduauto Opel Zafira reg. nr xxx, 2013 a ehitusaasta omanikuna (reg. tunnistus väljastatud 26,01,2022, I kd tl 91) Maksu- ja tolliameti teatise kohaselt on O. R. viimase 12 kuu tulu 6447, 76 eurot (I kd tl 135), so keskmiselt 537 eurot kuus.
3. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanema töövõimetus, mille tõttu on raskendatud osalemine tööjõuturul, võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et terve töövõimelise isiku, kellel on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees, ainus sissetulek on töötasu, mille keskmine suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Samas on nt 16.10.2021 teinud eraisik ülekande hagejale 800 eurot (I kd tl 33 pöördel), 14.10.2021.a. hageja ise teinud sissemakse 730 eurot (I kd tl 34), 17.06.2021.a teinud sissemakse 190 eurot (II kd tl 52 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud andmed oma sissetuleku kohta ei vasta tegelikkusele ehk teisisõnu hageja sissetulek ei piirdu ainuüksi miinimumpalga suuruse töötasuga. Hageja märgib, et kostjate soovitud 213 eurot kuus lapse kohta ei arvesta hageja majanduslikku võimekust ega ole proportsioonis kostjate reaalsete vajadustega. Kohus eeltooduga ei nõustu. Elatise suurus 213 eurot on

§ 101lg 3-5 vastav miinimummäär, mis arvestab muuhulgas riiklikku lapsetoetust.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kui vanem leiab, et lapse/laste tegelikud vajadused on väiksemad, tuleb tal oma väiteid tõendada.
3. Hageja märgib lõppseisukohtades, et lisaks enda kolmele alaealisele lapsele, kellele tuleb elatist maksta, elab hageja peres veel 2 alaealist last, kellele tuleb hagejal samuti ülalpidamist anda kuna laste isa nendele elatist ei maksa. Kohus eeltooduga ei nõustu. Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb laste põlvnemisest, ehk vanemal on ülalpidamiskohustus nende laste ees, kes põlvnevad temast (

§ 96

). On kena, kui hageja toetab ka teisi oma pere lapsi, kuid see ei peaks mõjutama hagejast põlvnevate laste ülalpidamist. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostjate ülalpidamiseks on piisav 120 eurot kuus. Kostjad on 9 ja 7 aastased poisid, kes ise pidevalt kasvavad ja kelle vajadused suurenevad. Hageja märgib, et kohtub lastega ning kannab nendega seotud kulusid ka vahetult. Eeltoodu millegagi tõendatud ei ole, ega osalust (peale elatisemaksete) ei nähtu ka kontoväljavõttest. 5 Küünilised on kohtu hinnangul aga hageja kanded laste kontodelt enda kontole (L.R.lastele tehtud ülekanded selgitusega „ podarok“- kink; I kd tl 146-162). Laste kontoväljavõttetest nähtuvalt on nt hageja kandnud A. R. kontolt endale

1. aastal 80 eurot,
2. aastal 50 eurot,
3. aastal 10 eurot,
4. aastal 40 eurot,
5. aastal 10 eurot,
6. aastal 30 eurot,
7. aastal 100 eurot, M. R. kontolt
8. aastal kandnud endale 120 eurot,
9. aastal 80 eurot,
10. aastal 50 eurot,
11. aastal 10 eurot,
12. aastal 40 eurot,
13. aastal 60 eurot,
14. aastal 30 eurot,
15. aastal 50 eurot- kõik kokku 760 eurot.
16. Kostjate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustab töötasu X ja riiklik lastetoetus (120 eurot). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on E. R. viimase 12 kuu tulu 12 367,25 eurot (I kd tl 130), mis teeb keskmiselt 1030 eurot. Igakuised püsikulud (kommunaalteenused + laenumaksed) on kokku ca 350 eurot (I kd tl 183-195). Kostjate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxx (I kd tl 79-86).
17. Kohtu käsutuses olevate hageja ja kostjate seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal, võib E. R. majanduslik seisund olla mõnevõrra parem, kuid kohus ei ole veendunud hageja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete tegelikkusele vastavuses, samuti arvestab kohus seda, et hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjust või argumenti mis takistab tal oma majandusliku seisundi parandamist. Hageja ei ole tõendanud, et kannab või on kandnud kostjatega seotud kulu vahetult, samas on üldteada, et lastega koos elava vanema kulud on suuremad kui lahuselava vanema panus. Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei ole esitanud andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta, millest järeldab kohus, et kostja tegelik varaline seisund on eeldatavalt parem kui kohtu teostatud päringutele saadud majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed.
18. Kohus rahuldab hagi osaliselt, vähendab hagejalt väljamõistetud elatist 213-le eurole kuus ühe lapse kohta, kuid igakuine elatis ei või olla väiksem kui

§ 101lg 3-5 alusel arvestatav summa. Menetluskulude jaotus 14. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6 7