1-12-9573/287

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-12-9573 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Indrek Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Indrek Kruuv (ik 38007304223), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebuse koos selles toodud taotlustega rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega tunnistati I. Kruuv süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. I. Kruuvi karistusaeg algas
9. aprillil 2012 ja lõppeb
10. aprillil
12. Viru Vangla esitas
13. märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid I. Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega jäeti I. Kruuv vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. On positiivne, et I. Kruuv on vangistuses läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava. Samas on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Ta soovib vabanemise korral asuda rehabilitatsioonikeskusesse ja sellest tulenevalt tal kindel töökoht puudub. I. Kruuv on enamuse tööealisest elust viibinud vanglates, mistõttu võib probleemseks osutuda töökoha leidmine ja hoidmine. I. Kruuvi võlgnevused ületavad aga mitmekordselt vabanemisfondis olevaid rahalisi vahendeid. I. Kruuvi majanduslikud raskused võivad tekitada täiendavat frustratsiooni ja I. Kruuvi võib sellest tingituna toime panna uusi kuritegusid. Seda ohtu suurendaks omakorda tõsiasi, et I. Kruuv plaanib alkoholist üksnes teatud ajaks loobuda. Alkoholi edasine tarvitamine loob aga tema puhul märkimisväärse riski isikuvastaste kuritegude kordumiseks. Vabaduses on tal küll toetavad lähedased, kuid need ei ole varasemalt ära hoidnud tema poolt kuritegude toime panemist. Maakohus ei ole I. Kruuvi edaspidises õiguskuulekuses veendunud, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Kruuv, kes maakohtu määrust osas, millega põhjendati tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, ei vaidlusta. I. Kruuv taotleb ringkonnakohtult, et viimane keelaks vanglal viidata vangla poolt koostatud iseloomustuses kinnipeetava arhiveeritud karistustele. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I. Kruuv ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga või rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on I. Kruuvi iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et I. Kruuvi ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
21. Mis puudutab I. Kruuvi taotlust arhiveeritud karistuste osas, siis siinkohal juhib kriminaalkolleegium I. Kruuvi tähelepanu sellele, et maakohus ei ole I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tema arhiveeritud karistusi vähimalgi määral arvesse võtnud. Vastupidiselt, maakohus on märkinud, vastavalt kõrgema astme kohtu praktikale, et neil ei ole õiguslikku tähendust (vt maakohtu määruse p 18). Ühtlasi ei ole vanglal keelatud kinnipeetava arhiveeritud karistusandmeid kasutada, kuid, nagu öeldud, eraldivõetuna neil ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel õiguslikku tähendust ei ole. Nimelt ei ole karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne. Nii nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust (vt RKKKm nr 1-14-10087, p 35).
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
23. märtsi
24. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)