Obsah (10)

§ 433§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-134321 Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi H.S. hagi J.V. vastu

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab Tsiviilasi nr 2-21-134321 tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on H.S. (hageja) hagi J.V. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1650 eurot ja perioodi 12.10.2021 – 20.12.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivise 1650 väljamõistmiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esitatud asjaoludel andis hageja kostjale laenu 17.05.2021 summas 200 eurot, 27.05.2021 summas 200 eurot ning 12.06.2021 summas 1500 eurot. Poolte vahel 12.06.2021 sõlmitud kirjaliku lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu summas 1800 eurot hiljemalt 30.09.2021 ja tasuma intresse 10.07.2021 summas 200 eurot, 10.08.2021 summas 200 eurot ja 30.09.2021 summas 350 eurot. Kostja on 12.06.2021 tasunud hagejale 250 eurot, 10.07.2021 tasunud intressi 200 eurot ja 10.08.2021 tasunud intressi 200 eurot. Kuna kostja kokkulepet ei täitnud ning laenu tähtajaks ei tagastanud ja intressi summas 350 eurot ei tasunud, ütles hageja 24.10.2021 laenulepingu üles. 05.10.2021 tasus kostja 500 eurot, millest 350 eurot arvestas hageja intressi katteks ja 150 eurot põhinõude katteks. Pooled leppisid kokku täiendavas tähtajas ning kostja kohustus 1650 eurot tasuma hiljemalt 11.10.
2. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja arvestab viivist 2% laenu põhisummalt päevas vastavalt laenulepingu punktile 1.
3. Hageja vähendas viivise mõistliku suuruseni, st 1650 euroni.
4. Kostja vastuses hagile tunnistab nõuet summas 777,22 eurot, milline sisaldab endas laenu põhiosa summas 700 eurot ja riigilõivu 77,22 eurot.
5. Pooled esitas 19.04.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.
6. Kohus, tutvunud digitoimiku dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.
7. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet sõlminud, vaid leppinud kokku, et nende poolt kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, 2 Tsiviilasi nr 2-21-134321 võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust, so 150,00 euro tagastamist samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 28.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 77,22 eurot ja hagiavalduse esitamisel 21.12.2021 riigilõivu 222,78 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 150,00 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada kolme tööpäeva jooksul menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3