Obsah (4)

§ 15§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-683 Määruse kuupäev 23. märts 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vadim Semjonovi saamiseks (Semjonov) taotlus riigi õigusabi RESOLU

§ 15lg 8, HKMS § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. märtsil 2022 Vadim Semjonovi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märgib, et soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Probleem seisneb selles, et 2018 –
3. a hoiti taotlejat Tartu Vanglas õigusvastaselt üksikvangistuses, tema suhtes kasutati käeraudu ja lukustatud kambri tingimused ei vastanud nõuetele. Ühtlasi pikendati õigusvastaselt üksikvangistuse kohaldamist (vähemalt haldusasjas nr 3-20-64 tehtud kohtulahendi järgi). Taotleja soovib esitada Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja kui Tartu Vangla peaks taotleja kahju hüvitamise taotluse jätma rahuldamata, siis soovib kaebaja esitada kaebuse halduskohtule. Taotleja ei valda eesti keelt ning tal puudub advokaadi palkamiseks raha.
4. Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 31 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Vastavalt

§ 10

lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. 3-22-683 3. Kuivõrd V. Semjonov taotleb riigi õigusabi mh enda esindamiseks Tartu Vanglas toimuvas kohtueelses menetluses ehk haldusmenetluses ning kohtule esitatud taotluses on V. Semjonov oma elukohana märkinud Tallinn, Vikerlase 15-248, mis on Tallinna Halduskohtu tööpiirkonnas, edastab kohus

§ 10lg 7 alusel V.

Semjonovi riigi õigusabi taotluse osas, milles ta soovib endale esindaja määramist haldusmenetluses, Tallinna Halduskohtule. 4. Lisaks on V. Semjonov halduskohtumenetluses. taotlenud riigi õigusabi endale esindaja määramiseks 5.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

1. Vaatamata sellele, et taotleja sõnul ei saa ta keele oskamatuse tõttu esitada kohtule eestikeelset kaebust, on kohtu hinnangul taotleja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et taotleja on praegusel juhul esitanud eestikeelse riigi õigusabi taotluse, milles on selgitanud kohtule arusaadavalt vaidluse olemust ja asjaolusid, leiab kohus, et taotleja on suuteline halduskohtumenetluses osalema ilma taotlejale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Haldusasja menetlemiseks selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
2. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, kui taotleja kasutas eestikeelse taotluse koostamisel teise isiku abi. Juhul, kui taotleja seda tegi, kinnitab see pigem kohtu seisukohta, et taotlejale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks puudub vajadus. Lisaks on halduskohtul vajadusel võimalik menetlusse kaasata tõlk, mis võimaldab ka eesti keelt mitteoskaval isikul osaleda halduskohtumenetluses.
3. Samuti leiab kohus, et taotleja võimalus halduskohtumenetluses oma õiguste kaitseks riigi õigusabi taotluses kirjeldatud vaidlusega seoses on vähene, kuna taotleja kirjeldatud hüvitamiskaebus kuuluks halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele ning samuti ei nähtu kohtule, et taotlejal oleksid täidetud kõik kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ette nähtud tingimused. 8.
4. Sõltumata sellest, et taotleja ei viibi antud hetkel Tartu Vanglas, peab taotleja enne halduskohtusse pöördumist esitama Tartu Vanglale kahjunõude, mida taotlusest nähtuvalt taotleja teinud veel ei ole, s.t läbima kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a kohtumäärus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18). Kui vangla tagastab taotluse, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on kinnipeetaval õigus esitada kahju hüvitamise kaebus halduskohtule. 8.
7. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotleja kasutanud täiendavate julgeolekuabinõude 2 3-22-683 kohaldamise, sh käeraudade kasutamise vaidlustamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mille kasutamine oleks võimaldanud väidetavalt tekitatud kahju ära hoida, viitab see aga hüvitamiskaebuse vähesele edulootusele.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Semjonovi riigi õigusabi taotluse endale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses

§ 7lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3