Obsah (9)

§ 33§ 31§ 108§ 110§ 171§ 29§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Narva Tsiviilasja number 2-22-4312 Tsiviilasi J K avaldus pankroti väljakuulutamiseks Asja läbivaa

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Kohustada J K kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. mail 2022 kell 9.
5. Kui J K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 957 eurot (lisandub käibemaks 191,40 eurot).
7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654 eurot (lisandub käibemaks summas 130,80 eurot). Väljamakse teha büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
8. Jätta ajutise halduri tasu summas 363,60 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
9. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J K tuludeklaratsioonid.
10. Keelata J K kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
12. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AJAOLUD 1. J K (avaldaja) esitas kohtule avalduse, milles palub algatada tema suhtes pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused võlausaldajate ees. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps. Avalduse kohaselt on avaldajal kohustusi terve rea võlausaldajate ees ning sissetulekuks töövõimetustoetus, sotsiaaltoetus ja lapsetoetus ning vara puudub. 2. Kohus võttis 24. aprillil 2022 avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise halduri aruande. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J K pankrot ning pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo. 4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutise halduri kogutud andmetel oli avaldajal teadaolevalt rahalisi vahendeid
2. märtsi 2022 seisuga 13,39 eurot. Avaldajal on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on S P K100 1870.988 osakut osaku puhasväärtusega 1,34567 eurot, maksumusega seisuga 11.04.2022.a. 2516,73 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise halduri järelepärimisele selgub, et J K ei ole esitanud tuludeklaratsioone 2020.a. ja 2021.a. kohta. Ajutisele haldurile teadaolevat avaldajal vara ei ole.
3. Ajutise halduri andmetel moodustavad avaldaja kohustused kokku vähemalt 35 756,13 eurot. Võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused on peatatud. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad.
4. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et võlgnik oleks maksejõuetuse tekitanud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused
5. aastal, peamiseks põhjuseks oli enda finantsvõimekuse vale hindamine ja pidev laenude võtmine.
6. Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi vastavalt

§ 110

‒114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. 9. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi juhul, kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole praeguseks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. 10.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 11.

§ 86

lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 12.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 14,5 tundi, 33 eurot poole tunni kohta, kokku 957 eurot (lisandub käibemaks 191,40 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt

§ 23lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ning kinnitab, et on teadlik, et ajutise halduri tasu kaetakse tema pankrotivarast esmajärjekorras. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 33 eurot poole tunni kohta mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 957 eurot (lisandub käibemaks 191,40 eurot). 14.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

1. Justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
2. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg 4 ja lg 51.

1. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654 eurot (lisandub käibemaks 130,80 eurot) riigi vahenditest.
2. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 363,60 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik