Obsah (15)

§ 331§ 162§ 177§ 238§ 237§ 230§ 352§ 657§ 654§ 653§ 442§ 464§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2022, Tallinn Kohtuasja

) § 329 lõike 2 sätestatud tähtaega rikkudes, hilinemiseks puudus mõjuv põhjus (põhjus oli väidetavalt kliendi ja esindaja suhtluse korraldamises ehk nimetatud isikute mõjualas – 11.02.2021 istungi protokolli lk 1) ja menetlemine oleks venitanud asja lahendamist. Kohus juhindus

§ 331lõikest 1.

Kostja vastas hagile juba 10.12.

1. Kohus alustas eel- ja kohtuistungi aja kooskõlastamist pooltega 04.01.2021 ja hageja sai kohtuistungi kutse kätte 08.01.
2. Hagejal oli piisavalt aega oma põhjenduste ja tõendite õigeaegseks esitamiseks. Hagejat esindab menetluses jurist. Kohus selgitas hagejale 24.11.2020 määruses põhjenduste ja tõendite esitamise korda (määruse punkt 7; dtl 24).
3. Hageja väited kohtu erapoolikuse kohta on alusetud. Kohus andis esmahinnangu hagi perspektiivituse kohta menetluses esitatud andmete põhjal lootuses, et see aitab kaasa asja lahendamisele kokkuleppel (11.02.2021 istungi protokolli lk 3). Kohtu esmahinnang ühtib käesoleva otsusega.
4. Istungi pidamine virtuaalselt ei takistanud hagejal sisulisi võimalusi istungil osalemiseks ega takistanud oma õiguste eest seismist. Hageja ei teatanud istungi käigus takistuste esinemisest. Kui hageja oleks seda teinud, oleks probleemi saanud kohe kõrvaldada. Hageja oli istungil nõus eelmenetluse lõpetamisega ega soovinud kohtuvaidlusteks sõna sisulise arutamise lõppedes (11.02.2021 istungi protokolli lk 3, 4). Pealegi oli hageja juba hagiavalduse esitamisel andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (hagiavalduse punkt 1.5; dtl 2).
5. Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud hageja kanda (

§ 162lõige 1).

1. Kostja menetluskuluks on kulutused lepingulisele esindajale summas 1566 eurot (käibemaksuga) 9 tunni töö eest. Esindaja töö kohta on esitatud üksikasjalik aruanne (kostja 11.02.2021 avaldus; dtl 85). Kostja on kinnitanud, et ei saa arvestada tasutud käibemaksu tagasi. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja ei ole kostja menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Hageja enese kulutused õigusabile olid 1386 eurot (hageja 11.02.2021 avaldus; dtl 89). Kohtu arvates ei olnud hageja esindamiseks objektiivselt vajalikud kulud käesolevas asjas väiksemad kostja omadest, pigem vastupidi. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1566 eurot.
2. Kostja taotluse alusel (dtl 86) ja juhindudes

§ 177

lõikest 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 4 2-20-15183 Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kostja oli hageja juhatusest tagasi kutsutud ja juhatuse liikme leping oli lõpetatud. Maakohus jättis hindamata hageja tõendid, kuid otsuses seda ei põhistanud. Hageja esitas 16.01.2016 üldkoosoleku protokolli, kust tuleneb, et kostja kutsuti juhatusest tagasi. Hageja esitas mh Y võltsitud protokolli ja protokolli originaali, millest tuleneb, et koosoleku juhataja lihtsalt keeldus protokolli allkirjastamisest, kuigi otsus oli üldkoosolekul vastu võetud. Kohus nimetatud tõendit ei uurinud.
3. Kohus jättis alusetult tähelepanuta hageja täiendavad tõendid.

§ 238

lõige 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Maakohus rikkus hageja tõendite vastuvõtmisest keeldumise korda. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta

§ 237lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Lisaks võib kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral teha menetlusosalisele

§ 230lõike 2 teise lause järgi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Samuti rikkus maakohus selgitamiskohustust. Menetluse kiirus ei saa olla kohtu ainsaks eesmärgiks. Oluline on asi lahendataks õigesti. Maakohus ei kehtestanud pooltele konkreetseid ja selgeid tähtaegu avalduste ja vastuväidete esitamiseks, samuti ei selgitatud hagejale, milline on lõplik tähtaeg kõikide tõendite ja taotluste esitamiseks. Kohus peab menetluse juhina pidevalt kontrollima, et pooltel oleks menetlusõiguste teostamiseks võrdsed võimalused ning vajadusel võtma kasutusele meetmeid selle tagamiseks. Kohtuniku erapooletuse puhul on oluline näivus.
2. Virtuaalse istungi pidamine takistas oluliselt hagejal oma õiguste teostamist. Ebakvaliteetse levi tõttu puudus tal võimalus korralikult, põhjendatult ja rahulikult väljendada oma positsiooni. Virtuaalse kohtuistungi käigus pidi hageja mitmekordselt programmist välja logima, uuesti ühenduma istungiga, välja lülitama pildi ekraanilt ja lõppkokkuvõttes võttis kohus üldse ühendust hageja esindajaga telefoni teel ning kõne käigus pidi hageja neli korda selgitama oma õigusliku positsiooni ega teadnud, millisel momendil levi katkes. Antud olukorras kohus pidi istungi edasi lükkama

§ 352lõike 1 alusel.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole (

§ 657lõike 1 punkt 1).

Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. 5 2-20-15183 27. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Kolleegium ei tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist ega näe alust tõendite ümberhindamiseks (

§ 653

). Maakohus lahendas asja kooskõlas

§-ga 2 õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ega rikkunud seejuures

§ 442lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.

1. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte asjakohaselt lepinguliseks, st et seda reguleeris ka vaidlusalusel perioodil jaanuarist kuni detsembrini
2. a 05.06.2014 sõlmitud juhatuse liikme leping. Lepingu punktis 5.1 oli kokku lepitud juhatuse esimehe töötasuks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Lepingu punktis 6.1 oli kokku lepitud, et leping kehtib kuni 04.06.
3. Ka oli kokku lepitud, et lepingu võib lõpetada kahekuulise etteteatamistähtajaga. Maakohus tuvastas õigesti, et
4. a oli tegemist kehtiva lepinguga. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 2-16-11889 punktis 15), et lisaks ametisuhtele võib juhatuse liikme ja äriühingu vahel olla sõlmitud teenistusleping ning teenistusleping ja ametisuhe on eraldi üles öeldavad. Kuna praeguses asjas ei leidnud tõendamist, et 16.01.2016 üldkoosolek oleks kutsunud juhatuse liikme kehtivalt tagasi, ei ole ka alust eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendaks ühtlasi ühingu soovi öelda üles ka juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping (Riigikohtu lahendi nr 2-16-11889, punkt 28.3).
5. Vastuseks kaebaja menetluslikele etteheidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt otsustas kohus istungil mitte võtta vastu istungieelsel päeval esitatud hageja täiendavaid tõendeid. Maakohus tegi selle kohta põhjendatud suulise protokollilise määruse, mis on kooskõlas

§ 464lõikega 2 ja § 238 lõikega 4.

Kolleegium märgib, et kaebuses ei taotle hageja võtta apellatsioonimenetluses vastu dokumentaalseid tõendeid, mille vastuvõtmisest maakohus istungil keeldus. Seega puudub kolleegiumil

st tulenev alus kaaluda tõendite vastuvõtmist apellatsioonimenetluses.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et kohtuistungi läbiviimisel rikuti hageja õigusi, kuna lepingulisel esindajal tekkisid probleemid internetileviga. Kolleegium möönab, et istungi läbiviimisel oli tehnilisi probleeme, kuid need lahenesid operatiivselt, mh sai esindaja istungi lõpus osaleda telefoni teel. Esindaja ei taotlenud istungi edasilükkamist ja kinnitas kohtunikule, et kuulis, mida vastaspool istungil rääkis. Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, et sisuliselt arutati asi ära juba esimese 30 min jooksul, mistõttu hilisemad probleemid ei saanud avaldada sisulist mõju otsuse õigsusele ega ka hageja õigusele olla ära kuulatud kohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väide, et tehnilised probleemid peale istungi 28 minutit oleksid toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.
2. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja lahendanud maakohtuniku erapoolikust. Kohtunik andis istungi alguses pooltele selge indikatsiooni asja lahendamise võimalikust tulemist (et puudub alus hagi rahuldada) ja suunas pooli kompromissile. Selline kohtu tegevus on igati kooskõlas

§-ga 2 ja § 4 lõikega

2. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

33.

§ 174

lõikest 3 tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluva menetluskulude hüvitise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja kulud apellatsioonimenetluses kulust lepingulise esindaja tasule 5,33 töötunni eest, tasuga 145 eurot 1 tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 927.42 eurot. 6 2-20-15183 34. Kolleegium on seisukohal, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna osaliselt ei ole lepingulise esindaja ajakulu

§ 175lõike 1 kohaselt vajalik ega põhjendatud.

Nimekirjast nähtuvalt kulutas esindaja kaebusele vastamiseks kokku 1+0,5+3,5=5 tundi. Kolleegium möönab, et iseenesest olid kõik toimingud (kaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine ja esitamine) vajalikud, kuid arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, sh kaebuse sisu ja mahtu, ei olnud vajalik kulutada vastamisega seotud toimingutele kokku enam kui 3 tundi. Seega on vajalik ja põhjendatud koguaeg esindusele apellatsioonimenetluses 3,08 tundi, sest ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumine 8 min oli samuti vajalik. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu vastab kohtupraktikas tunnustatud keskmisele vastava teenusele hinnale. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kulu 3,08x145=446.60+20%=535.92 eurot. 35. Kostja taotluse alusel ja juhindudes

§ 177

lõikest 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 7