← Eesti

1-22-1585/4

1-22-1585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-1585 (22700000005) Kohtunik Sten Lind Kriminaala

-s ettenähtud korras. 8.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi teatisesse märgitud andmete põhjal on see tingimus X puhul täidetud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad vangistust kandval X-l nii sissetulekud kui ka vara. Tema võlgnevused kohtutäituritele on 25 000 eurot. 4 1-22-1585 9.

§ 7

lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui võimaliku kaebuse eduväljavaade on väike.

  1. X taotlusest võib aru saada, et X soovib riigi õigusabi vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
  2. jaanuari 2022 ja
  3. veebruari 2022 menetlusotsuseid. Ringkonnakohus nendib, et neist esimest enam vaidlustada ei saa, kuna X on selle juba seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ning see kaebus on lahendatud Riigiprokuratuuri
  4. veebruari 2022 määrusega.
  5. Veel põhjendab X vajadust riigi õigusabi järele sellega, et soovib taotleda abiprokurör F ja riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaare koostatud haldusaktide tühistamist. Riigiprokuratuuri edastatud materjalidest nähtuvalt koostas abiprokurör F
  6. detsembril 2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, millega jättis X esitatud kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata. Riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar koostas
  7. veebruaril 2022 määruse, millega jättis rahuldamata X kaebuse Riigiprokuratuuri
  8. jaanuari 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele. Nende prokuratuuri otsustuste tegemist ja vaidlustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Seetõttu ei saa neid vaidlustada halduskohtumenetluses, nagu X riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib. F
  9. detsembril 2021 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet sai X vaidlustada Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega ning ta ongi seda teinud. Riigiprokuratuuri
  10. veebruaril 2022 määrust oleks X-l vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 võimalik vaidlustada advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Ka selle kaebuse esitamiseks on alust anda riigi õigusabi ainult siis, kui ei esine

§ 7lg-s 1 sätestatud asjaolusid.

Esitatud riigi õigusabi taotlusest, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest, sellele esitatud kaebusest ja Riigiprokuratuuri

  1. veebruari 2022 määrusest nähtuvalt käsitab X kriminaalmenetluse alustamata jätmist kuriteo varjamisena KarS § 307 tähenduses. Nii menetluse alustamata jätmise teates kui ka Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et tegemist on selgelt eksliku käsitlusega. Arvestades argumente, millele tuginedes on menetluse alustamist taotletud, on ringkonnakohtu hinnangul väga ebatõenäoline, et kaebus Riigiprokuratuuri määrusele saaks olla edukas.
  2. Taotluses leitakse veel, et riigiprokurör D. Nahkur-Tammiksaar oleks pidanud end asja lahendamiselt taandama, kuna ta on abiprokurör F kuritegude kaasosaline. Seegi argument ei anna alust riigi õigusabi andmiseks. Seisukoht, et riigiprokurör oleks pidanud taanduma, lähtub samast õiguslikust konstruktsioonist, millest tulenevalt on taotletud kriminaalmenetluse alustamist F suhtes. Nagu eespool märgitud, peab ringkonnakohus seda käsitlust ilmselgelt ekslikuks. Sellest tulenevalt on ekslik ka seisukoht, et riigiprokurör oleks pidanud taanduma. 5 1-22-1585
  3. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on X kaebus perspektiivitu, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. Juhindudes

§ 7

lg 1 p-st 5, jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.