← Eesti

2-21-1600/67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-1600 Tsiviilasi A.A.i hagi K.K. ja R.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus K.K. osas 700,20 eurot R.L. osas 2209,77 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. ja R.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruar 2022 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid: Kostja I: K.K. (ik: XXXXXXXXXXX) Kostja II: R.L. (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja R.H., lepinguline esindaja advokaat Toomas Metsma RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. oktoobri 2021 otsus osaliselt K.K.lt ja R.L.lt A.A.i kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.A.i kasuks välja igakuine elatis alates
  6. veebruarist 2021 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni K.K.lt 77 eurot 80 senti ja R.L.lt 130 eurot. A.A.i hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ajavahemiku
  7. oktoober 2020 kuni
  8. jaanuar 2021 eest jätta rahuldamata.
  9. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  10. Rahuldada A.A.i hagi K.K. ja R.L. vastu elatise nõudes osaliselt. 2.
  11. Välja mõista K.K.lt elatis A.A.i kasuks alates
  12. veebruarist
  13. a 77 eurot 80 senti kuus kuni A.A.i täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXX. 2.
  14. Välja mõista R.L.lt elatis A.A.i kasuks alates
  15. veebruarist
  16. a 130 eurot kuus kuni A.A.i täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXX. 2.
  17. K.K.lt ja R.L.lt A.A.i ülalpidamiseks väljamõistetud elatis maksta iga kuu
  18. kuupäevaks A.A.i nimele avatud pangakontole selgitusega „A.A. elatis“. Pangakonto numbri teatab eestkostja hageja vanematele kirjalikult taasesitataval kujul hiljemalt 01.novembriks
  19. 2.5 Jätta rahuldamata A.A.i hagi K.K.lt ja R.L.lt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi
  20. oktoober 2020 kuni
  21. jaanuar 2021 eest. 2.
  22. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. 2.
  23. Tühistada Tartu Maakohtu
  24. juuli 2021 hagi tagamise määrus alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
  25. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate K.K. ja R.L. kanda. Menetluskuluks on hageja riigi õigusabi tasu, mis määratakse summaliselt kindlaks vastava taotluse saamisel.“
  26. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  27. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, v.a A.A.i riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  28. A.A. (sünd XXXXXXXXX) (hageja) esitas 01.02.2021 oma seadusliku esindaja, R.H. (eestkostja) kaudu maakohtule K.K. (kostja I) ja R.L. (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja seadusega ettenähtud miinimumsummas elatis alates 07.10.
  29. Hagiavalduse kohaselt määrati 16.10.2020 hageja eestkostjaks R.H.. Hageja elab eestkostja peres alates 06.10.2020, kui ta eraldati vanematest (s.o kostjatest). Kostjad ei ole sellest ajast alates hageja eest hoolt kandnud ega teda rahaliselt toetanud. Kostjatel on võimalik hagejale elatist maksta. Kostja II töötab mitmel kohal, kostja I saab pensioni. Kostjad remondivad maja, ostavad autosid, kostjal II on suurem summa raha kõrvale pandud. Hageja igakuised kulud moodustavad 402 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused 2 transpordile 100 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot. Hageja õpib XXXXXX klassis. Lõplikus seisukohas pidas hageja õigustatud elatiseks 200 eurot kuus kummaltki vanemalt ja tagasiulatuvalt nelja kuu eest kummaltki vanemalt 800 eurot.
  30. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole kostjad soovinud lapse perest eraldamist ja hageja peab elama kodus, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kostjad ei ole nõus kandma kulusid topelt ning selleks pole ka raha. Kostja I on 100% töövõimetu ja raske liikumispuudega, tema sissetulekuks on töövõimetoetus 453,90 eurot ja sotsiaaltoetus 49,90 eurot. Kostja II sissetulekuks on töötasu 864 eurot. Peretoetuseid saadakse 120 eurot. Kostjate ülalpidamisel on veel kaks last ning käsil on eluaseme renoveerimine. Perele jääb igapäevaelu korraldamiseks napilt toimetulekumäär. Kostjate arvates läheks makstav elatis eestkostja tarbeks. 10.08.2021 menetlusdokumendis leidsid kostjad, et elatis saaks olla ca 100 eurot kuus. Elatise määramisel tuleb arvestada riiklikke toetusi. Kostjad on tasunud hageja telefoni sidekulud.
  31. Maakohus rahuldas 29.07.2021 määrusega hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ja kohustas kostjaid maksma hageja ülalpidamiseks elatist kumbki 130 eurot kuus alates 28.07.2021 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. MAAKOHTU LAHEND
  32. Tartu Maakohus rahuldas
  33. oktoobri 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja elatise A.A. ülalpidamiseks alates
  34. oktoobrist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXX K.K. 77,80 eurot kuus ja R.L. 245,53 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 07.10.2020–19.10.2020 eest K.K. 967,17 eurot ja R.L. 3052,57 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuluks on hageja riigi õigusabi tasu, mis määratakse kindlaks vastava taotluse saamisel. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elab hageja alates 07.10.2020 oma täisealise õe R.H.i peres. Tsiviilasjas nr 2-20-14831 16.10.2020 tehtud kohtumäärusega eraldati hageja vanematest ja määrati talle ajutiseks eestkostjaks R.H.. Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2021 määrusega seati hageja üle eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni, eestkostjaks määrati R.H.. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1; § 100 lg 2; § 96 ja § 116 lg 1 alusel on kostjatel lapsest eraldi elavate vanematena kohustus anda hagejale ülalpidamist elatise maksmise teel. Kuna PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt on kostjad hageja suhtes osavõlgnikud, käsitles kohus elatisenõuet kummagi vanema suhtes eraldi. Hagis on hageja vajaduste suuruseks märgitud 402 eurot kuus. Alates 01.01.2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus ühelt vanemalt. Kuna hageja nõue on 200 eurot kummaltki vanemalt, ei pea lapse vajadusi põhjendama. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors
  35. a algul valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ järgi on 13–17-aastaste laste ülalpidamiskulud kahe vanema ja kolme lapsega peres 347 eurot lapse kohta. Seega on võimalik lapse vajaduste osas lähtuda hagis esitatust. Asjaolu, et riik maksab eestkostetava lapse toetust, ei saa olla PKS § 102 lg 2 kolmanda lause mõttes mõjuv põhjus, millele tuginedes saaks vähendada elatist alla miinimummäära (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 2-16-100215, p-d 17.2, 18). Hageja on vanematest eraldatud ja elab eestkostja peres, kostjad ei tegele tema hooldamise ja kasvatamisega ning seetõttu ei saa kostjaid koos hagejaga lugeda lastega pereks, kellele tagatakse laste hooldamise ja kasvatamise kulutuste osaline hüvitamine (perehüvitiste seaduse § 15). Eestkostetava lapse toetuse maksmine on õigussuhe riigi ja eestkostetava lapse vahel, mille raames täidab riik oma 3 põhiseaduse §-st 28 tulenevat kohustust hoolitseda puudust kannatavate laste eest. See riigi kohustus ei mõjuta vanemate kohustust pidada ülal oma alaealist last. Kostjal I on tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime ning tema sissetulek on 502,99 eurot kuus (sh töövõimetoetus 453,90 eurot, puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot). Kostja II sissetulek on töötasu OÜ-st XXXXXXXX, 12 kuu keskmisena 982,18 eurot kuus. Lapsetoetust kahele lapsele kokku 120 eurot ei arvestata vanemate sissetulekute hulka. Kostjale I kuulub kinnistu XXXXXXX külas (registriosa XXXXXXX, maatulundusmaa 2,97 ha). Ehitusregistrist nähtub, et tegemist on
  36. aastal ehitatud ja osaliselt renoveeritud üksikelamuga (239 m2). Selle juurde kuulub ehitusjärgus abihoone ja saun, ehitusaasta
  37. Kostjatele kuulub seitse erinevat sõidukit, millest kolm ei ole registris kasutatavana ja üks (Audi A4) on kostja I vanemate kasutuses. Kolm sõidukit (Brentex Trailer, Citroen C8 ja Chrysler 300C) on kostjate valduses. Kostjatel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (sünd XXXXXXXX ja XXXXXXXX). Kohus oli seisukohal, et hagejale elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda tõsiasjast, et kostjatel on kolm alaealist last, kellele tuleb tagada võrdsel määral ülalpidamine. Kostja I töövõimetoetusest 453,90 eurot (puudega inimese toetus on ette nähtud kostja I puudest tulenevate kulude katteks) tuleb kostja I vajadusteks arvestada 220,50 eurot ehk Statistikaameti kodulehel avaldatud viimane arvestuslik elatusmiinimum ühe isiku kohta. 453,90 – 220,50 = 233,40 eurot, milline summa jaguneb kostja I kolme alaealise lapse ülalpidamiseks, s.o 77,80 eurot lapse kohta. Kostja II sissetulek 982,18 eurot tuleb jagada kostja II ja tema kolme alaealise lapse vahel võrdväärselt, s.o 245,53 eurot igaühele. Selliselt on nii kostjatele kui nende alaealistele lastele tagatud vähemalt elatusmiinimum, laste ülalpidamiskulude katmiseks laekub neile veel lapsetoetus 60 eurot kuus. Koos lisanduva 60 euroga on hageja ülalpidamiskulud kaetud 383 euro ulatuses kuus. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et neil puuduvad võimalused hagejale ülalpidamise andmiseks. Kostjatel on vara (sõidukid), mida on võimalik realiseerida. Kostjatel on piisavalt vahendeid kinnisasja renoveerimiseks. Alaealise lapse vanemal on kohustus teha kõik endast olenev, et saada piisavalt sissetulekut laste ülalpidamiseks. Hageja on esitanud elatisenõude PKS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt, s.o alates 07.10.2020 ehk ajast, mil hageja on vanematest eraldatud. Kostjad ei ole sel perioodil hagejale ülalpidamist andnud, toetuse prillide ostmiseks eraldas hagejale kohalik omavalitsus. Seetõttu mõistis kohus kostjalt I välja elatise 77,80 eurot kuus alates 07.10.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana 967,17 eurot ja alates 20.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 77,80 eurot. Kostjalt II mõistis kohus elatise välja alates 07.10.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana 3052,57 eurot ja alates 20.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 245,53 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  38. K.K. ja R.L. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  39. oktoobri 2021 otsuse tühistamist ja otsuse tegemist, mis aitaks apellantide tütre koju tagasi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4 1) ei ole kostjad nõus väljamõistetud elatise summasid maksma. Hagejal ei ole mingit põhjust elada mujal, tal on korralik kodu ning ema ja isa. Kostjad on esitanud eestkoste määramise asjas Riigikohtule taotluse Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2021 määruse tühistamiseks; 2) on elatis kokku 323,33 eurot kuus kostjatele üle jõu käiv. Kostjate sissetulek on 1100-1150 eurot kuus. Lapsetoetus on kokku 120 eurot, suurepere toetus võeti perelt ära. Kostja I rohtudele kulub palju, elektri hind tõuseb, kostjatel on peale hageja veel kaks last, kellel on iga kuu midagi vaja. Pool toidust kasvatatakse ise, sealt saab veidi kokku hoida. Nõutav summa on väljapressimine R.H.i poolt, kes kasutab ära teismelist õde. Mõistlik summa oleks 100 eurot, kuid ka see on alusetu. Eestkostjale makstakse hageja eest toetusi 240 eurot + 60 eurot. Eestkostja peab tõestama, et kulutab hageja peale samuti 323,33 eurot. Kostjad on nõus hagejat toetama ja kasvatama, kuid juhul, kui hageja elab kodus, kus ei pea üüri maksma ja kooli sõidutab koolibuss. Hageja telefoniarvet maksavad siiani kostjad. Kostjad on hagejale öelnud, et kui on midagi vaja, uusi riideid või taskuraha, siis ta teab, kus on kodu; 3) ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine õigustatud, kuna sellist venitamist ei ole põhjustanud kostjad ja hagejal on alati olnud võimalus koju naasta.
  40. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle läbi vaatamata või rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude solidaarselt apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus esitatud kaebetähtaega ületades. E-toimikust nähtub, et kostja I on kohtuotsuse vastu võtnud 20.10.2021, seega kaebuse esitamise tähtaeg oli 19.11.
  41. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse 22.11.
  42. Samad asjaolud esinevad kostja II puhul; 2) on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja esitatud seisukohad asjakohatud. Hooldusõiguse küsimus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-20-14831, kus Riigikohtu 08.11.2021 kostja I määruskaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrus; 3) on kostjatel PKS § 96 ja § 97 alusel kohustus anda hagejale ülalpidamist. Kostjate varaline seisund ei ole halb. Kohus on arvestanud, et kostjatel on veel kaks alaealist last, elatis on proportsioonis kostjate sissetulekutega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20.10.2021 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 01.02.2021, kuni hageja täisealiseks saamiseni kostjalt I 77,80 eurot ja kostjalt II 130 eurot. Hageja hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 07.10.2020 kuni 31.01.2021 eest jätab ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selguse huvides kohtuotsuse resolutsiooni, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid, ning täiendab kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 29.07.2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
  44. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostjad, kes taotlesid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ja otsuse tegemist, mis aitaks kostjate tütre koju tagasi. Kostjad täpsustasid oma nõuet 22.02.2022 ringkonnakohtu istungil. Kostjad ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt, igakuise elatise osas kostja I nõustus temalt väljamõistetud summaga 77,80 eurot, kostja II tunnistas elatisenõuet suuruses 100 eurot. 5 Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust vähendada kostjalt II väljamõistetud igakuist elatist 245,53 eurolt 100 euroni ja jätta tagasiulatuvalt, s.o perioodi enne hagi esitamist (07.10.2020–31.01.2021) eest elatis kostjatelt välja mõistmata.
  45. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et 08.11.2021 jõustus tsiviilasjas nr 2-20-14831 kohtumäärus, millega kostjate hooldusõigust hageja suhtes piirati ja määrati hagejale eestkostjaks R.H.. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab alates 07.10.2020 eestkostja peres ning tema ülalpidamise ja kasvatamise eest hoolitseb eestkostja. Kostjad kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et ei ole alates hageja perest eraldamisest tema ülalpidamises osalenud ning puudub ka suhtlus hagejaga. Seega on seaduslik ja põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostjatel lapsest eraldi elavate vanematena on PKS § 96; § 97 p 1 ja § 100 lg 2 alusel kohustus anda hagejale ülalpidamist elatise maksmise teel.
  46. Hageja taotles maakohtus oma lõplikus nõudes kummaltki vanemalt elatist 200 eurot kuus. Mõistes kostjalt II välja elatise 245,53 eurot, on maakohus rikkunud oluliselt TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil eeltooduga ja leidis, et kostjalt II väljamõistetav elatis peaks olema 200 eurot kuus. Hageja on nõustunud ka sellega, et kostjate puhul esineb PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohane mõjuv põhjus mõista neilt elatis välja alla PKS §-s 101 sätestatud alammäära. Alates 01.01.2022, s.o asja ringkonnakohtus menetlemise ajal, PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus, kuid PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid seadusemuudatusega sisuliselt muutmata. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et elatise suuruse määramisel on oluline, et kõik kostjate lapsed saaksid oma vanematelt võrdväärselt ülalpidamist, st et hagejale elatise väljamõistmisel ei osutuks kostjate juures elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Samuti tuleb arvestada, et kostjatele jääks võrdväärselt lastega vahendeid ka nende endi vajaduste katmiseks. Maakohus on teinud kindlaks kostjate varandusliku seisundi. Kostjal I on tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime ning tema sissetulek on 502,99 eurot kuus (sh töövõimetoetus 453,90 eurot ja puudega seotud kulude katteks ettenähtud puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot). Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja I, et osa toidust, s.o aia- ja põllusaadused, kasvatab pere oma tarbeks ise. Kostja II sissetulekuks tuvastas maakohus töötasu 12 kuu keskmisena 982,18 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil väitis kostja II, et tema netotöötasu on 864 eurot kuus. Kostjale I kuulub kinnistu XXXXXXX külas, kus asuvat elamut kasutavad kostjad oma elukohana ja mille renoveerimisega tegeletakse jooksvalt, oma sissetulekutest. 6 Kostjatele kuulub ka seitse erinevat sõidukit, millest kolm on nende väitel arvelt maas ja üks kostja I vanemate kasutuses. Kostjatel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (sünd XXXXXXXX ja XXXXXXXX). Kuna hageja ei ela oma vanemate juures, saavad kõik kostjate lapsed riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus. Maakohus on kostjalt II väljamõistetava elatise suuruse määramisel jaganud kostja II sissetuleku 982,18 eurot kostja II ja tema kolme alaealise lapse vahel võrdselt, s.o 245,53 eurot nii iga lapse kui ka kostja II enda vajadusteks. Ringkonnakohtu hinnangul jätab selline arvestus kostjate juures elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Siinkohal on põhjendatud arvestada ka Riigikohtu selgitust (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11), mille kohaselt vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Sealjuures täiskasvanud inimesel on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. Perekonnaseaduse kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja on hagiavalduses märkinud oma kulutuste suuruseks 402 eurot kuus, mis on ligilähedane
  47. a veebruaris valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ leitule. Asjas on tuvastatud, et hageja saab riiklike toetustena lapsetoetust 60 eurot ja eestkostetava lapse toetust 240 eurot kuus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja II sissetulekut, ülalpeetavate laste arvu ja hagejale makstavaid riiklikke toetusi arvestades on mõistlik elatise suurus kostjalt II hagejale 130 eurot kuus. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul põhjendatud arvestada, et hageja ülalpidamiskulud saab lisaks elatisele (kostjalt I 77,80 eurot, kostjalt II 130 eurot) ja lapsetoetusele (60 eurot) osaliselt katta ka eestkostetava lapse toetuse (240 eurot) arvel. Selliselt on ringkonnakohtu hinnangul hageja kõik mõistlikud vajadused kaetud ning samuti jääb vahendeid kostjate kahe noorema lapse ja kostjate endi tavapäraste vajaduste katmiseks (kostjad on selgitanud kohtule oma pere elukorraldust – majandatakse säästlikult, toit kasvatakse osaliselt ise jms). Järgitud on ka Riigikohtu selgitust (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
  48. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hageja tagasiulatuv elatisenõue perioodi 07.10.2020–31.01.2021 eest tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. 7 Ringkonnakohtu arvates on kostjate ülalpidamisvõime selline, et neil puuduvad vahendid, tasumaks lisaks igakuisele kahe lapse vahetule ülalpidamisele ja ühele lapsele elatise maksmisele veel ka tagasiulatuvat elatist. Lisaks veel tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostjad ja kostjate juures elavad kaks alaealist last raskesse majanduslikku olukorda. Hageja vajaduste katteks oli tagasiulatuva nõude perioodil võimalik kasutada riiklikke toetusi igakuiselt 300 eurot, lisaks on kohalik omavalitsus toetanud hagejale prillide ostmist.
  49. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  50. Maakohus tegi 29.07.2021 hagi tagamise määruse, millega kohustas mõlemat kostjat maksma hagejale elatist 130 eurot kuus alates 28.07.2021 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Otsuse resolutsioonis ei ole maakohus TsMS § 442 lg 5 nõudeid järginud ega määratud hagi tagamise abinõu küsimust lahendanud. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 29.07.2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
  51. Vastuseks hageja väitele vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, märgib ringkonnakohus, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt sai kostja I maakohtu otsuse kätte 21.10.2021 (mitte 20.10.2021, nagu vastuses leitakse). Kaebus on esitatud 22.11.2021 (esmaspäeval), s.o tähtaegselt.
  52. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte kantud menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda, v.a hageja (vastustaja) riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.