Obsah (4)

§ 667§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13963 Tsiviilas

§ 667lg 2 esimene lause).

Määruskaebus kuulu rahuldamisele osaliselt. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult ning heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. 9.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
2. Hageja heidab maakohtule ette hageja vastuväidetega mittearvestamist. Ringkonnakohus selgitab, et vastaspoole seisukohtadega mittearvestamine ei too iseenesest kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse põhimõtete kohaselt ega ole seejuures seotud poolte seisukohtadega (

§ 174lg 8).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole kostja esindajakulu põhjendatuse tuvastamisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust ning oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Maakohus on küll märkinud, et kostja esindaja tunnitasu määr vastab asja keerukusele ja mahule, kuid pole samasugust kaalutlust läbi viinud kostja esindaja ajakulu hindamisel. Kuigi kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ei piisa pelgalt nentimisest, et esindajakulu on põhjendatud ja vajalik. Samuti ei piisa viitamisest asjaoludele, et vastaspool 4 põhjustas menetluse ning vastaspoole menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on suuremad. Tegemist saab olla vaid täiendavate põhjendustega, kuid mitte peamiste kaalutlustega kulude põhjendatuse hindamisel. Seega ei ole maakohus teinud sisuliselt kaalutlusotsust õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et see ei too kaasa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kuivõrd ringkonnakohtul on võimalik puudused ise kõrvaldada (

§ 667lg 2).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist keskmisest õiguslikult keerukama ega mahukama tsiviilasjaga, mistõttu ei ole kostja esindaja ajakulu 29 h 36 min summas täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja on erinevatel kuupäevadel hagivastuse koostamiseks kulutanud kokku 10 h 54 min. Samuti on kostja esindajal kulunud hageja
2. detsembril 2019 esitatud (
3. detsembri 2019 kuupäevaga) seisukohale vastuse koostamiseks erinevatel kuupäevadel kokku 10 h 12 min, st ligi sama kaua, kui hagivastuse koostamiseks. Selline ajakulu on arvestades hageja seisukohti ja kostja menetlusdokumentide sisu ja pikkust osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et täies ulatuses ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 3 h ja 6 min teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Isegi, kui kostjal tuli teise tsiviilasja materjalidega tutvuda, ei ole selleks kulutatud aeg mõistlik. Riigikohus muutis
4. mail 2020 tsiviilasjas nr 2-18-7550 määrusega varasemat praktikat, mistõttu tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata ka menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Samas on selgelt ülepaisutatud kostja ajakulu 42 min menetluskulude nimekirja koostamiseks ning hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks 2 h. Kokku ei ole nimetatud toimingute osas ajakulu põhjendatud üle 40 minuti. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust, kummagi poole menetlusdokumentide sisu ja pikkust, on kostja esindaja ajakulu 29 h 36 min ja tasu 4752,96 eurot (sh käibemaks) ülepaisutatud. Asjaolu, et vastaspoole ajakulu on menetluskulude nimekirja järgi veelgi suurem, ei näita iseenesest kostja esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kuivõrd maakohus ei pidanud hageja menetluskulude põhjendatust hindama, on ennatlik võtta seda aluseks kostja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu kuni
5. jaanuarini 2020 tehtud menetlustoimingute osas põhjendatud 17 h ulatuses 2261 eurot (17 h × 133 eurot). Alates
6. jaanuarist 2020 tehtud menetlustoimingute osas on kostja esindaja menetluskulud põhjendatud 5 h ulatuses 680 eurot (s.o 5 h × 136 eurot). Kokku 22 h ja summas 2941 eurot. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Järelikult tuleb hagejalt mõista kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga summas 3529,20 eurot. 12. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5